· Tahkekütustest · Maagaasist · Biokütused · Veest · Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud mootorikütused · Tuleviku mootorikütused · Alternatiivmootorikütused 4. Kasutusalalalt(6) · Mootoribensiinid ottomootoritele · Diislikütused diiselmootoritele · Laevamootorite kütused · Reaktiiv- jt. mootorite kütused · Lennukimootorite kütused · Gaasmootorite kütused 2. Nafta mõiste, elementkoostis, kemokoostis. Naftavarud maailmas Nafta on vedelate süsivesinike ja nendest lahustunud gaasiliste ning tahkete süsivesinike segu. Elementkoostis: 1. 82...87% süsinikku 2. 11...14% vesinikku · 0,01..
NAFTAGAAS Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. VEDELGAAS Vedelgaas koonseb propaanist ja butaanidest. Vedelgaasi kasutatakse tööstuses, ehituses ja põllumajanduses. Vähesel määral ka mootorikütusena. MOOTORIBENSIIN Mootoribensiin on keeruline segu keemispiiridega 40200 kraadi. Tänapäeva bensiinid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid, mis ei ole süsivesikud. Bensiinid jagunevad nelja suuremasse rühma: auto e mootoribensiinid: kasutamiseks mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites, jagunevad suvisteks ja talvisteks mootoribensiinideks; avio e lennukibensiinid: kasutamiseks lennunduses, erinevad mootoribensiinidest kõrgema detonatsioonikindluse ja fraktsioonkoostiste poolest, on kergemad, kõrgema puhastusastmega ja külmakindlamad; väikemootorite bensiinid: kasutamiseks kiirekäigulistes kahe (ka nelja)taktilistes väikemootorites. On ökoloogiliselt puhtamad, vähem lenduvamad kui
Kütuste põlemisel tekkinud CO2 suurenemine atmosfääris tekitab kasvuhooneefekti. Kütuste põlemisel tekkinud lämmastikuoksiidid lagundavad osoonikihti. Mootorikütuste hind Mootorikütuste hind sõltub suuresti- hooajaliste toodete sisseostuhindade erinevusest, valuutakursside kõikumisest, maksudest, poliitikast, maailma majandusest, kohalikust konkurentsist. Bensiinijaamades ei ole müügil toornafta vaid sellest valmistatud tooted mootoribensiinid ja diislikütused. Mootorikütuste tootmisel on nafta küll peamiseks tooraineks, kuid tooraine hind ei ole ainsaks valmistoodete (mootoribensiinid, diislikütus) maailmaturu hindade mõjutajaks. Mootoribensiinil ja diislikütusel on eraldi kaubaturud ning nende hinda mõjutab valmistoodete nõudmise ja pakkumise vahekord. Toote hinnad on esitatud tonnides ning USD vääringus nii nagu rahvusvahelisel turul toodetega kauplemine toimub
gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. 4.Naftasaadused Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks. Saadused: autobensiinid lennukibensiinid tsiviilreaktiivkütused diislikütused kerged kütteõlid rasked kütteõlid 5.Autokütused Peamised naftast saadud kütused on bensiin ja diiselkütus. Bensiin: Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini koostises hapnikuühendid nagu eetrid, alkoholid jt.. Bensiinide keemistemperatuur on vahemikus 30...200 oC. Peamised süsivesinikud: alkaanid: normaal- ja isoalkaanid tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised areenid: C6H6 alküülderivaadid alkeenid ja tsükloalkeenid Bensiinide oktaaniarvud:
• Tahked • Vedelad • Gaasilised Mootoribensiini tihedust mõõdetakse +15C juures. Sama Diisliga Detonatsioonikindlus iseloomustab kütuse omadust põleda kloppimiseta ja temast sõltub mootori kasutegur ning erivõimsus. Euroopa Liidus on standardbensiinid oktaaniarvuga (RON) 91, 95 või 98. Vähesel määral turustatakse ka mootoribensiini oktaanarvuga 102 Väävlivabaks nimetatakse kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 ppm (part per million). Kaasaegsed mootoribensiinid on praktiliselt pliivabad sisaldades pliid kuni 5,0 mg/l kohta. ÕLID Diiselmootori Kinemaatiline viskoossus Määratakse 40oC juures. Diislikütuse leekpunkt peab ületama 55C. CFPP (cold filter plugging point). Väävlisisaldus sama mis bensiinil. ÕLID Õli peamiseks ülesandeks on mootori, käigukasti ja teiste mehhanismide määrimine selleks, et vähendada hõõrdumisest tingitud kulumist.
kasutada mootorikütuste valmistamiseks. Nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisandeid. Lisandite eraldamist nim. rafineerimiseks. Umbes 80 90% naftasaadustest põletatakse igat laadi kütusena. Kõige tähtsamad saadused ja nende raksendused on järgmised: Gaaskütused 1.Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus,mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. 2.Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanidest. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. Vedelkütused 1.Mootoribensiinid on keeruline segu keemispiiridega 40 200 kraadi. Tänapäeva bensiinid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid, mis ei ole süsivesikud. 2.Petrooleumid. Tavalist petrooleumi( nn lambiõli ) kasutatakse majapidamiskütusena paljudes maades. 3.Gaasiõlid lähevad diislikütuste valmistamiseks ja samuti kergeks kütteõliks. 4.Rasked kütteõlid koosnevad mitmesugustest destilleerimise jääkidest ning leiavad kasutamist laeva- ja jõujaamakütustena. Teised kasutusalad 1
· katalüütilin e Gaaskütused Vedelkütused Naftagaas nafta töötlemise Mootoribensiinid- keeruline segu kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena keemispiiridega 40-200, sisaldab nafta töötlemistehases mitmesuguseid lisandeid. Vedelgaas. Koosneb propaanist ja Petrooleumid. Kasutatakse butaanidest. Kasutatakse kütteks ja mootorikütuseks
hargnenus ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Umbes 8090 % naftasaadustest põletatakse igat laadi kütusena. Kõige tähtsamad saadused ja nende rakendused on järgmised: · Gaaskütused Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanist. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. · Vedelkütused Mootoribensiinid Petrooleumid. Tavalist petrooleumi kasutatakse majapidamiskütusena veel paljudes maades. Gaasiõlid lähevad diislikütuse valmistamiseks ja samuti kütteõliks. Rasked kütteõlid leiavad kasutamist laeva- ja jõujaamakütustena. ·Teised kasutusalad Vedelkütus ja nafta kerged frakstsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. Spetsiaalselt valitud naftafraktsioonid on kasutusel lahustitena keemia- ja farmaatsiatööstuses.
tööd), kõrgema surveastmega kaasneva mootori kõrgema müra ja jäigema töö leevendamiseks kasutatakse mitmeastmelist sissepritset. Surveastme numbrid on suuremad kui survel silindris. http://www.youtube.com/watch?v=x9yS2xdPJ SU Diiselkütuse koostis võrreldes bensiiniga. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool, väävliühendid jt. Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini koostises hapnikuühendid nagu eetrid, alkoholid jt.. Bensiinide keemistemperatuur on vahemikus ≈ 30...200 oC. Diiselkütuse täpsem koostis: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repositor y/file/2164/Kytused.zip/diisliktuse_koostis. html Bensiini täpsem koostis: http://www.e-ope.ee/_download/euni_reposito
soovimatud olefiinid muudetakse parafiiniks. ebastabiilsetest olefiinidest. 22. Mis ühendeid sisaldab katalüütiliselt reformeeritud bensiin ja mis eesmärk on katalüütilisel reformeerimise protsessil? (normaalheptaan viiakse tolueeniks RON=0 RON= 120) 23. Mis on isomeerimise eesmärk? (C5, C6 sirge ahelaga alkaanid viiakse üle isomeerideks, mis suurendavad kütuse oktaaniarvu ühispanust) 24. Kuidas liigitatakse bensiine kasutusalade järgi? mootoribensiinid, aviobensiinid, lahustibensiinid 25. Nimetage kõrgoktaanilisi bensiini koostisosi (oksügenaate), mis asendavad Pb ühendeid oktaaniarvu tõstjana. metanool, etanool, propaanid, eetrid 26. Esitage valem kütuste aditiivseks segamiseks. Nimetage juhud, mis ei allu sellele reeglile. (aururõhk bensiini ja alkoholi segudes); (Leekpunkt ja kinemaatiline viskoossus naftasaaduste aditiivsel kokkusegamisel vajavad paranduskoefitsienti). 27
annaabi.ee 
