Vaktsiin olemas - B ja C hepatiit Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusnähud nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, (C hepatiit võib kulgeda ilma haigusnähtudeta) Peiteaeg Vaktsiin olemas - AIDS Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusenähud immuunsüsteemi nõrgestamine Peiteaeg väga pikk Vaktsiin - puudub - Esimesena avastati tubaka mosaiikviirus, avastati täna elektronikroskoobi kasutuselevõtule 1941 - Viiruse suurus 0,01-0,3 mikromeetrit( väiksel 1 geen, suurtel paarsada) - Viirus on parasiitgeen // Viirus on nukleiinhappe ja valgukompleks - Viirused liigitatakse selle järgi, missugune nukleiinhape tema ehituses on DNA viirused RNA viirused Tuulerõuged Gripp Ohatis Pülümeriid e. lastehalvatus
tunnused Koosnevad valkudest ja Puudub rakuline ehitus nukleiinhapetest Paljunevad peremeesorganismi Puudub rakuline ehitus kaasabil Muteeruvad Evolutsioneeruvad Viiruste suurus ja kuju Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m m. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). rotaviirus bakteriofaag tubaka mosaiikviirus Viiruste ehitus Viiruste tähtsus Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi viirusvektoritena viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku. Viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viirused põhjustavad taimede, loomade ja inimeste haiguseid nakkushaigused Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse
virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Mis on VIIRUS? Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. VIIRUSTE SUURUS JA KUJU Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag VIIRUSTE UURIMINE Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal. Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus VIIRUSTE EHITUS genoom (DNA kapsiid või RNA) (valguline kate) ümbris valgud VIIRUSTE EHITUS Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Miks peab puuvilju
Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused... Ehitus: valguline kate e. kapsiid Viirusosake ehk nukleiinhape (DNA või RNA) virioon ümbris peremeesraku membraanist Nukleiinhape on 1- või 2-ahelaline, koosneb 1-st või mitmest molekulist Kapsiid denatureerub 60 75° C juures Viirused... RNA-viirus Ehitus:
virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Mis on VIIRUS? Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. VIIRUSTE SUURUS JA KUJU Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag VIIRUSTE UURIMINE Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal. Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus VIIRUSTE EHITUS genoom (DNA kapsiid või RNA) (valguline kate) ümbris valgud VIIRUSTE EHITUS Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Miks peab puuvilju
HIV ehitus Valguline kate Pärilikkusaine Ümbris Suurus: 0,01 ... 0,3 m (3 miljondikku mm-st) Suurim viirus on rõugeviirus Kujult Kuju korrapärased: pulkjad, kerajad, spiraalsed, hulktahukad ….. papilloomviirus parvoviirus adenoviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Bakteriviiruse ehitus Viirus, mille peremeheks on bakter Viiruste paljunemine • Viirus paljuneb vaid elusates peremeesrakkudes • Kõigepealt kinnitub viirusosake retseptoritega raku pinnale ja sisetab rakku oma pärilikkusaine, seejärel korraldab ümber peremeesraku ainevahetuse oma viirusvalkude paljundamiseks Viiruste erinev paljunemine • Peremeesrakku ruttu Aeglaselt toimiv
See paljutoimeline preparaat pärsib putuka toitumist ja arengut ning kahjur ei suuda arengutsüklit lõpetada. Eduka tõrje tagab nädalase intervalliga korduv pritsimine. Keemilisi preparaate kasvuhoones kasutada ei soovita. Kui aga siiski otsustate seda teha, tegutsege hämariku saabudes, kui röövikud on päevastest peidukohtadest tagasi taimedel, või varahommikul, kui nad pole veel peitunud. Haigused Tubaka mosaiikviirus- Nakatunud taimede haigustunnused võivad avalduda mitut moodi. Enamikul juhtudel esinevad need lehtedel (mosaiik, nekroos, rullumine, keerdumine, kortsumine, kimardumine, ahenemine), sagedasti on rikutud ka õis (kroon- ja tupplehtede ebakujusus, kirjuõielisus). Samuti esineb võrsete lühenemist ja kasvusurutist, mis väljendub kääbuskasvus ja kängumises. Viirusest tingitud kasvuhäired võivad muuta õie või vilja kuju ja suurust, tekitada
RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid Esimine viirus – tubaka-mosaiikviirus Viirusel puudub ainevahetus ja võime paljuneda; on aga pärilikusaine Viirused on spetsiifilised ehk nakatuvad vaid kindlat peremeesorganit Viiruste paljunemine ja selle takistamine Vaktsineerimine – antigeeni viimine organismi eesmärgiga kujundada organismi immuunmälu ja vastupidamisevõime kindlale haigustekitajale Vaktsiin – haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid takitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu Viiruse paljunemise etappid:
kortsunud, kurrulised, kängunud, kitsenenud) lehtedega. Kaunad on kängunud (lamedaks litsutud või kaardus) ja neis on vähem ning väiksemad seemned. Kahjustatud seemned ei idane või neist arenevad nakatunud tõusmed. Välitingimustes viirus on elavatel taimedel ja levib nakatunud seemnetega. Tõrje: Külvata viirusvaba seemet viirusvabalt põllult. Tõrjuda umbrohud ja lehetäid. Korjata välja haigestunud taimed ja põletada. 4.5 Kollane mosaiik Seda haigust põhjustab mungoa kollane mosaiikviirus (MBYMV). See viirus kahjustab rohkem sojauba ja põhjustab põllul suurt kahju. Tunnused: Iseloomustavaks tunnuseks on silmatorkavad helekollased laigud lehtedel. Kollane piirkond on üle lehe laiali või on piiritletud ribadena piki leheroode. Sellel viirusel on lai vaheperemeestaimede hulk ja taimemahla ning seemnetega ei levi. MBYMV viiruse nakkuse levitajaks on valge kärbes. Kui nakkus on toimunud 75 päeva jooksul pärast külvi, siis on saagi vähenemine
DNA kujul, kuid paljuneb RNA vahevormi kaudu. 3. RNA-viirused nt. gripp. 4. Viirustega sarnanevad nakkuslikud geneetilised elemendid nt. satelliitviirused. 17 Viirusosakeste jagunemine kuju alusel 1. Ikosaeedrilised viirusosakesed viirusosakese kapsiid on ikosaeedrilise kujuga. Meenutavad kujult kristalle. Nt. adenoviirused. 2. Silindrilised viirusosakesed nt. tubaka mosaiikviirus. 3. Ümbrisega viirusosakesed ümbris võib olla nii ikosaeedrilise kujuga kui ka silindrilise kujuga viirusosake. Nt. gripp. 4. Keerulise struktuuriga viirusosakesed viiruse kapsiidile on kinnitunud lisaks kindla ülesandega struktuurid. VIIRUSTE ELUTEGEVUS Jaguneb kaheks etapiks: 1. Eluetapp peremeesrakus, mida ta nakatab. Peremeesrakuks võib olla bakterirakk, pärmirakk, taime- või loomarakk, inimese rakk. Seal saab viirus looduslikes tingimustes paljuneda. 2
annaabi.ee 
