Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb.
varem vegetatsiooniperiood. Tähtsad on ka pinnavormide suhtelised kõrgused ja nõlvakalded, mis etendavad olulist osa mullaosakeste ümberpaigutamises pinnalt voolava veega. Liigestatud reljeefil tuleb selgelt esile mulla lõimisest, veereziimist, nõlvakaldest ja ka nõlva iseloomust (profiilist) muldade rida mida nimetatakse kateenaks (joonis). Eestis on muldade kujunemises reljeefil suurem osatähtsus Lõuna-Eesti künklikus moreenmaastikus, kus pinnavormide suhtelised kõrgused ulatuvad sageli mitmekümne meetrini ning kus nõlvakalded on suured (üle 10o) ning kõik eeldused erosiooni laialdaseks levikuks. Biota. Taimed, mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet
ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. 1.3 Vetevõrk Rootsis on pea 100 000 järve. Järved katavad ligi 10% maast. Vihma- ja sulavesi liigub kõrgematelt aladelt orgudesse, väikestest veekogudest suurtesse, et lõpuks jõuda merre. Järvede jääolud sõltuvad osalt järve suurusest ja sügavusest, osalt ka kliimatsoonist. Üsna suurtel aladel, kus on lihtne reljeef ja aluspõhi maapinnale lähedal, näit. Rootsi moreenmaastikus, ühtib pinnaveelahe põhjavee omaga. 4 2. RAHVASTIK Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn Suur-
sulamine, maapinna kuivamine ning algab varem vegetatsiooniperiood. Tähtsad on ka pinnavormide suhtelised kõrgused ja nõlvakalded, mis etendavad olulist osa mullaosakeste ümberpaigutamises pinnalt voolava veega. Liigestatud reljeefil tuleb selgelt esile mulla lõimisest, veereziimist, nõlvakaldest ja ka nõlva iseloomust (profiilist) muldade rida mida nimetatakse kateenaks (joonis). Eestis on muldade kujunemises reljeefil suurem osatähtsus Lõuna-Eesti künklikus moreenmaastikus, kus pinnavormide suhtelised kõrgused ulatuvad sageli mitmekümne meetrini ning kus nõlvakalded on suured (üle 10 o ) ning kõik eeldused erosiooni laialdaseks levikuks. Biota. Taimed, mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet
AThorisont 10...15(20) cm. b) Gr1 ranniku turvastunud muld. Turbahorisont kuni 30 cm. c) Mr ranniku madalsoomuld. Tekkinud peamiselt lahesoppide kinnikasvamisel ja mere taandumisel ranniku soostumisel. T-horisont >30 cm. d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1. Nõrgalt erodeeritud mullad e. Esinevad kallakutel 3...5°. Edasine eristamine vastavalt mullaliigile ja mulla sifri juurde tuleb tähis ,,e". Näiteks: KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld. 2. Keskmiselt erodeeritud mullad E2. Esinevad tavaliselt kallakutel 5...10°. Erosioonile viitavad tunnused selgelt väljakujunenud
AThorisont 10...15(20) cm. b) Gr1 ranniku turvastunud muld. Turbahorisont kuni 30 cm. c) Mr ranniku madalsoomuld. Tekkinud peamiselt lahesoppide kinnikasvamisel ja mere taandumisel ranniku soostumisel. T-horisont >30 cm. d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1. Nõrgalt erodeeritud mullad e. Esinevad kallakutel 3...5°. Edasine eristamine vastavalt mullaliigile ja mulla sifri juurde tuleb tähis ,,e". Näiteks: KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld. 2. Keskmiselt erodeeritud mullad E2. Esinevad tavaliselt kallakutel 5...10°. Erosioonile viitavad tunnused selgelt väljakujunenud
AThorisont 10...15(20) cm. b) Gr1 ranniku turvastunud muld. Turbahorisont kuni 30 cm. c) Mr ranniku madalsoomuld. Tekkinud peamiselt lahesoppide kinnikasvamisel ja mere taandumisel ranniku soostumisel. T-horisont >30 cm. d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1. Nõrgalt erodeeritud mullad e. Esinevad kallakutel 3...5°. Edasine eristamine vastavalt mullaliigile ja mulla sifri juurde tuleb tähis ,,e". Näiteks: KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld. 2. Keskmiselt erodeeritud mullad E2. Esinevad tavaliselt kallakutel 5...10°. Erosioonile viitavad tunnused selgelt väljakujunenud
annaabi.ee 
