teater, mida polnud põhjust vanemate teatrirahvaste ees häbeneda. Tähtsad sündumused hiljem oli Eesti Näitlejate Liidu loomine ja selle eestvõttel ilmunud kuukiri "Teater". Olulise panuse andsid Tallinna Draamateater ja seejärel püsima jäänud Draamastuudio Teater, mis asutati 1924 ja on hilisema nimega Eesti Draamateater. Sel ajal oli algupärandite osakaalu pidev tõus. Stiililiselt sööstis eesti teater teiste kunstide kannul 1920. aastail moodsatesse vooludesse, katsetades sümbolismi, impressionismi ja eriti ekspressionismiga. Sel kümnendil valitses kaasaegne tõlkenäidend, aga samas lavastati innukalt ka vanemat maailmaklassikat. 1930. aastad tõid tagasipöörde realismi, ning just nüüd haarasid omanäidendid ja algupäraste romaanide dramatiseeringud mängukavast juba ligi poole. Tipptasemele võis arvata aga ainult A.H.Tammsaare ja Hugo Raudsepa mõnda teost.
USA keskpanga poliitika suurendada intressimäärasid või USA keskvalitsuse poliitika kulusid võimalikult väiksena hoida. Põhjuseks tuuakse ka asjaolu, et pärast Esimest maailmasõda kasutusele võetud sõjaeelne rahapoliitika polnud enam sobilik. Suur Depressioon oli suuresti ületootmiskriis- toodeti rohkem, kui nõudlust oli, sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et kasv kestab igavesti, laene anti kergekäeliselt ning ettevõtted investeerisid suuri summasid moodsatesse tööstusharudesse, mille toodangule ei jätkunud tarbijaid. Kriisi süvendas tekkinud ahelreaktsioon- kui kaup jäi seisma, ei saanud tootja oma raha tagasi ja oli sunnitud töötajaid koondama, elanike ostujõu langus tõi kaasa kriisi süvenemise. Suure depressiooni ajal langesid väheneva nõudluse tõttu järsult kaupade hinnad. See tingis ekspordi vähenemise ja tootmise kokkutõmbumise, mis omakorda põhjustas tööpuuduse, vähenenud ostuvõime ja alanenud elatustaseme
SISSEJUHATUS: Majanduskriis ehk Suur Depressioon sai alguse aastal 1929 kui USAd tabas börsikrahh, mis levis kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka euroopasse. 1929 - 1933 kestnud Suur Depressioon oli suuresti tingitud ületootmisest (toodeti rohkem, kui nõudlust oli). Sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et kasv kestab igavesti, laene anti kergekäeliselt ning ettevõtted investeerisid suuri summasid moodsatesse tööstusharudesse, mille toodangule ei jätkunud tarbijaid. Kriisi oli süvendanud ahelreaktsioon ehk lahti seletatuna jäi kaup seisma, mistõttu ei saanud tootja oma raha tagasi ning oli sunnitud koondama töötajaid. Sellega langes ka elenike ostujõu langus, mis tõi kaasa veel suurema kriisi süvenemise. PÕHJUSED: Kuigi konkreetsemalt pole majandusteadlased ja ajaloolased tänini üksmeelele jõudnud, mis just täpselt põhjustas Suure Depressiooni
Teiseks põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemine. Perioodi lõpuks oli Eestis juba igati euroopalik kaasaegne teater, mida polnud põhjust vanemate teatrirahvaste ees häbeneda. Jätkuvat professionaliseerumist kajastasid Eesti Näitlejate Liidu loomine (1934) ja selle eestvõttel ilmunud kuukiri "Teater" (1934-40). Kolmandaks põhijooneks oli algupärandite osakaalu pidev tõus. Stiililiselt sööstis eesti teater teiste kunstide kannul 1920. aastail moodsatesse vooludesse, katsetades sümbolismi, impressionismi ja eriti ekspressionismiga. Sel kümnendil valitses kaasaegne tõlkenäidend, aga samas lavastati innukalt ka vanemat maailmaklassikat. 1930. aastad tõid tagasipöörde realismi, ning just nüüd haarasid omanäidendid ja algupäraste romaanide dramatiseeringud mängukavast juba ligi poole. Eksperimentaatorlus taandus 1930. aastail küll kogu Euroopas, kuid Eestis võis seda tendentsi
proove, mis oluliselt parandas mängutaset. Perioodi lõpuks oli Eestis juba igati euroopalik kaasaegne teater, mida polnud põhjust vanemate teatrirahvaste ees häbeneda. Jätkuvat professionaliseerumist kajastasid 5 Eesti Näitlejate Liidu loomine (1934) ja selle eestvõttel ilmunud kuukiri "Teater" (1934-40). Kolmandaks põhijooneks oli algupärandite osakaalu pidev tõus. Stiililiselt sööstis eesti teater teiste kunstide kannul 1920. aastail moodsatesse vooludesse, katsetades sümbolismi, impressionismi ja eriti ekspressionismiga. Sel kümnendil valitses kaasaegne tõlkenäidend, aga samas lavastati innukalt ka vanemat maailmaklassikat. 1930. aastad tõid tagasipöörde realismi, ning just nüüd haarasid omanäidendid ja algupäraste romaanide dramatiseeringud mängukavast juba ligi poole. Siiski võib omanäidendite suurest hulgast tipptasemele arvata ainult paar A. H. Tammsaare ja Hugo Raudsepa teost.
Seda tegurite süsteemi nimetab M. Porter konkurentsiteemandiks. · Teguristaadiumis ammutavad rahvusvaheliselt edukad tootmisharud oma eelised peaaegu täielikult tootmise põhiteguritest - olgu need siis loodusvarad, soodsad tingimused mõne põllukultuuri viljelemiseks või arvukas ja odav vähekoolitatud tööjõud. Investeerimisstaadiumis on riigi konkurentsieelised rajatud tema firmade tahtele ja võimele investeerida moodsatesse kõrge tootlikkusega ja sageli väga suurtesse tootmisrajatistesse, mis varustatakse parima maailmaturul saada oleva tehnoloogiaga. Innovatsioonistaadiumis rakendub suures hulgas tootmisharudes kogu "konkurentsiteemant". Toimivad kõik tegurid ja nende koosmõju on efektiivseim. Tarbijanõudlus siseturul mitmekesistub, kuna on kasvanud individuaalsed sissetulekud, tõusnud haridustase jne. Siseturul muutuvad nõudlikumaks ka tööstuskliendid
annaabi.ee 
