Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"moodsana" - 7 õppematerjali

Michelangelo Buonarroti
24
doc

Michelangelo Buonarroti

1530. aastatest ja edasisest ajast. See oli ka aeg, mil ta lahkus oma kodulinnast, et mitte kunagi enam tagasi tulla. Mõned Michelangelo luuletused on elavad kokkuvõttes asjadest, mis tema elus ja töös juhtusid. Üks kõige kuulsamaid kirjeldab, kui ebamugav oli maalida Sixtuse kabeli lage, end tahapoole peaaegu pooleks kallutades, värv näkku tilkumas. Michelangelo luulet loetakse ka tänapäeval, osalt seetõttu, et see tundub väga moodsana. Seda võib olla raske mõista, kuid see on väga jõuline. Michelangelo tundis kirglikku huvi keele vastu. Talle meeldis mängida sõna erinevate tähendustega ning ta rikkus sageli meelega grammatikareegleid. 1530. aastatel kohtas Michelangelo kultuurihuvilist aadlikku Tommaso de' Cavalierit ja Vittoria Colonnat ­ naist, kes võitles usureformi eest. Michelangelo ei soovinud kunagi abielluda ega lapsi saada. Vittoria sai talle lähedaseks sõbraks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Mees-kes teadis ussisõnu
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Mõmmi vaatas aga külatüdrukuid, kes teda kohutavalt kartsid. Ka nüüdseks juba 17 aastasele Hiiele püüdis ta külge lüüa, kuid Hiie ei võtnud vedu. 16. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks. Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Pealegi poleks Tambet ja Mall seda lubanud, sest Leemet oli ikkagi ,,külas sündinud värdjas". Pirre ja Rääk olid kolinud puu otsa, sest koopas elamine tundus liiga moodsana ning nad suundusid veelgi vanema eluviisi juurde tagasi. Ka täi elas nüüd puu otsas. Ints oli suur ja täiskasvanud madu, ussikuningas. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema. Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu

Kirjandus → Kirjandus
1894 allalaadimist
Mees kes teadis ussisõnu
9
odt

Mees kes teadis ussisõnu

Mõmmi vaatas aga külatüdrukuid, kes teda kohutavalt kartsid. Ka nüüdseks juba 17 aastasele Hiiele püüdis ta külge lüüa, kuid Hiie ei võtnud vedu. 16. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks. Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Pealegi poleks Tambet ja Mall seda lubanud, sest Leemet oli ikkagi ,,külas sündinud värdjas". Pirre ja Rääk olid kolinud puu otsa, sest koopas elamine tundus liiga moodsana ning nad suundusid veelgi vanema eluviisi juurde tagasi. Ka täi elas nüüd puu otsas. Ints oli suur ja täiskasvanud madu, ussikuningas. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema. Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest

Kirjandus → Kirjandus
441 allalaadimist
Nüüdiskirjandus
42
doc

Nüüdiskirjandus

Need on kõik sellised märksõnad, mis on läbi mängitud palju kordi klassikalises euroopalikus kunstluules intensiivsemalt renessansist alates. Kõik need märksõnad on Hirve puhul paljuski allutatud armastusele. Kultuuriprotsessis võib aga esineda vorme, kua vanade motiivide kasutamine mõjubki novaatorlikult. See pärandi järgimine ongi Hirve puhul novaatorlikust rõhutav ­ vanamoodsus võib mõjuda teinekord äärmiselt moodsana. Viies selle tagasi tema isiklikule sidemele vrmitäiuslikuma traditsiooniga, siis selles kontekstis võib see ka õigustatud olla. Nii või teisiti see 19 sajandi dekatents või sümbolism või 20 sajandi modernism on olnud läbi nõukogude ajastu kultuuris küllaltki tabu. Seda konteksti pole 50 aasta jooksul ülepea soositud. See kõik seostus nõukogude ideoloogia jaoks allakäiguga, see on dekatentlik lääs, mis ei huvitu progressist ja rahva edust

Kirjandus → Kirjandus
288 allalaadimist
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Mõmmi vaatas aga külatüdrukuid, kes teda kohutavalt kartsid. Ka nüüdseks juba 17 aastasele Hiiele püüdis ta külge lüüa, kuid Hiie ei võtnud vedu.16. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks. Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Pealegi poleks Tambet ja Mall seda lubanud, sest Leemet oli ikkagi ,,külas sündinud värdjas".Pirre ja Rääk olid kolinud puu otsa, sest koopas elamine tundus liiga moodsana ning nad suundusid veelgi vanema eluviisi juurde tagasi. Ka täi elas nüüd puu otsas.Ints oli suur ja täiskasvanud madu, ussikuningas. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema. Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet

Kirjandus → Kirjandus
69 allalaadimist
Nimetu
31
doc

Nimetu

Mõmmi vaatas aga külatüdrukuid, kes teda kohutavalt kartsid. Ka nüüdseks juba 17 aastasele Hiiele püüdis ta külge lüüa, kuid Hiie ei võtnud vedu.16. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks. Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Pealegi poleks Tambet ja Mall seda lubanud, sest Leemet oli ikkagi ,,külas sündinud värdjas".Pirre ja Rääk olid kolinud puu otsa, sest koopas elamine tundus liiga moodsana ning nad suundusid veelgi vanema eluviisi juurde tagasi. Ka täi elas nüüd puu otsas.Ints oli suur ja täiskasvanud madu, ussikuningas. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema.

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Karl Burman. Joonis 1.25 Eestiaegne nn. linnamaja (tänapäeva mõistes sotsiaalmaja) Võrus (vasakul, arh. Anton Soans). Tallinnas Kopli kaubajaama juures on rida 1920. aastate raudteelaste elamuid (paremal, arh. Karl Burman). 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 1930. aastail tuleb puitarhitektuuri ka modernistlik arhitektuurikeel. Ilmuvad puitkorterelamud, mille puhul saab rääkida funktsionalismi mõjust: toona väga ehmatavana ja moodsana mõjunud lamekatused (päris lamekatust toona enamasti ei suudetud ehitada, need on valdavalt tegelikult parapeti taha peidetud madalakaldelised valtspleki või rullmaterjaliga kaetud katused), suured horisontaalsed vähese raamjaotusega aknad, dekoor taandub peaaegu täielikult, fassaade iseloomustavad suured tühjad liigendamata pinnad. Moodne esteetika avaldub ka detailides: reelingpiiretega rõdud, dekoratiivse raamjaotusega ümaraknad, ustel napp geomeetriline ornament

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun