Kalibreeritakse PC:ga -> n. 0 280 122 001 (Bosch) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni gaasipedaali asendist. Reostaat-tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja on trossi abil ühendatud gaasipedaaliga. Kaasaegsetel autodel paikneb see andur ka salongis, gaasipedaali kinnituskoha juures ja see võib olla ka Hall´i andur. Vastavalt sellelt andurilt saadud signaalile annab mootori juhtarvuti drosselklapi ajami elektrimootorile korralduse drosselklapi vajalikuks asendiks.
SRS süsteem on loodud täiustama turvavöö tööd. Turvapatju on sõidukil kaks, üks juhi jaoks roolisamba küljes ning teine kõrvalistuja jaoks armatuuri sees. Turvavööde eelpingutussüsteem asub B-piilari sees, mis kujutab endast lõhkelaenguga süsteemi, mis pingutab turvavööd kokkupõrke ajal enne turvapadja avanemist. Joonis 2 – Turvavöö eelpingutussüsteem [2] Antud sõidukil oli kaks andurit kokkupõrke tuvastamiseks, mis asusid mootoriruumis. Üks aku all ja teine aknapesuvedeliku paagi kõrval. Andurite tööpõhimõte seisneb g-jõudude tuvastamises. Kui registreeritakse ülemäära suur g-jõu muutus, siis saadetakse signaal SRS juhtplokki ja edastatakse käivitusimpulss turvapatjadele ja eelpingutussüsteemile ning esimesena rakendub eelpinguti 10ms jooksul ja peab selle aja jooksul pingutama 12cm turvavööd. Seejärel 20ms jooksul peab olema täitunud turvapadi.
toimub. See on tavaliselt Halli andur ja paikneb nukkvõlli esimese otsa juures Drosselklapi asendi andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni drosselklapi tegeliku asendi kohta igal hetkel. Tavaliselt on kasutusel reostaat- andurid , kuid kasutusele on võetud ka Halli-i andurid. Paikneb drosselklapiga ühisel teljel Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsioon gaasipedaali asendist. Reostaat tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja ... Mootor temperatuuri andur - Annab mootori juhtarvutile infot mootori jahutusvedeliku temperatuuri kohta : kui näiteks mootor on veel külm , tuleb küttesegu natukene rikastada . Anduri põhiosaks on pooljuht miille takistus väheneb temperatuuri tõustes . Info takistuse muutumise kohta jõuabki arvutisse , mis teeb siis vastava järelduse vajaliku küttesegu koostise kohta Dentonatsooni andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni algavast detonatsioonist
maapinnalt ligipääsetavates kohtades. Puhastage maas seistes väljalaadimisteo pöördaluse ja kütusepaagi ümbrust, sh kaht tugiõõnsust, mis lähevad läbi kütusepaagi. Puhastage kogu masina alumine osa. Puhastage põhuhekseldi tagaluugi ülaosa (sõltuvalt varustusest). Heitgaasi järeltöötluse ploki ümbrus (sõltuvalt varustusest) tuleb samuti puhastada maas seistes. Kui maas olles puhastamine on lõpetatud, veenduge, et mootoriruumis ei ole koristusprahti, mis võisid sinna sattuda puhastamise käigus. Masina puhastamine (regulaarne puhastamine) ETTEVAATUST: ZX270083-UN-22JAN16 H39607-UN-11OCT88 A - Helisignaal B - Võtmelüliti Vigastuste vältimiseks ärge puhastage masinat, kui mootor töötab ja separaator on sisse lülitatud. Seisake mootor, rakendage seisupidur ja tõmmake süütevõti (B) välja. ETTEVAATUST: Andke helisignaali (A), et kõrvalised isikud piirkonnast eemale hoida.
d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Need on ka põhipuudused, miks tänapäeval lennukimootoritel kasutatakse õhkjahutussüsteeme. Õhkjahutussüsteemi ehitus Kaasaja õhkjahutusega mootori silinder on varustatud alumiiniumvalu silindripeaga ning nii pea kui silinder on kaetud väga tiheda jahutusribistikuga. Jahutusribistik on pikem silindri väljalaskeklappi poolel. Mootori jahutamisel kasutatakse peale ja ärasuunatava õhu rõhudiferentsiaali suurendamist mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega. Väljalaskegaaside temperatuur Väljalaske- ehk heitgaaside temperatuuri (exhaust gas temperature EGT) anduri paigatus mootorite juures on erinev. Üldlevinud paigutuskoht on ca 4" silindripeast heitgaaside kollektori suunas. EGT muutus võib olla üks mootori vealeidmise meetoditest, kuid eelkõige on see parameeter siiski küttesegu moodustamise kvaliteedi hindamiseks. Samas tuleb võtta teadmiseks ka asjaolu, et
Veenduge, et mootor soojeneb töötemperatuurini normaalse ajaga, rattad ei vibreeri ning et kerest ega veermikust ei kosta ebaharilikke helisid. Veenduge, et kütte- ja kliimaseade töötab korralikult. Pidurdades kontrollige, et pedaalitunne ja aeglustus on normaalsed. Proovige ka blokeerumisvastase seadise (ABS) toimimist nt kruusasel teepinnal. Pärast proovisõitu - Kontrollige, et mootor seiskub normaalselt ega jätka tööd hõõgsüütega. Vaadake, et mootoriruumis poleks lekkeid ega muid ebanormaalseid nähtusi. Kontrollige vedelike (mootoriõli, jahutusvedeliku, pidurivedeliku) taset. Pühkige ära kõik vedelikupritsmed ja räpased sõrmejäljed.
kasutamisega. Kui ühte seinakontakti on ühendatud selle jaoks liiga palju voolu tarbivaid seadmeid, siis hakkavad elektrijuhtmed kuumenema ning võivad põhjustada tulekahju. Kui majal on elektrikilpides töökorras kaitsmed, siis ei lase need juhtmetel üle kuumeneda ning lülitavad voolu välja. Tuleohutus autos Tulekahju sõiduautos saab üldjuhul alguse lühisest elektrijuhtmetes, kütuse lekkest mootoriruumis või autoavariist. Tuli levib autos kiiresti - salong täitub suitsuga, kergesti süttivad sünteetilistest materjalidest valmistatud salongi sisuks olevad polstrid, istmed jms. Siseministri määrusega on Eestis nõutud sõiduautos vähemalt 1kg pulberkustuti ja veoautos vähemalt 2kg pulberkustuti. Autojuhtidel tuleks arvestada asjaolu, et mida suurem on kustuti, seda parem tulemus kustutamisel. Seega soovitame soetada ka sõiduautosse vähemalt 2kg pulberkustuti
Selline protsess toimub mootoris lugematuid kordi ning sellega tagatakse mootori ühtlane temperatuur. 20 6.2 Õhkjahutus Kaasaja õhkjahutusega mootori silinder on varustatud alumiiniumvalu silindripeaga ning nii pea kui silinder on kaetud väga tiheda jahutusribistikuga. Jahutusribistik on pikem silindri väljalaskeklappi poolel. Mootori jahutamisel kasutatakse peale ja ärasuunatava õhu rõhudiferentsiaali suurendamist mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega (cowl flaps). Zalusiid hoitakse avatuna mootori töötamisel maapeal ja suletuna lendamisel. Osadel lennukitel kasutatakse lisatorusid (augmenter tube) õhu edasi suunamist mootoriruumist lennuki salongi. Õhkjahutussüsteemis eemaldatakse mootori silindritelt ja teistelt agregaatidelt üleliigne soojushulk uhtuva õhuvoolu teel. Kõik jahutatavad pinnad peavad asetsema pumbatava õhuvoo liinis. Õhuvoo võrdseks jaotuseks jahutatavate
protsess toimub mootoris lugematuid kordi ning sellega tagatakse mootori ühtlane temperatuur. 18 6.2 Õhkjahutus Kaasaja õhkjahutusega mootori silinder on varustatud alumiiniumvalu silindripeaga ning nii pea kui silinder on kaetud väga tiheda jahutusribistikuga. Jahutusribistik on pikem silindri väljalaskeklappi poolel. Mootori jahutamisel kasutatakse peale ja ärasuunatava õhu rõhudiferentsiaali suurendamist mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega (cowl flaps). Zalusiid hoitakse avatuna mootori töötamisel maapeal ja suletuna lendamisel. Osadel lennukitel kasutatakse lisatorusid (augmenter tube) õhu edasi suunamist mootoriruumist lennuki salongi. Õhkjahutussüsteemis eemaldatakse mootori silindritelt ja teistelt agregaatidelt üleliigne soojushulk uhtuva õhuvoolu teel. Kõik jahutatavad pinnad peavad asetsema pumbatava õhuvoo liinis. Õhuvoo võrdseks
plekid velgedelt ja on samas vastupidav keemilistele puhastusvahenditele. Ei kriimusta velge ja on turvaline kasutada lakitud- ja plastik kattega pindadel ja mootori katetel. 1.5.2 Autoglym Instant Tyre Dressing Lihtne rehvihooldus. Piserdada märgadele või kuivadele rehvidele ja lase kuivada. Kulumiskindel polümeerne emulgeeritud segu taastab rehvide välimuse. Seda võib piserdada ka pärast autopesu märgadele kummi- ja plastmasspindadele mootoriruumis. Kaitseb niiskuse ja korrosiooni eest. 1.5.3 Sonax Rehvipesuvahend Puhastab auto määrdunud ning ilmastikutingimuste poolt pleekinud rehvid ning taastab nende esialgse värvi ja läike. Hooldab kummi, säilitab selle painduvuse ja kaitseb pragunemise eest. Vaht mõjub mustusele, leotab selle lahti ning mustus kaob koos vahuga. Pakendi sisust jätkub umbes 24 rehvi puhastamiseks. 1.5.4 Sonax Rim Cleaner PLUS veljepesuvahend
üle. Käitlemisest tulenevad defektid Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine. Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja filtri vahetus · Mootori õlijahuti voolikute ja liidete kontroll · Mootoriruumis olevate jahutus- ja soojendussüsteemi voolikute ja liidete kontroll. · Jahutusvedelike taseme ja külmakindlustuse kontroll, jahutusvedelike vahetamine. · Areomeetriga mõõdetakse aku elektrolüli kaalu ja külmakindlust. · Diiselmootori vaakumpumba õlitusvoolikute ja liidete kontroll. · Väljalaske torustike tihenduse ja kinnituse kontroll. · Eelsüüte nurga kontroll · Aku kontroll (kinnitus, vedeliku tase, klemmid) · Kütusefiltri vahetus · Õhufiltri kontroll ja vahetus
· Salongi hooldustehnoloogiaid, materjale · Mootoriruumi hooldustehnoloogiaid, materjale · Põhjapesu hooldustehnoloogiaid, materjale · Sõiduki puhastamisel rakenduvaid keskkonnaohutusnõudeid · Keskkonnasõbralikke puhastus- ja hooldusmaterjale, oskab: · pesta värvkatet · kuivatada värvkatet · vahatada värvkatet · puhastada auto salongi: tekstiil-, plastik-, puit-, nahk-, kummi-, klaaspindasid. · kinni katta mootoriruumis seadiseid · pesta auto mootoriruumi, · teostada pindade leotust · kasutada survepesu · kuivatada puhastatud pindasid, · peale kanda niiskuskaitse materjale · teostada autokere põhjapesu 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel. AUTOKEREDE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE
Sellise süsteemi juures hoiab kütuserõhku paagis asetseva kütusepumba juures olev rõhuregulaator. Liigne kütus voolab tagasi otse paaki, mistõttu jaotusanumast tagasivoolu pole. Süsteemi töörõhk jääb vahemikku 3,3-3,8 bar. 1.7. Mootori juhtimine Mootori juhtimise korraldamiseks on üheks kõige tähtsamaks osaks mootori juhtplokk, see saab mootori anduritelt signaali, töötleb need ja annab vajalikke korraldusi täiturmehhanismidele. Juhtplokk paikneb antud juhul mootoriruumis. Mootori tööks vajalikud anduriteks on nukkvõlli asendi andurid, väntvõlli pöörlemissageduse andur, õhu temperatuuri andur, jahutusvedeliku temperatuuri andur, detonatsiooni andur, heitgaaside jääkhapniku sisalduse andurid, atmosfääri rõhu andur, õlirõhu andur, sisselaske torustiku rõhu andur. Mootori tööks vajakud täiturid on elektrilise ajamiga seguklapp, kütusepihustid, tühikäigu regulaator, õhukulu regulaator, VTC solenoidklapp, VTEC solenoidklapp.
• mitte astuma lekkinud ainetega saastunud pinnasele ega puutuma neid • vältima mürgiste gaaside, suitsu, tolmu ja aurude sissehingamist, püsides selleks vastutuult • kasutama tulekustuteid esmase või väiksema tulekolde kustutamiseks mootoriruumis, rehvides ja pidurisüsteemis, kui see on olukorras asjakohane ja ohutu. Autojuht ei tohi hakata kustutama koormaruumis puhkenud tulekahju • kasutama lekkiva aine pinnasesse, vesikeskkonda või kanalisatsiooni jõudmise takistamiseks
annaabi.ee 
