PÄRNUMAA KUTSHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Paul Kennedi KETTSAAGIDE AJALUGU JA NENDE KAUTAMINE Referaat Pärnu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks. 2 Mootorsaag Mootorsae tööorganiks on juhtplaadil, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30-150 cm pikkune), liikuv lõikehammastega saekett sammuga 0,325, 0,375 või 0,404 tolli. Keti lõikehammaste profiil on erinevate
1. Sissejuhatus............................................................ lk 3 2. Ajalugu.......................................................... lk 4 3. Kasutamine.................................................... lk 5 4. Kasutatud kirjandus........................................ lk 7 Sissejuhatus Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemiseks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks. Mootorsae tööorganiks on juhtplaat, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30-150 cm pikkune), liikuv lõikehammastega saekett sammuga 0,325, 0,375 või 0,404 tolli. Keti lõikehammaste profiil on erinevate kasutusvaldkondade
Ohutustehnika raietöödel Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mootorsaagedest ja ohutustehnikast raietöödel.Lisaks räägin veel lähemalt mootorsaagetest ja nende tehnilistest andmetest. Ohutustehnika poole pealt räägin ma nõuetest ja kuidas peab toimima ohutustehnika raietöödel. MOOTORSAED Mis on mootorsaag? Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks. Mootorsae tööorganiks on juhtplaadil, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30- 150 cm pikkune), liikuv lõikehammastega saekett sammuga 0,325, 0,375 või 0,404 tolli. Keti
bekas töötlemisel eraldada vaid kaks sortimenti traditsiooniline küttepuit ja raiejäätmed Joonis 9. Ladustatud raiejäätmed hakkpuidu tootmiseks (Joonis 9). ja küttepuit, P. Muiste foto. Laasitud oksad on kuivamiseks otstarbekas ladustada ja hakkida pärast okaste ja leh- tede varisemist. Tehnoloogia sobib kasutamiseks talumetsades, sest kasutatakse odavaid seadmeid raieks mootorsaage ja puidu koondamiseks vintsiga varustatud põlluma- jandustraktoreid. Meetodi puuduseks on madal tootlikkus ja lohistamisel materjali saas- tumine mullaga, kui töid tehakse külmumata pinnasel. Tüvestehakke tehnoloogia Noore metsa valgustusraiel või ka küpseva metsa harvendusraiel võib saadav lik- viidse puidu kogus olla nii väike, et otstarbekam on kasutada kogu raiutav materjal hakk- puidu tootmiseks. Laasimata peentüvedest toodetud hakkpuitu nimetatakse tüveste-
tee vuuk sama paks! Tellise ja nööri vaheline vahemaa = nööri laius 9.) Kontrolli, et rida oleks otse ja horisontaalis Märkus: Kontrolli joonlauaga ka diagonaalselt! 10.) Tõsta nöör ühe rea võrra kõrgemale, vajadusel ehita nurk kolme või nelja rea kõrguseks. 11.) Lao järgmine rida kattuvalt (vt allpool), võibolla pead alustama lõigatud tellisega. 4.7.1 Telliste lõikamine Tänapäeval lõigatakse ehituskohal telliseid täpselt, kasutades selleks ketas-, lint- või mootorsaage. Kõigepealt tuleb tellise suurus märkida (pööra tähelepanu tööohutusele. Vt ka moodul 1) Kui piisab silmaga mõõtmisest, võivad kogenud asjatundjad ka müürsepa haamri teravat otsa kasutades telliseid lõigata: · võta mõradeta tellis · hoia seda vasakus käes, soovitava lõikejoone alt · tee tellisele süvend ettemärgitud lõikejoont mööda müürsepa haamriga ümber kogu tellise, seda käes vastavalt pöörates
- sissetulekute osas hinnata planeeritud sortimentide (palk, paberipuu, küttepuu jmt) ja hindade põhjal saadavat tulu ning leida kulude lahutamisega puhastulu; - raiete planeerimisel ei tohi unustada lähitulevikus tehtavaid kulutusi metsa uuendamiseks ja hooldamiseks; - arvestada tuleb erinevate võimalustega tööde teostamisel kas on mõttekas teha tööd ise (nt harvendusraie, kus kasutatakse mootorsaage ja hüdrotõstukiga varustatud metsaveokäru põllundustraktori haakes), kas on vaja palgata suurema töömahu korral lisatööjõudu ja masinaid, või on otstarbekas sõlmida raie tegemiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Lageraieks küpses ja suure tüvemahuga metsas on sageli otstarbekam tellida metsafirma suure tootlikkusega metsamasinate ja professionaalsete töömeestega; - hinnata tuleb töö tegemiseks kuluvat aega:
muudel juhtudel 2 aastat. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tigimustes valitsev, kuna sellise raiestiku taasmetsastamine on kõige edukam. Aastas raiutakse Eestis lagedaks umbes 0,5 % metsamaast. Lageraietele mõeldud harvesterid on massiga 15 tonni ja rohkem, ning võimelised langetama 50-60 cm tüveläbimõõduga puid. Käsitsiraiel kasutatakse suurema võimsusega ja saeplaadi pikkusega mootorsaage kui HR-l. Harvesteriga töötades on sobiv kokkuveoteede vahekaugus 15-20 m, sama ka käsitsitööl. Lageraiet on soovitav teha vaid külmunud pinnasega, vähendades juurepessuohtu, lõhkudes vähem pinnast ja taimestikku, häirides vähem loomi ja linde (k. a. raierahu periood 15. 04.-15. 06.) Lageraielangile jäetakse kasvama Ks ja Mä seemnepuud, millisteks valitakse heakasvulised, terved, heade tüve- ja võraomadustega ning hea viljakandvusega puud.
annaabi.ee 
