Hoone asukoht. · Minu kodu asub Hoone otstarve läbi aastate · Hoone otstarve on läbi aastate olnud tsiviilhoone. Kasutatud materjalid algselt · Vundament on valatud säästbetoonist · Väliseinad on laotud väikeplokist (20cm* 6cm) silikaadist tellisvooder 12cm · Sisemised kandeseinad on laotud silikaattellistest 25cm vaheseinad on laotud silikaattellistest 12cm · keldri ja esimese korruse vahelagi on monteeritavatest paneelidest. Teise ja kolmanda korruse vahelagi on puittaladest(20*8cm vahekaugusega 75-85cm) · Katusekandjateks on sarikad (20*6)Sarikatele on naelutatud laudis (2.5cm) millele on peale pandud ruberoid · Alumine korstna osa on laotud punasest savitellistest. Korstna ülaosa on laotud silikaattellistest. · Välisviimistlusel domineerib puhta vuugiga laotud silikaattellis ja osa on laudisest. Kasutatud materjalid peale ümberehitamisi.
MONTAAZ TÖÖD ... hoone ehitamine monteeritavatest elementidest. Et maja kokku monteerida on vaja monteeritavaid elemente (blokid, paneelid jne...) mehanisme (kraanad jne...), tööriistu (kellu, labidas jne.. ), materjale (valud, mört jne..) ja töölisi. Ohu montaaz töödel. 1. Allakukkumised (kiirer, vöö jne..) 2. Muljumised (jääd kahe asjavahele kinni) 3. Pealekukkumised 4. Korrasseadmed peavad olema. Tõste mehanismid. 1.Kraanad 1.Tornkraanad 2.Autokraana 3.Roomikkraana 4.Pukkkraana
Valmispindade ja tarindite tolerantsid peavad vastama vähemalt 2. klassi nõuetele. Nimetatud nõuded kehtivad ka nende tööde kohta, mille kohta konkreetset viidet ei ole antud. Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 13670, normaalklassi järgi. 4.2. Hoone kandeskelett 4.2.1. Kandeelemendid Kandvad seinad (s.h. välisseinad) on kergkruusplokkidest, välisseinad on soojustatud. Vahelagi 1. ja 2. korruste vahel, ning katuselaed on monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelid paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. 4.2.2. Hoone üldjäikus Jäikus hoone vertikaalses asendis põik- ja pikisuunas tagatakse hoone kandvate seintega. Jäikus horisontaalasendis tagatakse vahelae- ja katuse sidemetega koostöös raudbetoon monoliitvööga. 4.3. Maa-alused konstruktsioonid 4.3.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused Ehitusplatsi ehitusgeoloogilised uuringud puuduvad, need tuleb teostada põhiprojekti staadiumil.
· Madalvundamendid Madalvundament - Rajamissügavus ülevalpool külmumispiiri (1,2m) Pinnase külmakerke isolatsioon Kõetav hoone: laius 1-1,5m Ja paksus 50...150 mm Välisnurkades +40% Mittekõetav hoone, rajatis: Üldjuhul: laius 1,5...3m Paksus 100...200mm Sügavvundamendi rajamissügavus on allpool külmumispiiri. Soojustamine on kohustuslik! Vundamendi materjalid · Looduskividest (paekivi, raudkivi) · monteeritavatest betoonplokkidest, · betoonist või keramsiitbetoonist väikeplokkidest, · soojustatud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest. Suurte koormuste või nõrkade pinnaste puhul tuleb vundamendi taldmik teha laiema kui alusmüür. Monteeritavad lintvundamendid Koosneb: · Taldmikuplokkidest (r/b) · Vundamendiplookidest (betoon) · Monteeritakse tavaliselt kraanade abil. Monteeritavad lintvundamendid
Näiteks Sõpruse sild. 3. Konsooltalasild- Kasutatakse lihttala ja jätkuvtala elemente. Liigendeid ei tehta tugedele, vaid sillaavadesse. Kuna liigend paindemomente vastu ei võta, siis on liigendi asukohaga võimalik muuta paindemomendi epüüri. Probleemiks on vuugid liigendite kohal.. Plaatsildade- ava suurused ulatuvad maksimaalselt 6-8 meetrini. Plaat valmistatakse harilikult raudbetoonist. On kaks põhitüüpi: 1.Kohtbetoonist. Valmistatakse ehitusplatsil. 2.Monteeritavatest raudbetoonelementidest (paneelid, plaadid, pingbetoonelemendid jne). Paneelide vahelised vuugid monolitiseeritakse ning nende peale rajatakse sõiduteekonstruktsioon.5 Sillad Emajõel Võidu sild Pärast II maailmasõda taastati linnaosadevaheline liiklemine ajutiste sildadega. Esimene püsisild, Võidu sild, valmis Tartus 1957. aastal. Kuni Sõpruse silla valmimiseni oli Võidu sild Tartu ainsaks autoliikluse püsisillaks.6 1945. aastal ehitati üle Emajõe ajutine puitsild, mis
Max lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on 250 mm, alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm. Joonis 3.7. Võlv- ja talasillused: a kiilsilluse eestvaade, b võlvsilluse lõige, c kiilsillusena laotud esiküljega talasilluse lõige, d ja e kiil- ja võlvsilluste kivide kalde määramine, e) f) f monteeritavatest sillustaladest silluse üldvaade, g taladest silluse lõige 21. Kiviseinte karkassielemendid (talade toetamine seintele ja postidele). Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema anti-septitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida 29 isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade
pööningu vahelagi tuleb soojustada). Märgades ja niisketes ruumides peab vahelagi olema varustatud piisava vee- ja niiskusetõkkega. Vahelagede liigitus: - Monteeritavuse järgi monteeritavad kohapeal ehitatavad - Ehitusmaterjalide järgi raudbetoontarind tugev ja kapitaalne, mittepõlev, kerge saavutada helipidavust, saab teha monteeritavatest paneelidena, monoliitplaadina või terastaladel raudbetoonplaadina terastarind puittarind saab kasutada tarindites, kus pole vaja kasutada mittepõlevast materjalist tarindeid, puittalad tuleb kivi- ja betoontarinditest hüdroisolatsiooniga eraldada, tavalahendustega puitvahelaed on väiksema heliisolatsiooniga kui betoonist vahelaed,
Ehitise arhitektuurne ja tehnoloogiline lahendus (keldrite ja süvendite olemasolu Olemasolevate naaberhoonete vundamentide sügavus Perspektiivsete uute ehitiste asend ja iseloom Kommunikatsioonide paiknemine. Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalik, mitte liigse varuga. Liiva ja kruusa pinnastel rajada süvis vundamenditaldmiku alla. Lintvundament: Looduskividest (paekivi, raudkivi) Monteeritavatest betoonplokkidest Betoonist või keramsiitbetoonist väikeplokkidest Soojustatud mitmekihilised raudbetoonpaneelid Looduskivi müüritise min paksus paekivi 30 cm, maakivi 50cm, betoonist lintvundament > 15...20 cm, kergplokid >20...30cm Kivikbetoonis ehitamise juures tuleb jälgida, et kivide läbimõõt ei ületaks 1/3 müüri paksusest. Drenaaz 26
Töömahtude loetelu detailsus sõltub ehitusprojektis pakkutavatest tehnilistest lahendustest ja nende mahust. 45. Milliseid arvestusühikuid kasutatakse töömahtude mõõtmisel m , m2, m3, tk, kg 46. Millised tööd ehituses kuuluvad betoonitööde hulka. Nende mõõtmisreeglid Kuuluvad: Raketamistööd, sarrustamistööd, kohtbetoneerimistöö, monteeritava (tari)betoonitööd Betoonitöödena käsitletakse kohtbetoonist ja monteeritavatest elementidest tarindeid, nende raketamist, sarrustamist, betoneerimist, tasandamist ja monteerimist. Kohtbetoonitöid võib arvestade kompleksselt, sisaldades nii raketamis,- sarrustamis- kui betoneerimistöid. Mõõtmisreeglid: Rakestamistööd Raketise pindala mõõdetakse ruutmeetrites rakestatava tarindi panda järgides väiksemate kui 1 m2 pinnaga avasid maha arvamata Raketist arvestatakse: b > 250 mm (raketise laius): rakestatava kogupinna järgi
Arvutuse lihtsustamiseks võib seinu ja poste vaadelda lihttaladena, kusjuures lihttala avaks loetakse vahelaepaneelide toetuspindade vahekaugus Põikseina võib vaadelda kui vertikaalset konsooli, mille paindejäikus omas tasapinnas on küllalt suur. Põikseina võib lugeda välisseinale liikumatuks toeks kui ta on seotud välisseinaga. Vahelage võib vaadelda omas tasapinnas töötavana kui väga suure paindejäikusega jätkuvtala. Monoliitsel rb plaadil on selline jäikus enamasti tagatud, monteeritavatest rb paneelidest vahelagedel tuleb paindejäikus tagada vuukide monolitiseerimisega ja vajadusel armeerida. Vahelagi on toeks välisseinale kui ta on sellega ankurdatud ja vahelae enda tugedeks on jäikusseinad. Kuni 4-5 korruseliste hoonete puhul võib lugeda jäiga skeemiga hoonel jäikusseinad ja vahelaed horisontaalkoormusega koormatud seintele liikumatuteks tugedeks kui nad rahuldavad järgmisi tingimusi: a) jäikusseinad - vt.p.6.2.3. Seina jäik kinnitus.
Kollektori suue Suudme konstruktsioonis ja selle korrasolekust sõltub kogu süsteemi toimimisvõime. Kõige lihtsamal juhul on suue kraavinõlvast väljaulatuv toru. Selline konstruktsioon takistab nõlva mehhaniseeritud hooldamist. Eestis on kasutusel olnud mitmed suudme konstruktsioonid. Kollektori suue koosneb suudmetorust, suudmeotsakust ja suudmerennist. Suudmetorudena kasutati varem peamiselt asbesttsementtorusid, tänapäeval plasttoru. Suudmeotsak tehakse betoonist monoliitsena või monteeritavatest raudbetoondetailidest. Väikestele süsteemide korral kasutati ka virna laotud mättaid. Varem tehti mätasotsakut vaid üksikdreenidele. Äravoolurenn tehakse murtavatest plaatidest, pikuti pooleks saetud asbo- torust või viimastel aastatel ka kahest raudbetoonist kolmnurksest külje- ja nelinurksest põhjaplaadist. Nii otsak kui ka äravoolurenn peavad takistama suudmetoru ümbruse uhtumist ja taimestikuga kinnikasvamist.
; · ehitusmaterjal: ehitustöödel kasutatav materjal, näiteks betoon, teras, puit, kivi jne.; · ehitusobjekt (ehitis): kõik, mida ehitatakse või mis on ehitustegevuse tulemus. Siia alla kuuluvad nii hooned, rajatised kui ka ehitustööd. See viitab nii kandekonstruktsioonidele, ehitiste geotehnilistele osadele kui ka mittekandekonstruktsioonidele; · ehitusviis: ehitustööde tegemise viis, näiteks ehitamine monteeritavatest detailidest, konstruktsioonide valamine monoliitsest betoonist jne.; · kandekonstruktsioon (kandetarind): organiseeritud kogum ühendata- vaid elemente, mis on projekteeritud tagama teatud lõpliku jäikuse; · konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktiivse süsteemi lihtsustatud skeem, arvutusmudel; · konstruktiivne süsteem: hoone vi rajatise kandeelemendid ja viis, kuidas neid eeldatakse üheskoos toimivat;
ning montaazi keerukus. Lasti liikumine tagatakse konksu tõstmise ja langetamisega, noole tõstmise ja langetamisega või sellel konksu liikumisega, noole pööramisega plaanis 3600 ning kraana enda liikumisega. Tornkraanasid toodetakse tõstejõuga 0,5 kuni 25 t, üksikutel juhtudel kuni 75 t. Väiksemaid mudeleid kuni 1,5 t (noole ulatusega 10...20 m) kasutatakse vähekorruseliste hoonete püstitamisel. Monteeritavatest raudbetoonist hoonete ehitamisel rakendatakse võimsaid (3...8 t) ja pika noolega (15...30 m) kraanasid. Kraanasid tõstejõuga üle 15...2,5 t ja roole ulatusega 20...40 m läheb vaja tammide, sildade rajamisel. Mobiilsed tornkraanad Mobiilsed tornkraanad seavad end automaatselt tõstevalmis umbes 15 minutiga, automaatselt toimiv kokkupanek võtab aega sama vähe. Objekti oludes tornkraana paigaldamine ühest kohast teise toimub umbes 45 minutiga. 42 meetrise tõsteraadiusega,
annaabi.ee 
