Eisenhower USA president 1933-1945 Roosevelt 3. Ajaloolised sündmused 1.sept. 1939 Teise maailmasõja algus Nov.-veebr 1941.a. Lahingud Moskva pärast 8.mai 1945 Salsamaa kapituleerus, Sõja lõpp Euroopas 22. juuni 1941 sõka algus NSV vastu 4. Mis on MRP 23. august 1939 Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungi leping, 10 aastaks. Sellel oli salajane lisaprotokoll 5. Nim. kolm riiki koos riigijuhtidega, kes moodustasi Hitleri vastase koalitsiooni SuurBritanni Churchill USA Roosevelt NSV - Stalin
nimetama aatemeesteks, sest nad uskusid, et eestlaste rahvuslik eneseväärikuse tõus on võimalik just kultuuri ja hariduse edendamise kaudu. Nemad moodustasid nn mõõduka tiiva. 1901. aastal tekkis Tõnissonile konkurent samuti õigusteadust õppinud Konstantin Pätsi (1874-1956) näol, kes hakkas Tallinnas toimetama ajalehte "Teataja". Tema pooldajaid hakati nimetama radikaalideks, sest nad pöörasid tähelepanu mitte niivõrd rahvuslusele kui majanduse arengu vajalikkusele. Nemad moodustasi nn radikaalse tiiva. Kumbki pool ei pooldanud venestamist ja neil mõlemal oli üks eesmärk: eestlaste esiletõus omal maal. Vahe oli lihtsalt selles, et nad nägid selleks erinevaid teid. Võitluse käigus toimus lähenemine, kuid kunagi ei saadud nii lähedasteks, et oleks võinud toimuda liitumine. Kahe mehe vaated olid lihtsalt nõnda erinevad. Mõlemad pooled said aru, et eesmärgi teostamiseks on vajalik nii majandusik kui ka kultuuriline areng.
Ajaloo KT 6.Mõisted Sotsialismileer- Sotsialismimaad koos Nõukogude Liitu moodustasid sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühend-neid riike, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks hakkas Moskva 1960 aastatel nii nim. VMN-Oluline majandusala koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-ida-Euroopa sotsialistlikud riigid moodustasi 1955 aastal lääneriikide sõjalise organisatsiooni. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sulaaeg- Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse nii. Stagnatsioon-1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon. Dissidentlus-1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Metsavendlus-1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule
Maapäev- 1420 aastal hakat korraldama regulaarseid liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaami ehk neid Rüütelkond- igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. Teoorjus- mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Slgul oli see perioodiline. sunnismaisus- talupojad polnu isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. adratalupoeg- moodustasi kige arvukama kihi, pidid maksma maaisandale andameid ja kandma teokoormisinende talufde majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tulebki nimetus. Üksjalg- rahvaarvu kasvades asutasid adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud, külast väljapoole uusi talusid. Et uute maade väljaharimine oli keeruline, olid ka koormised tunduvalt väiksemad adramaatalupoja omadest. Sellliseid talude peremehi nimetati üksjalgadeks. Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad
(Lisa 3 ja Lisa 4). Kõige kiiremini ja suuremaks kasvasid esimesse kasti külavatud tomatid (Lisa 1). Nad olid keskmiselt 25% pikemad kui teise kasti tomatid, 50% pikemad kui kolmanda kasti tomatid ja 70% pikemad kui neljanda kasti tomatid (Lisa 2, Lisa 3, Lisa 4). Esimese kasti tomatid olid ka ainsad taimed, kes moodustasid vilju, sest nad said vähese konkurentsi tõttu kiiremini areneda. Teise kasti tomatid kasvasid üsna suureks ja moodustasi ka õisi, aga vilju katse toimumise perioodil ei jõudnud moodustada (Lisa 2). Nad olid keskmiselt 25% lühemad esimese kasti tomatitest, 34% pikemad kolmanda kasti tomatitest ja 60% pikemad neljanda kasti tomatitest (Lisa 1, Lisa 3, Lisa 4) Kolmandas kastis kasvanud tomatitaimede vahel toimus juba suurem konkurents. Kasti ääres paiknevad taimed kasvasid kiiremini, kui kasti keskel paiknevad taimed, mis said vähem valgust
aastate lõpul umbes veerandi kõigist eestlastest. Suur osa saarlastest pöörus mandrile vabaks jäänud maadele. Eriti asuti Läänemaale. XVII sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse elama kõige enam venelasi. Enim elas neid Ida-Eestis. Palju tuli ka soomlasi, eriti Viru- ja Harjumaale. Osalt asustasid neid Eestisse riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Kolmanda suure grupi moodustasi lätlased, keda asustati enim Valga ümbrusesse. Võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed ning sulandusid eestlaste sekka, vaid Vene piiri läheduses jäid püsima üksikud vene külad. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste hulk kiirelt. 1695. aastaks arvati Eestis olevad veidi üle 350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda 1656-1661: Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas sõjakäiku 1655 aastal, millega hõivas Kuramaa, Leedu, Ida-Preisimaa ning suure tüki Poolast
progressiivne tulumaks, ei väljutud sõjast, ei jagatud maad, 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta) Enamlaste populaarsuse kasvu põhjused lubasid rahu, leiba ja maad ajutine valitsus ei saavutanud edu idarindel neid toetas Saksamaa ajutise valitsuse ebaõnnestumised Oktoobripööre või oktoobrirevulutsioon bolševikud moodustasi tööliste relvastatud salku – Punakaart 25.okt oli Petrograd enamlaste konttrolli all 26.okt arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed Nõukogude võimu dekreedid ehk otsused Dekreet võimust – moodustati esimene üheparteiline nõukogude valitsus – Rahvakomissaride Nõukogu, valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks, esimeheks V.I.Uljanov-Lenin
annaabi.ee 
