vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega. Okaspuude Sugukonnad Männilised Moodustavad käbid. Okkad kandilised ja nõeljad või lamedad ja lineaalsed. Jugapuulised Punakas kausjas marjataolises viljas üks seeme. Okkad lamedad, lineaalsed, asuvad näilikult kahel pool võrse küljes. Küpressilised Vili marjataoline, valminult must, kaetud sinaka vahakirmega või vili on kuiv ja avaneb 2 või 4 poolmeks. Okasteks on nõeljad või soomusjad lehetaolised moodustused Okaspuude lehed Jahedama kliimaga aladel on okaspuudel tavaliselt lamedad, kitsad, teravatipulised või väikesed soomusetaolised lehed okkad. Lõunalaiustel on okaspuudel laiemad, ovaalsemad lehed. Enamiku okaspuude lehed on kõvad ja nahkjad, kaetud vahataolise katte ehk kutiikulaga. Kutiikula kaitseb pikaealisi lehti äärmuslike temperatuuride ja veekadude eest. Käbid ja seemned
Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Mitte mingil juhul ei tohi pigmenteerida naha äge muutused!!!! Sellised nagu pigmendilaigud, melanoomid, fibroomid-papiloomid, viruslikkud soolatüngad ja teised muutused, sest on suur oht, et nad edasi loovad pahaloomulised moodustused. MELANOOM Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad
väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb. Juhtkoe osad trahheed ja trahheiidid, on moodustunud rakukestadest. Ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustused. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab ainete liikumist. Rakukestad täidavad seega ka transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele värvuse. Vastavalt pigmentidele eristatakse kloroplaste, kromoplaste ja leukoplaste. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Nad paiknevad enamasti lehtede rakkudes
kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb. Juhtkoe osad trahheed ja trahheiidid, on moodustunud rakukestadest. Ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustused. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab ainete liikumist. Rakukestad täidavad seega ka transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele värvuse. Vastavalt pigmentidele eristatakse kloroplaste, kromoplaste ja leukoplaste. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Nad paiknevad enamasti lehtede rakkudes.
Hingamine on võimalik vaid kk tingimustes, kus saavad esineda protoplasma. Üks tähtsamaid hingamist mõjutavaid faktoreid on temperatuur. T tõustes hingamine intensiivistub. 50-60 kraadi juures hapniku neelamine vähenem ja taim sureb. III ORGANISMI AJALINE MUUTUMINE. Kasvu ja arengu môiste erinevus. Kasv – taime või tema organite mõõtmete pöördumatu suurenemine. Areng – kvalitatiivsete morfoloogiliste ja füsio muutuste jada, need moodustused toimuvad taimorganismi elutsüklis viljastumiseks kuni surmani. Rakukasvu liigid. Plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine) Jagunemiskasv (rakkude jagunemine) Venimiskasv (rakkude venimine) Eristumiskasv (rakkude eristumine ehk defirentseerumine) Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus. Rakkude diferentseerumine on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal ja õiges hulgas
ülespoole nihutada kohesioon- ja adhesioonjõud. V ORGANISMI AJALINE MUUTUMINE. 1. Kasvu ja arengu môiste erinevus. Kasvu all mõistetakse taime või tema organite pöördumatut suurenemist, mille aluseks on organite, rakkude või nende üksikosade uuenemine, kasv ja paljunemine. Uuenemine ei ole sealjuures vaid kopeerimine ja asendumine, vaid ka diferentseerumine. Areng kujutab endast kvalitatiivsete morograafilifte ja füsioloogiliste muutuste jada, need moodustused toimuvad taimorganismi elutsüklis viljastumisest kuni surmani. 2. Rakukasvu liigid. Põhikasv on rakukasv, kuhu kuulub 4 erinevat protsessi. * plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine), * jagunemiskasv (rakkude jagunemine), * venimiskasv (rakkude venimine), * eristumiskasv (rakkude eristumine ehk diferentseerumine). Plasmakasv ja jagunemiskasv toimuvad algkoes ehk meristeemis (embrüonaalses vöötmes), kokku moodustavad embrüonaalse kasvu.
Kõik kolm maailma usundit on tulnud idamaadest (Budism, Kristlus, Islam). Ka hinduism, judaism. Budism Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal. Rooma impeeriumi idaosas. Islam Koraan ,,Allah on ülekõige". Pärit on araabia poolsaarelt. (Saudi Araabia linn Meka). 3) Riiklus. Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid, Akad. Neljandal aasta tuhandel enne Kristlust tekkisid esimesed riigi moodustused linnriigid. Vaated riigile on osa poliitilisest filosoofiast. 4) Looduslikud klimaatilised tingimused. Kliima mõju inimeste mõtlemisele, vaadetele kuum kliima. Inimene ei ole kuumas kliimas eriti aktiivne, pigem passiivne ja sellest tulenevalt inimene omab psühholoogiliselt tüübilt introvert (sissepoole põõratud). Lääne omad on ekstroverdid. Immanentne õpetus idamaas, läänes on transsendentne. 5) Idamaad on riisikasvatus piirkonnad kõige tihedemalt asustatud (Hiina, India)
- Globaalne – agrammaism kõnes ja kirjas, jätavad ära sidesõnu, ei kasuta õigeid ajavorme. PUHTAD - Aleksia – ei suuda lugeda oma kirjutatud kirja, ei suuda kategoriseerida, häired arvutamisel, agnoosia, väride äratundmise häire - Agraafia – suuline veerimine säilinud akalkuulia, vb sõrme agnoosia, parema-vasaku eristamise häire. Düstria – kõnega seotud kõrilihaste häire, lihasnõrkus, halb koordinatsioon. Iseloomulik süstemaatilised häälikute moodustused. Afaasia puhul ebasümmeetriline häälikute segiajamine, ringipaigutamine. Tavaliselt põhjus närvisüsteemis PPA – semantiline dementsus, grammatiline ppa, logopeediline ppa Düsleksia – arenguliselt ilmnev raskus lugeda soravalt. Häiritud fonoloogiline töötlus, kodeerimine ja infotöötluskiirus. Sageli esineb koos teiste arenguprobleemidega. Kõne arengut lapseeas ja selle iseärasusi pre- või perinataalse kahjustuse korral. - Õpitakse varases eas ilma raskusteta, universaalne
annaabi.ee 
