Mil määral on Nietzsche relativist? Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud, kõik ,,asjad iseneneses" ja ,,väärtused iseeneses". On vaid tõlgendused, on vaid perspektiivid, on vaid soovidesse ja tahetesse mähkunud inimloom., kes pidevalt loob ,,oma reaalsust", see on relativism. Samas on Nietzsche absolutist. Sest ehki ta hülgab absoluutse ja erapooletu tõe oma tunnetusteoorias ja absoluutsed väärtused oma moraaliteoorias, näib ta siiski eeldavat, et mingi tõde ja moraal on olemas, kõigutamatult kõige muu all kusagil sügaval. Aga Nietzsche enda tõde kas seegi pole mitte ainult ,,vaatenurk" ja ,,tõlgendus", pelgalt suhteline tõde? Tema analüüsi kummaline võlu peitub selles imelikus ristivalguses, millesse ta oma arutlused asetab, selles iroonilises enesearmastuses. Ta surub oma tahet läbi, on järsk ja absoluutne
isiku tegudel silma peal, kiidab või taunib neid. Kognitivistlik meta-eetika Kognitivism eetikaväidetel on tõeväärtus ja on võimalik teha kindlaks, uurida välja, saada teada, milline see on. Kognitivismi kujusi: Subjektiivne naturalism - Tõesus põhineb indiviidi otsusel või sotsiaalsel otsusel. Objektiivne naturalism Moraaliväidete tõesus on individuaalsest või sotsiaalsest otsusest sõltumatu (looduslik paratamatus). Moraaliteoorias (eetikas) tehtavaid järeldusi ei ole õige ega võimalik tuletada empiirilisel alusel väidetest. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. iseenesest mitte- esinevaid) väiteid. See on innaturalism, mitte-naturalism, mis on samuti kognitivistlik, ning mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Mittekognitivistlik meta-eetika Emotivistlik mitte-kognitivism Eetika väited ei ole tõesed ega väärad! Need on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste
Kant seostab seda inimese erilisusega. Inimese tegevuses tuleb taju ja aru kõrvale lisada veel üks tasand – puhas mõistus. Puhta mõistuse ideed lähevad kaugemale mistahes kogemusest. Moraaliõpetus praktiliseks mõistuseks nim. ta seda mõistuse osa, mis juhib meie tegevust ja millel põhineb meie moraalne käitumine. Moraalikäsk on antud meile puhta mõistuse asjana, ta ei vaja kogemusel põhinevat kinnitust. Ülimat põhimõtet, mida Kant oma moraaliteoorias tunnustab, kutsub ta kategooriliseks imperatiiviks. Põhimõte on imperatiiv kuna ta kohustab. Ta eeldab, et inimeses on kaks poolt, mõistuslik pool, millest tõuseb moraalne tahe ja soovide, kalduvuste ja muude psühholoogiliste juhusejõudude valitsetav pool, mis peaks esimesele kuuletuma. Kant mõtleb, et inimsuse ülim sisu ilmneb selles enese pimedas sidumises moraaliseadusega. „Tahan armastuses inimese vastu möönda, et enamik meie tegudest on moraalsed, aga kui ma
alus). Pluralistid usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Hedonismi kriitika naudingumasin eraldaks meid muust maailmast.. Väärtuse ja moraali seos. Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. Väärtuskasvatuse meetodid Keeldude ja käskude kaudu traditsiooniline väärtuskasvatus Arutluse kaudu väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni (value clarification) Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education) John Stuart Mill: Õnn on selline elu, kus on olemas vaba tegutsemine (ka mõttekas töö), armastavad
· Objektivism (Platon) me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel on väärtusi võimalik põhjendada (inimloomus, jumal) · Subjektivism (Baruch Spinoza) me peame midagi hüveks sest et püüdleme, soovime, igatseme v ihaldame seda · Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti Pojmani Moraaliprotsessi skeem ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas. TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika · Utilitarism Altruism isetu hool ja mure teiste pärast, omakasupüüdmatu. Eetiline altruism me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha.
Ideaalse Soovija kujutlemine. Erapooletu isik, kellel on maksimaalne teadmine kõigi tegude tagajärgedest. Väärtuse ja moraali seos Kuna ilma väärtuste olemasoluta on moraali üle filosofeerimine võimatu, moodustavad väärtused väga olulise osa igast moraaliteooriast. Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. 7. TEOD Nurjumine: tahte nõrkus viib süütundele 6. OTSUSED Nurjumine: väärastunud tahe viib süütundele 5. HINNANGUD Kaalumine Nurjumine: rakendamisviga 4. PRINTSIIBID Normatiivsed küsimused: mida peaksin tegema? 3. VÄÄRTUSED Soovide objektid või objektid, mis eksisteerivad sõltumatult soovidest 2. MAAILMAVAADE (ELUVORMID) Uskude, väärtuste ja praktikate hierarhilised kombinatsioonid; kultuurid või eluviisid 1
annaabi.ee 
