e v a lm is ta ta k s e ta hvel- Sokolaadijook el is t ja p ii m a s t. Ta h v sokolaad ä h e s e koguse s e g a ta k se v tükeldatakse ja p id evalt a ja s u la ta ta k s e külma veeg l sokolaad Mahlajoogid Morsse valmista takse marja- ja puuviljamahlad est, siirupitest v värsketest puuv õi iljadest ja marjadest, vees t ja suhkrust. Morsside valmis tamiseks kasutatakse kee detud vett. Võib maitsestada riiv itud tsitrusvilja koorega või sid runimahlaga. Värsketest puuv iljadest ja marjadest tuleb
soola, et joogi aroomi paremini esile tuua. Valmistatakse erinevaid kakaojooke, mille maitsestamiseks kasutatakse vanilli, muna, vahukoort, jäätist ja alkohoolseid jooke. Sokolaadijooki valmistatakse tahvelsokolaadist ja piimast. Sokolaad tükeldatakse, segatakse vähese koguse külma veega ja sulatatakse pidevalt segades veevannil. Vedel sokolaad lisatakse pidevalt segades kuuma piima sisse ja kuumutatakse keemiseni. Lisandiks sobib vahukoor. Mahlajoogid Morsse valmistatakse marja- ja puuviljamahladest, siirupitest või värsketest puuviljadest ja marjadest, veest ja suhkrust. Kasutatav vesi peab olema keedetud. Maitsestada võib sidrunimahla või koorega. Mahladest morsi valmistamisel segatakse need suhkrusiirupiga ja keedetud veega ning maitsestatakse. Siirupitest saab morsi lihtsalt keedetud veega segades ja maitsestades. Värsketest puuviljadest ja marjadest tuleb mahla välja pressida. Seemned ja kestad keedetakse
Ja kuna valge sõstar loetakse ametlikult punasega ühte liiki kuuluvaks, peaks ta võima ka kõigil juhtudel punasevärvilist asendada. Punase sõstra marjad valmivad tavaliselt juuli teises pooles või augustis. Marjade ülevalmimisel väheneb kiudaine pektiini hulk, millel on organismi tervise kaitsel üsna oluline roll. Marju süüakse värskena ja kuivatatuna, neist tehakse mahla (millel võib lasta meega tõmbuda, et haput maitset pisut pehmendada), kompotte, kisselle, moose, morsse, aga ka veine ja nastoikasid. Tervistav toime on hoidistelgi. Marju võib hoida ka koos rootsudega sügavkülmas, et neid talvel värskena tarvitada, eriti palaviku puhul. Punase sõstra marjad sisaldavad mitmeid vitamiine, neist enam inimorganismile väga vajalikku C-vitamiini ja ka P-vitamiini, suhkruid, orgaanilisi happeid, parkaineid jm komponente. Hulgaliselt on seal ka tervisele turgutavalt mõjuvaid mineraalaineid ehk mikroelemente. Rohkemas koguses on seal
keevat vett. 5. Kuidas valmistatakse kakaod? Kakaojooke valmistatakse piimast, koorest või veest ja kakaopulbrist. Vedelik kuumutatakse keemiseni, lisatakse pidevalt segades eelnevalt suhkru ja vähese vedelikuga segatud kakao. Seejärel kuumutatakse jook veel kord keemiseni ja lisatakse veidi soola, et joogi aroomi paremini esile tuua. Maitsestamiseks kasutatakse vanilli, muna, vahukoort, jäätist ja alkohoolseid jooke. 6. Kuidas valmistatakse morsse värsketest puuviljadest ja marjadest? Värsketest puuviljadest ja marjadest tuleb esmalt mahl välja pressida. Seemned ja kestad keedetakse veega läbi ning kurnatakse, saadud keeduleemest ja suhkrust keedetakse suhkrusiirup. Toormahl ja suhkrusiirup segatakse , jook maitsestatakse 7. Kuidas keedetakse suhkrusiirupit? Panen vee anumasse ja tasasel tulel kuumutan keemiseni, lisan suhkru pidevalt segades, et suhkur ühtlaselt sulaks
2. kuumutatakse keemiseni ja keedetakse, 3. enne serveerimist lastakse 10-15 minutit tõmmata. 199 Lisandiks teejoogi juurde sobivad: suhkur, sidruniviilud, ebaküdoonia suhkrusiirupis, keedis, mesi, piim, koor, alkohoolsed joogid. Mahlajoogid (morsid). Valmistamiseks on vaja: marja- ja puuviljamahla, siirupit või värskeid puuvilju ja marju; keedetud vett; suhkrut. Morsse võib maitsestada riivitud tsitrusviljade koorega, sidrunimahlaga. Mahladest morsi valmistamine: mahl segatakse suhkrusiirupiga, lisatakse keedetud vesi ja maitsestatakse. Siirupist morsi valmistamine: siirup segatakse keedetud veega ja maitsestatakse. Värsketes puuviljadest ja marjadest morsi valmistamine: 1. Mahl pressitakse puuviljadest ja marjadest välja, saadakse toormahl; 2. seemned ja kestad keedetakse veega läbi ja kurnatakse; 3
Viina alkoholisisaldus on 38%-st (Eesti viin) kuni 80%- ni (Viru valge vägev). Viinade nimetused erinevad retsepti poolest. Maitseomaduste parandamiseks võidakse lisada suhkrut, söögisoodat või sidrunhapet. Viinad liigitatakse maitsestamata ja maitsestatud viinadeks. Viimastel on aromaatsete heintaimede, ürtide, maitseainete ja puuviljade aroom. 14.9. Napsud ja dzinn Napsud sisaldavad viinaga võrreldes rohkem komponente piiritusleotisi, piiritustatud morsse, mahlu, ekstrakte, aroomiaineid jt. Liigitatakse kibedateks ja magusateks napsudeks. Kibedatest napsudest on tuntumad akvavit (köömnete, tilli ja koriandri baasil) ja mitmesugused ravimtaimede baasil valmistatavad tervisenapsud (Stroh 60 ja 80%), Onistari Old Thomas palsam. Tuntuim kibe naps on dzinn. Dzinn on kadakamarja leotise baasil valmistatav naps. Tuntuim on Gordon`s London Dry Gin, mille tootmisel kasutatakse veel koriandrit, peterselli juurt, kaneeli, sidruni
annaabi.ee 
