praegusi laamade põrkepiire. Lähtudes geoloogilisest kontseptsioonist on paljud saared (Suurbritannia, Tasmaania, Gröönimaa, Jaava, Jaapan jne) geoloogiliselt osad külgnevast mandrist. Mõned saared moodustavad aga omaette mikrokontinente (Madagaskar, Uus- Meremaa). Mandrid erinevad oluliselt nii ehituselt, vanuselt kui ka koostiselt ookeanilisest maakoorest. Erinevalt suhteliselt noortest ookeanilist maakoort moodustavaist kivimeist (vanus maksimaalselt 200 Ma) on kõigil mandreil mitme miljardi aasta vanused tuumad, mis võrrelduna Maa 4,5 Ga vanusega tähendab seda, et kord tekkinud mandrid on ajas väga püsivad. Geoloogilises ajas ongi mandrilist maakoort pidevalt juurde tekkinud ning mandrite pindala suurenenud. Mandrid on püsivad seetõttu, et on ookeanilist maakoort moodustavaist kivimitest väiksema tihedusega, mis teeb nad vahevöö ning külgnevate ookeanibasseinide suhtes ujuvaks (Vaata: Isostaasia)
väljapääsu leida. Hädasti on tarvis mälutehnikat, mille abil need paljud erisugused informatsioonid kiiresti ja täpselt, lühikese ajaga ja mõjusalt meelde jätta. Selleks mälutehnikaks ongi assomeetod. Assomeetodi arvutussüsteem kasutab tabelit 99 märksõnast, mille abil meeldejäetavat informatsiooni samastatakse, seostatakse ning assotsieeritakse.Assotabeli sõnade nummerdamine baseerub arvusüsteemil, mis koosneb reast assotabelisõnu moodustavaist tähtedest(konsonantidest). (Loeser 1980, 110) Süsteem annab teile hulganisti võimalusi antud konsonantidega moodustada 5 sõnu, millel on täiesti kindel arvväärtus. Assotabelit võiks mingil määral nimetada ka märksõnaahelaks, mille abil on võimalik vajalik informatsioon millegagi seostada ja ära tunda. (Loeser 1980, 113) 3.3 Konspekteerimine Sisu sõna-sõnalt ülestähendamise osakaal on küll aegade jooksul vähenenud, aga see
tingimuse vahel. 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ning mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise seadused. Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud aine kõik kolm faasi gaasiline, vedel, tahke. Põhimass on tahke aine, milles eristatakse mineraalset (85-98% mulla massist) ja orgaanilist osa. Mineraalosa pärineb maakoort moodustavaist kivimeist (lähtekivimid) ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Orgaaniline osa on mulla aktiivseim komponent, mulla tekke ja arengu liikumapanev jõud ning lämmastiku allikas. Org osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ning taimede poolt omastatavate mineraalainete moodustumine. 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Lähtekivim määrab mulla mineralse koostise, hulga ja omavahelise vahekorra. Mulla viljakuse
Mullamikroobid soodustavad mullas olevate toitainete uut kasutamist taimede poolt. Enamik neid koguneb taimejuurte vahetusse lähedusse risosfääri. Mulla koostis Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud aine oleku kolm faasi vedel, tahke ja gaasiline. Mulla põhimassi moodustab tahke aine, mille puhul eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa. Mineraalne osa on suures ülekaalus (85-98% mullamassist), pärineb maakoort moodustavaist kivimeist ning on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Kivimeid, millest muld on moodustunud, nim mulla lähtekivimiteks. Mulla orgaaniline osa on väike, kuid on mulla aktiivseim komponent ja mullatekke ning arengu liikumapanev jõud ja lämmastiku allikas mullas. Orgaalilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustamine. Mulla mineraloogilise koostise määrab lähekivimis ja mullas olevate mineraalide valimik,
(9) Nii raudtee- kui ka autoteevõrku rekonstrueeritakse liiklusohutuse ja läbilaskevõime tõstmiseks. Euroopa lennujaamad on suured ja võimsad. Tähtsamad lennuliinide sõlmpunktid on Frankfurt Maini ääres, Pariis ja London. Nafta ja gaasi sisseveol Hommikumaadest on järjest olulisem ka torutransport. (10) Tööstusharudest on Suurbritannias arenenud masina-, keemia- ja tekstiilitööstus, energeetika, aga ka põllumajandus. Madalike ja kere aluspõhja moodustavaist settekivimeist on leitud suuri nafta- ja maagaasivarusid. Suured nafta- ja maagaasi varud on Põhjameres, Suurbritannia saarest põhjas.(9) Energeetikas on vähenenud söe tarbimine ning suurenenud nafta osatähtsus, mida veetakse sisse peamiselt Lähis- Idast. Prantsusmaal toodetakse enam kui pool elektrienergiast tuumaelektrijaamades. (8) 14
8. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles esindatud aine oleku kolm faasi- tahke, vedel ja gaasiline. Mulla põhimassi moodustab tahke aine, milles eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa. Mineraalosa on suures ülekaalus (85-98% mullamassist), pärineb maakoort moodustavaist kivimeist ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Kivimeid, millest on moodustunud muld, nim mulla lähtekivimeiks. Kuigi orgaaniline osa on üsna väike on ta mulla aktiivseim komponent, mullatekke ja aerngu liikumapanev jõud ning lämmastikuallikas mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustumine. 9. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)*
annaabi.ee 
