1746. aastal Saksa keemik Andreas Sigismund Marggraf. Tsink looduses Tsink on maakoores suhteliselt levinud element, ei esine aga ehedal kujul vaid erinevate maakide koostises (sulfiidid, karbonaadid). Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 · Oksiidi tüüp: amfoteerne Füüsikalised omadused Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Niiskes õhus kattub ta õhukese hüdroksiidi kilega, mis kaitseb metalli edasiste moondumiste eest. 100-150 kraadi juures muutub tsink sepistatavaks ja venitatavaks. 200 kraadi juures aga muutub tsink niivõrd rabedaks, et seda võib pulbristada. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Tihedus 7140 kg/m-3. Keskmise kõvadusega (Mohsi skaalas 2,5), habras. Tsink sulab temperatuuril 419.53 °C, ning keemistemperatuur on 907 C. Ühendid Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2
selle kohta puuduvad. 1742.aastal roostlasest keemik Anton von Swab destilleeris tsingi kalamiinist. Tsingi puhta metallina avastajaks peetakse tihti sakslast Andreas Marggraf´i . -3- Üldine Sümbol: Zn Molekulaarmass: 65.38 Sulamistemperatuur: 419.58 C Keemistemperatuur: 907 C Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Niiskes õhus kattub ta õhukese hüdroksiidi kilega, mis kaitseb metalli edasiste moondumiste eest. 100-150 kraadi juures muutub tsink sepistatavaks ja venitatavaks. 200 kraadi juures aga muutub tsink niivõrd rabedaks, et seda võib pulbristada. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Omadused Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu
4. Toote tunnused 5. Toote võrdlemine 6. Toote eeliste näilik demostreerimine 7. Hetkega tajutav huumor,nali 8. Tuntud inimese(kuulsuse) või tavakodanikuna paistva modelli kasutamine toote omaduste reklaamis (testimonniaal) 9. Negatiivne apelleering (mis juhtub siis kui inimene ei tarbi reklaamitavat toodet või teenust) 10.Ebatavaliste stseenide või esemete ebatavaliste muutumiste/moondumiste kujutamine. Reklaami esmatähelepanu tõmbab suurim reklaamielement : pealkiri, suur pilt, pildil suurimas plaanis nägu jne. Müügikohas tõmbab enim tähelepanu silmade kõrgusel olev kaup või reklaam Kuna teleekraanil telereklaami tähelepanu on raske saada, peab audio osa olema meeliköitev ja seda kohe alguses. Huvi võib äratada ka mõne tuntud inimese hääl.
Oota küllap varsti Vaikid sinagi Selle luuletuse juures mõtlesin, et iga inimene väsib. Kõik vajavad puhkust ja aega iseendale. Minu lemmikluuletus oli "Mul ei ole oma maad ega oma taevast. " Mul ei ole oma maad ega oma taevast. Mul on ainult üks väike valge pilv, Keda ma kord koolipõlves kohtasin, Kui lamasin õuse haohunnikul Ja vaatasin üles seal oli piiripääsukesi Ja pilvi, ka see üks ja ainuke, See minu oma. Ma tunneksin ta nüüdki ära läbi kõikide moondumiste, oleks vaid aega lamada lihtsalt niisama õues haohunnikul Selles luuletuses oli tunda igatsust kellegi vastu. See luuletus rääkis sellest kuidas järjest vähem aega pühendatakse tõeliselt tähtsatele asjadele. Kuidas järjest rohkem unustatakse inimesi, kes hoolivad ja armastavad. 10 Kokkuvõte
6) Toote eeliste näitlik demonstreerimine – näidata praktiliselt kuidas tootest kasu saada. 7) Hetkega tajutav huumor, nali – paneb reklaamteadet edasi uurima. 8) Tuntud inimese (kuulsuse) või tavakodanikuna maistva modelli kasutamine toote omaduste reklaamiks (testimonial) – kuulsused püüavad pilku. 9) Negatiivne apellatsioon – näitab mis juhtub kui inimeene ei tarbi reklaamitavat toodet. 10) Ebatavaliste stseenide või esemete ebatavaliste muutumiste/moondumiste kujutamine – tähelepanu võitmine toetub üllatusele. REKLAAMI MÄLETAMINE Äratundmine on efektiivsem kui meenutamine. Ostusituatsioonis mõjub nähtud varem reklaamitud kaup pigem äratundmise kaudu. Seega on vaja luua võimalikult palju järjepidevaid ja kergesti äratuntavaid tunnuseid nii kauba enda juures, pakendis kui ka reklaamteates, nii et need kõik seostuvad ja võimaldavad reklaami mõjudel aktualiseeruda hetkel kui potentsiaalne tarbija kaubaga kokku puutub.
23 8. Tuntud inimese (kuulsuse) või tavakodanikuna paistva modelli kasutamine toote omaduste reklaamiks. Kuulsused püüavad pilku, loovad intriigi ja reklaamiteade vaadatakse läbi. 9. Negatiivne apellatsioon, mille puhul värvikalt kujutatakse, mis juhtub, kui inimene ei tarbi reklaamitavat toodet/teenust. 10. Ebatavaliste stseenide või esemete ebatavaliste muutumiste/moondumiste kujutamine. Tähelepanu võitmine toetub üllatusele, mitteootuspärasele. (Bachmann 1994:139) 3.5 REKLAAMIKANALI VALIK NING GENDERI ASPEKTIDEST. Arvestades elutempot ning edasiarengut alates reklaami ajaloost on ka väga tähtis, millist kanalit pidi reklaam meieni jõuab. Selleks on meil viis meediumit, kus oma soovitud reklaame edastada. Kuid ka neil omad plussid ja miinused. Ning need oleks 1) televisioon võimaldab oma sõnumiga mõjutada nii nägemist, kui ka kuulmist.
Reklaamteate visuaalne tähelepanu keskmine olevate elemenditest: 1) Tootepakend. 2) Toode ise. 3) Toote uued (ootamatud) kasutamisviisid. 4) Toote tunnused. 5) Toodete võrdlemine. 6) Toote eeliste näitlik demonstreerimine. 7) Hetkega tajutav huumor, nali. 8) Tuntud inimese (kuulsuse) või tavakodanikuna paistva modelli kasutamine toote omaduste reklaamiks. 9) Negatiivne appeleering (mis juhtub, kui ei tarbi). 10) Ebatavaliste stseenide või esemete ebatavaliste muutumiste / moondumiste kujundamine. Olulised reklaami järeldused: 1) Tähtis ei ole mitte lihtne kordamine iseenesest, vaid viis, kuidas korratavat teavet töödelda. 2) Mällusalvestamisel tuleb arvestada tähelepanuprotsesse. 3) Sagedus arvuna ei tähendagi kuulajale suurt midagi, ei oma mõtet. Kui kusagilt pole leida argumente või appeleeringuid toode / teenuse kohta, siis jääb võimalused: 1) Kasutada minimaalset esitamissagedust (see aga mingil määral juba ette allaandmine).
Loend reklaamteate visuaalse tähelepanu keskmeks olevatest elementidest. 1. Tootepakend. 2. Toode ise. 3. Toote uued kasutusviisid 4. Toote tunnused. 5. Toote võrdlemine. 6. Toote eeliste näitlik demonstreerimine. 7. Hetkega tajutav huumor, nali. 8. Tuntud inimese või tavakodanikuna paistva modelli kasutamine toote omaduste reklaamiks. 9. Negatiivne apellatsioon. 10. Ebatavaliste stseenide või esemete ebatavaliste muutumiste/moondumiste kujutamine. Reklaami mäletamine Üheks mälupsühholoogia üldtunnustatud seaduspärasuseks on, et äratundmine on efektiivsem kui meenutamine. Reklaamteate vastuvõtuga kaasnevat ja sellele järgnevat võin teatud määral käsitleda õppimisena. Õppimise reeglid: 1. Mõtestatud materjal õpitakse ära kergemini kui mittemõtestatud materjal. 2. Ebameeldivaid sõnumeid õpitakse sama efektiivselt kui meeldivaid. 3