jooksul. Oma Egiptuse-sõjakäigu ajal arvutas Napoleon Bonaparte välja, et kolme Giza püramiidi kividest oleks saanud ehitada ümber terve Prantsusmaa kolme meetri kõrguse ja kolmekümne sentimeetri paksuse müüri. Enam kui sada aastat tegelevad kogu maailma teadlased ainsa veel säilinud maailmaime fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul. Näiteks arvavad teadlased, et kolme Suure püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Giza lähedal) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus.
julmust,halastamatust,sõja- kunsti ANTIIK-KREEKA AJALOO PERIOOD Kreeta-Mükeene ajajärk Pronksiaeg.Kultuurikeskuseks kujunes Mükeene.Toimus sõjakäik Trooja vastu.1200 eKr vallutasid doorjalased Mükeene. Homerose e.tume ajajärk Kirjutatakse eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".Aeg millest suurt midagi pole ülestähendatud. Arhailine ajajärk Ehitati esimesed avalikud monumentaalehitised, tekkisid uued kunstistiilid. Tekib orjanduslik kord ja linnriigid.Koloonjate rajamine.Toimus Marathoni lahing. Ateenas-orjanduslik demokraatia Sparta-aristokraatlik riik Klassikaline ajajärk Kreeka kultuuri kõrgaeg.Kasvab Ateena tätsus. Ateena tugevnemine viib vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud)
julmust,halastamatust,sõja- kunsti ANTIIK-KREEKA AJALOO PERIOOD Kreeta-Mükeene ajajärk Pronksiaeg.Kultuurikeskuseks kujunes Mükeene.Toimus sõjakäik Trooja vastu.1200 eKr vallutasid doorjalased Mükeene. Homerose e.tume ajajärk Kirjutatakse eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“.Aeg millest suurt midagi pole ülestähendatud. Arhailine ajajärk Ehitati esimesed avalikud monumentaalehitised, tekkisid uued kunstistiilid. Tekib orjanduslik kord ja linnriigid.Koloonjate rajamine.Toimus Marathoni lahing. Ateenas-orjanduslik demokraatia Sparta-aristokraatlik riik Klassikaline ajajärk Kreeka kultuuri kõrgaeg.Kasvab Ateena tätsus. Ateena tugevnemine viib vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud)
püsima meie päevini. Kuni tänapäevani võivad mööda Niilust sõitvad reisijad lõuna pool Kairot näha kaugel läänes kõrve piiril noid kõrgele kerkivaid kolosse, mis meenutavad pigemini looduse loomingut kui inimese kätetööd. Enam kui sada aastat tegelevad kogu maailma teadlased ainsa veel säilinud maailmaime fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul. Näiteks arvavad teadlased, et kolme Suure püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Giza lähedal) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus. Nagu juba öeldud, Snofru oli esimene vaarao, kes tahtis endale rajada mitte
korraldusest • Muistise piires – konkreetsete tegevustega seonduvate piirkondade väljaselgitamine • Laiemal maastikul – erinevate tegevustega seonduvate alade leidmine ja analüüsi lülitamine • Paikse eluviisiga rahvaste korral – hoonejäänuste funktsiooni väljaselgitamine – Matuste (panused, matmisviis jne) põhjal lahkunu staatuse selgitamine – Ühiste tegevuste (nt monumentaalehitised) uurimine – Suhted teiste läheduse paiknevate inimrühmadega Pealikuriik ja riik • Tähelepanu keskmes keskused • Vahel võimalik uurida haldamisega seostuvaid rajatisi (nt Rooma riigi teed) või tegevusi (nt standardiseerimine) • Rikkuse ebavõrdne jagunemine (silmapaistvalt esilekerkivad hooned, kalmistud jne) lubab uurida just kõige jõukamatega seonduvaid muistiseid • Tähelepanu keskmes spetsialiseerunud käsitöö, põllumajanduse korraldus,
Ühiskonnasisene kihistumine. Ühiskond tugevasti spetsialiseerunud: lisaks toidu tootmisega tegelevatele inimestele kujunesid välja rühmad, kes ise vahetult elatusvahendite tootmisega ei tegele (käsitöölised, kaupmehed, sõdalased, vaimulikud, ametnikud). Oma osa on tsivilisatsioonide tekkes omanud ka kaubandusvõrk. Tsivilisatsioonide tunnus ka suurt inimtööjõudu nõudvate ja suuri hulki hõlmavate ühiskondlike tööde teostamine (kunstlik niisutus, suured monumentaalehitised). Tsivilisatsioone iseloomustab ka kirja ja mitmesuguste teaduste olemasolu. Teooriad tsivilisatsioonide tekkest Linnalise revolutsiooni teooria 19. saj: tsivilisatsioon sai alguse muistses Egiptuses, meresõitjad viisid teadmised mujale maailma. Hilisemad avastused: varane tsivilisatsioon tekkis eri kohtades pikaajalise arengu tulemusena. Gordon Childe 1930.-ndatel: neoliitilisele revolutsioonile järgnes 19
EGIPTUS Eeldünastiline periood (u 5000 3000) V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil (V IV aastatuhandel) domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähedifferentseeritud põlluharijateasulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vasekasutus. Aaastatuhande viimastel sajanditel (u 3300 3000) ilmusid ülem-Egiptuses (eriti Hierakonpolise ümbruses) esimesed monumentaalehitised (valitsejate residentsid või pühamud), ülikuhauad ja valitsejakujutised (tuntuimad nn. Skorpioni-valitsuskepil ja Narmeri paletil: u 3200 - 3100). Samast ajast pärinevad varaseimed tõendid kujunemisjärgus hieroglüüfkirjast. Varadünastiline periood (1. 2. dünastia) u 3100 2680 Ajavahemikus 3200 3000 ühendasid Ülem-Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Varaseim kaasaegsetest allikatest tuntud ühendatud Egiptuse valitseja on Narmer.
Kuni tänapäevani võivad mööda Niilust sõitvad reisijad lõuna pool Kairot näha kaugel läänes kõrve piiril noid kõrgele kerkivaid kolosse, mis meenutavad pigemini looduse loomingut kui inimese kätetööd. Enam kui sada aastat tegelevad kogu maailma teadlased ainsa veel säilinud maailmaime fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul. Näiteks arvavad teadlased, et kolme Suure püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Giza lähedal) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus. Nagu juba öeldud, Snofru oli esimene vaarao, kes tahtis endale