Iseseisev töö Kuidas langetada moraaliotsustusi? Iga päev langetama me tuhandeid ja tuhandeid otsuseid. Mõnikord on otsused nii lihtsad, et me isegi ei pane tähele, et me neid teeme (nt.millal magama minna, mida süüa). Teinekord on aga otsuste langetam hulga keerulisem, kui tegu on moraaliotsustega? Kuidas siis lahendada moraaliotsusi? Et sellele küsimusele vastata tuleks enne selgitada, mida sõna moraal endast üldse kujutab? Lihtsalt ja selgelt öeldes on moraal komme, tava. See on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Teatud/antud kultuuri ja eluviisga keskkonna poolt nõutavad reeglid ja tavad. Selle definitsiooni järgi peaksid kõik otsused olema moraaliotsused, mis on antud ühiskonnale omased. Seega ükskõik, mida üks eestlane otsustab peab olema moraaliotsus, kuniks see on kooskõlas näiteks Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Samas ...
Eetika on filosoofia harudest, kus arutatakse moraali üle. Tahes tahtmata puutume sellega igapäevaselt kokku. Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale. Üldjoontes on mõisted „eetika“ ja „moraal“ enamasti tähenduselt samad, kuid vahel tahetakse neid teineteisest eristada. [1] Moraalifilosoofia uurib seda, kuidas oleks õige oma elu elama. Otseloomulikult igapäevaelus ei pea me langetama tõsiseid moraaliotsuseid ning eetiliste valikute tegemiseks kasutame intuitsiooni. Siiski tuleb ette ka olukordi, mil peame oma tegude eest tõsiselt vastutama ning põhjendama, miks ühtemoodi käitumine on õige ning teistmoodi vale. [2] Kõlbluse puhul seab piiri tõe ja väära vahel südametunnistus või mõistus. Sanktsioonid kõlblusetu tegevuse eest saab jagada kaheks – sisemised ja välimised. Viimasel juhul saab moraalitu teo tegija tunda teiste inimeste negatiivset vastukaja. Sellega võib
Sotsiaalne ökoloogia. Muretseda terve kogukonna eest ja omad huvid maha suruda. 61. Mis iseloomustab Stone’i järgi monistlikku moraalifilosoofiat? Miks ta peab seda eluvõõraks? Üks vaatenurk on arvatavasti rajatud ühe olulisema moraalse omaduse najal. Pole olemas alterantiivi. On vaid üks sidus ja printsiipide kogum, mis tegeleb moraalsete asjadega. Peavad olema erinevad skeemid. 62. Millised muutujad määravad Stone’i järgi moraaliotsuseid? 63. Mida peavad Light’i liigituse järgi oluliseks materialistid, mida ontoloogid? 64. Kuidas iseloomustab Light metateoreetilist pragmatismi? 65. Mis sorti küsimusi soovitab Light lahendada erasfääris, milliseid avalikus ja miks?
Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: moraalinorm kehtib kõigile, kes on sarnases olukorras · Ettekirjutavus: moraalinormid on normatiivsed · Üleskaaluvus: moraalinormid kaaluvad üles teisi väärtusi (näiteks ilu või ratsionaalsus)
põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2.Milles seisneb teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevus 6.Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele. Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e
N-eetikas vastatakse küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea ja milline moraalselt väär: Kas käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvakskäitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes
N-eetikas vastatakse küsimusele, milline tegu/ käitumine on moraalselt hea ja milline moraalselt väär: Kas käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on
annaabi.ee 
