Elevandiluust osade säilitamiseks peab õhk templis olema kogu aeg niiske, seepärast asub seal bassein. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Umbes 426. Aastal viidi Athena kuju kuhugi ära, võib-olla Konstantinoopoli. Kuigi Parthenon oli kaotanud oma kuulsa jumalanna, jäi ta terveks. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moseena. Kaasajal on ta suhteliselt halvas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni väga hästi säilinud hoonest. Vaatamata restaureerimiskatsetele on kahjustused praegugi näha. 1799-1802 eemaldas Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin suure hulga säilinud marmorreljeefe ja kujusid, mis arvati olevat edasise hävimise
Alhambra. Vasakul kärgkuppel, paremal seinakaunistused. Sultan Selimi mosee Edirnes (Türgi, ehit. 1570-74). Osmani arhitektuuri suurim saavutus, arhitekt Sinani meistriteos. Kuubikujulist moseesaali katab 32m läbimõõduga keskkuppel. Rakette meenutavad minaretid on 83m kõrgused. Sultan Ahmedi marmorist mosee (ehit. 1609-1616.a.) Istanbulis. Mosee keskkupli, mida ümbritsevad 4 poolkuplit, läbimõõt on 23,5m ja kõrgus 43m. Sultan Ahmedi mosee on tuntud ka Sinine moseena (keraamilised plaadid tekitavad sisemuses müstilise sinise kuma) Sultan Ahmeti moseed valgustavad 260 akent, milles algselt paiknesid vitraazid, valgust lisavad sajad puhutud klaasist õlilambid. Tadz Mahal ("ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg" sir E. Arnold) asub Põhja-Indias Agra lähedal (1632-1653). Hoonet ehitas 20000 töölist 22 aastat.
Aastal 637 vallutas Jeruusalemma islami sissetungi käigus Bütsantsi impeeriumi Rashiduni Kalifaadi armee. Kaljukuppel püstitati vahemikus 685 kuni 691. Juhtivate arhitektidena on mainitud Yazid Ibn Salam Jeruusalemmast ja Raja Ibn Haywah Beit She'anist. Ummayyadi kaliif Abd al-Malik ibn Marwan, kes algatas hoone ehitamise, lootis, et see pakub moslemitele varjupaika külma ja leitsaku eest ning tahtis, et see täidab aset pühapaigana palveränduritele, mitte moseena avalikuks jumalateenistuseks. Ajaloolased hoiavad seisukohta, et kaliif soovis luua ehitise, mis võistleks linnas juba olemasolevate teisi usundeid esindavate ehitistega. Professor Shlomo Dov Goitein Jeruusalemma Heebrea Ülikoolist teatab, et Kaljukupli eesmärgiks pidi olema eemale peletada fitna või 'pahameel', mida tekitas mitmete uhkete teiste usundite kummardamiseks püstitatud ehitiste olemasolu. Qubbat as-Sakhrale antud
mihrab, mis oli orienteeritud Meka suunas. Kirikust paremale lisati mimbar ning vasakule sultani looz. Ka enamik mosaiike kaeti, sest islami maades polnud lubatud kujutada inimesefiguuri. Kirikus olnud neli Jumala kaitseingli kuju kaeti 6-7 kihi kipsiga. Neid nägi sveitsi arhitekt Gaspare Fossati, kui ta 1840. aastatel Hagia Sophia kiriku taastamisel osales. Pühakoja muljetavaldava koopia püstitas ehitusmeister Sinani Suleyman Toreda moseena. Viimased tähtsamad parandused viisid läbi eelmainitud sveitsi arhitektid Gaspare ja Giuseppe Fossati 4 aastatel 1847-1849. Need oli märkimisväärsed tihendamis- ja remonditööd. Aastal 1931 sai hoonest muuseum. Inimkonna jaoks ainulaadne ehitis Hagia Sophia kuulub UNESCO kaitse all olevate kultuurimälestiste tippnimistusse, asudes käesoleval ajal Istanbulis. Kuid see puhtajaloolis-
Sevilla ülikool asutati 1502.aastal. 1503. sai S koloniaalkaubanduse monopoli,sellega kaasnes tema õitseng 16. 17.saj. 1519.aastal alustas Sevilla sadamast ümbermaailmareisi portugali meresõitja Fernáo de Magalhães. Sevilla sadamast alustas mereretke ka firenzelane Amerigo Vespucci, kes tõestas,et Kolumbus ei avastanud uut mereteed Indiatesse, vaid uue kontinendi. Sevilla 5-lööviline katedraal on maailma suurim gooti-stiilis katedraal. Ehitustöödega alustati mais 1172(1).aastal moseena. Arhitekt oli al-Gever. Ümberehitused toimusid 1401(2)-1519(7). 93 m kellatorn Giralda(1184-1196 või 1198) on endine minarett, mis ehitati ümber 25 kellaga kellatorniks 1568.aastaks. Maurid kaunistasid torni seinad araabia ornamentidega. Tornis pole treppe, torni tippu viib kaldtee . Tipus on ususammas (pronkskuju). Giralda on Sevilla tunnusmärk, oma suuruse tõttu(Hisp kõrgeim ehitis) on torn linnas kõikjal nähtav. Kolumbuse (1451-1506, 20
on ateenasuurim õitseaeg, kui riiki juhib perikles, kes raiskab liitlaste raha uute templite ehitamiseks. suurim tempel neist on parthenon, Ateena akropol, mis asub mäe otsas keset linna ning on ümbritsetud kaitsemüüridega. See oli pühendatud jumalanna ateenale, kes on neitsilik jumalanna, ta andis lubaduse et kunagi ei abiellu. parthenon oli u. 70 m pikk ja 35 m. lai, ehitatud dooria stiilis sammastele. Templit kasutati ka kristliku kirikuna kuid ka türklaste poolt moseena, pärast mida muutsid nad selle püssirohulaoks, seda tabas kahurikuul? toimus plahvatus. tempel on jäänud varemetesse, plaan pole teada kunagi olnudki. Erechtheioni tempel ehitati Erechtheuse auks (tekst all lk 56-57) Ateena oli tegelikult joonialaste linn, kuid näha oli dooria mõjutusi, kuna asus dooria alade lähedal. Uueks nähtuseks kreeka arhitektuuris on riietatud naisterahvakujutisega sambad e. karüatiidid. Karüatiidide koda on erechteioni kõige tuntum osa. Ilmuvad koos
Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Mõned Parthenoni kaunistavad skulptuurid olla valmistanud ka noor lootustandev skulptor Sokrates, kes paraku aga skulptoriametist filosoofia tõttu loobus. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moseena. Kaasajal on ta suhteliselt viletsas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. 13 sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni suurepäraselt säilinud hoonest. Hävitustööd jätkas 19. saj. Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin, kes varastas ja vedas salaja Inglismaale suurema osa Parthenoni kaunistavatest skulptuuridest ja
annaabi.ee 
