Aurulaev- Allveelaev- Baaslaev- Gaasitanker- Hüdrograafilaev- Hõljuk- Jäämurdja- Jaht- Kaablilaev- Kuivdokk- Kummipaat- Kanuu- Kaubalaev- Konteinerlaev- Kaubapraam- Külmutuslaev- Kalapüügilaevastik- Kalalaev- Kruiisilaev- Kiirlaev- Katamaraan- Kalatöötlemiselaev- Lipulaev- Liinilaev- Lõbusõidulaev- Lootsikaater- Mootorlaev- Metereoloogi laev- Merelaevastik- , Miiniristleja- Mootorpaat- Päästelaev- Puistlastilaev- Puislastilaev- Parvelaev- - Purjelaev- Praam- Pargas- Paat- Purjekas- Päästepaat- Põhjasirvendaja- Reisiparvelaev- Reisilaev- Reisilaev- Sõjalaev- Spordilaev- Süst- Tuukrilaev- Tuletõrjelaev- Tiibur- Tiibur (eba)- , Transpordilaev- Uurimislaev- Ujuvdokk- Ujuvkraana- Õppelaev- Laeva panek kai äärde- y
o 14-28 Kommunistlikud noored (valik, kas lähed või ei, aga väga soovituslik, et läheks) (märk lipu kujuga) o Noorte suvepäevad, pidid asendama kiriklikku leeri o Närimiskumm, käis läbi mitme inimese, sest see oli siiski välismaa närimiskumm, Eestis hakati tootma esimesena NSVlis närimiskumme · Tallinna vana telemast 1955 o Alustab saateid Eesti Televisioon o Telesaated varem Eestis kui ntks Soomes · Mootorlaev Vanemuine o 1965 laevaühendus Soomega o Tegelikult jõelaev, sõitis 4 tundi o Tallinna tänavail välismaalased soomlased närimiskumm ja teksased o Välismaalastest sugulastega läbikäimine o Hotell '' Tallinn'' ehitati välismaalaste jaoks, jälitati kõiki!!! · Eesti oli näidisliiduvabariik, näidati välismaalastele, nagu lääs · Eesti, Läti, Leedu NSVL i kodanikele nagu välismaa, välismaale nii kui nii ei lubatud · Ajakirjandus:
See pole küll transpordi leiutis, aga see muudab autosõidu palju ohutumaks. Tänapäeval on turvavöö kinnitamine kohustuslik, seega on see minu jaoks ja ka teiste jaoks väga tähtis leiutis. Tänapäeval kasutatakse turvavõid ka lennukites, mis aitavad mugavamalt maanduda. Esimese aku leiutas Plante 1859. aastal. Akut kasutatakse tänapäeval kõikjal, seega on see tähtsaim leiutis transpordi ajaloos. Veetranspordile pani alguse Le Plongeuri leiutatud mootorlaev(1863). Laev oli küll algeline, raskesti juhitav ja väga aeglane, kuid väga tähtis veetranspordi ajaloos Autode valdkonnas oli ka oluline leiutis sidur. 1881. aastal Simensi valmistatud sidur on ka tänapäeval väga tähtis. Tänu sidurile on meil võimalik vahetada autol käike. Ka mootori väntvõllilt tulev jõud kandub siduri kaudu edasi käigukasti. 1885. aastal C. Benzi leiutatud kolmerattaline auto oli küll hea leiutis, kuid veel olulisem leiutis oli 1886. aastal G
hukatud ning kümnete tuhandete kaupa küüditatud - küll ümber asumise, küll mobilisatsiooni sildiall. Neist päevist pärit hirmutunne oli kõigil elavalt mõttes ja meeles. Kes sai, põgenes üle mere Rootsi. Pagejate hulgas oli nii lihtsaid ranna-inimesi, talupoegi kui ka haritlasi. Enamasti mindi teele väikestes kalapaatides, kuigi mõnedel õnnelikumatel õnnestus ühel või teisel teel muretseda väike purje- või mootorlaev. Meri oli neil päevil tormine ja sellest kui paljud teel hukkusid, puuduvad igasugused andmed. Kümned tuhanded jõudsid siiski elu ja tervisega Rootsi. Teised läksid meeleheitest aetuna sakslaste poolt varutud laevadele, kuigi sümpaatiat Hitleri- Saksamaa vastu oli üpris vähestel. Asi seisis lihtsalt selles, pääseda tulema stalinistide eest. Eks tulevik näita, mis ees seisab. Sakslaste lõppvõit polnud tõenäoline. Ometi ei arvestatud pika eksiiliga. Paljud uskusid, et
kütuse erikulu specific fuel(oil) consumption (SFOC, SFC) kütuse kulu fuel (oil) consumption laeva elektrijaam ships electrical powerplant laeva kiirus ships speed laevakütus marine fuel (oil) laevaseadmed ships gears laevasüsteemid ships piping systems masinaruum engine room mehaaniline ülekanne mechanical transmission mootorlaev motorship ökonoomne kiirus economical speed otseülekanne direct drive peajõuseade propulsion plant, propulsion machinery peaülekanne main transmission, main gear propulsiivseade propulsion unit puistlastilaev, balker bulk carrier, bulker puksiir tug, tug boat sõjalaev warship tanker tanker
Merelaevad (avamere- ehk ookeanilaevad) Reidilaevad Sisevetelaevad Jõuseadme järgi: Sõudelaevad Purjelaevad Aurulaevad Mootorlaevad Turbiinlaevad Aatomilaevad Ajami järgi: Rataslaevad Sõukruvilaevad Tiiviklaevad Kere järgi: Puitlaevad Teraslaevad Plastlaevad Raudbetoonlaevad LAEVADE LOOMISLUGU 1783 de Joffroy d´Abbans (FRA) sõurattaga aurulaev 1836 Francis Pettit Smith (ENG) sõukruvi 1863 Le Plongeur mootorallveelaev 1864 Lenoir mootorlaev 1886 Daimler bensiinimootoriga laev 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin 1961 hõljuk Christopher Cookerell (ENG) LAEVA ISELOOMULIKUD MÕÕDUD Üldpikkus Parda kõrgus Laeva süvis Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani) Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Ujuvus
Vastupanuliikumine Koolinoorte vastupanurühmad 1970 aastatel- avalik vastupanu Eestlaste korvpallivõistkond Mordva vangilaagris Oktoobrilapsed 7-10 aastased Koolikohustus: 1950ndad- 7klassi 1960ndad- 8klassi 1970ndad- kohustuslik keskharidus Pioneerid 10-14 aastased Kommunistlikud noored al 15 aastased Noorte suvepäevad- kirikliku leeri asemel Kiriku tähtsus ühiskonnas langes Eestisse jõudis närimiskumm Tallinna vana telemast Mootorlaev Vanemuine- 1965 Tallinn-Helsingi Hotell „Tallinn“ Välismaa turist võis ainult Tallinnas ööbida Idabloki nõrgenemine NSVL Brežnev (1964-1982) Stagnatsioon Defitsiit- kauba puudus 1979 Afganistaani sõja algus 1980 Moskva OM J.Andropov (1982-1984) K.Tšernenko (1984-1985) Idabloki nõrgenemine 1978 suri eelmine paavst, uus Johannes Paulus II 1980 streigid Poolas Vaba ametiühingukoondis „Solidaarsus“ L.Walesa 1981 dets sõjaseisukord W
● Kohustuslikud noorte organisatsioonid ● Üleminek kohustuslikule keskharidusele 1970. Aastad ● Tegutses 6 kõrgkooli - ülikool oli 5 aastat (TRÜ, EPA, TPI, TPedl, TRK, ERKI) ● Noorte suvepäevad - võitlus kirikliku leeriga vms ● Nõukogude Lääs - Kõrge elustandard, Läänemaailma lähedus ● Välismaa standardi tunnused: ○ Närimiskumm ● Tallinna vana telemast 1955, televiisori vaatamis võimalus, Soomes aasta hiljem ● Mootorlaev Vanemuine - 1965 laevaühendus Soomega ● Hotell “Tallinn” - välismaalaste hotell ● Autoostuluba - auto ostmiseks ● Ajakiri “Noorus” 1.Millist meeleolu püüti vaatajates ringvaatega kujundada? Püüdke oma seisukohta põhjendada? Prooviti inimesi teavitada kõmurikastest uudistest, inimestel oli teadlik, vahelduv meeleolu, olenes uudise enda kas negatiivsusest või positiivsusest. Seal oli hästi palju erinevatest