kohta. Teisalt on tekstikatkes lähtutud Lutheri vaimsest teekonnast. 1517. aastaks teadis mees täpselt, mis on katoliku kirikus valesti ning vormistas need ideed 95 teesiks. Luther ei olnud osa hulkadest, vaid prohvet, kes oli kõigeks valmis, et järgneda oma sisemisele sunnile. Saksamaa vajadused ja Lutheri veendumised olid 1517. aastaks kooskõlla jõudnud. 3. Ajaloolane E. Le R. Ladurie on andnud ülevaate Lõuna-Prantsusmaal asuvast ketserlikust Montaillou külast, mis suri välja kõrgkeskaja lõpul. 14. sajandi alguses avaldus ketserlik vaim mässuna, mis ebaõnnestus. Ketserluse taandumine tähistas omal moel ajastu lõppu, kuid samas ennustas luterluse esiletõusu paarisaja aasta pärast. Kuigi 1314. aastaga seotud ajasõlmel toimus Euroopas palju muudki, nagu näiteks viimase Templirüütlite ordu meistri J. de Molay surm ja üldine näljahäda, on autor kujutanud ajastu lõppu ühe küla hävimise kaudu
minevikunähtuse uurimisega ning seejuures üritatakse teha järeldusi terviku kohta. Emmanuel le Roy Ladurie kasutas just sellist meetodit, kui uuris Lõuna-Prantsusmaa talupoegade ühiskonda ja kultuuri. Oluliseks said mentaalsed mustrid ehk püsivad materjalid. Ajasõlme 1314 juures võib välja tuua suure näljahäda aastatel 1315-1317, mille tagajärjed mõjutasid kultuuri rahva palvetest polnud abi ja kiriku autoriteet hakkas kõikuma. Ladurie uuris Montaillou küla ketserlikku piirkonda, kus elasid katari usus inimesed. Alates 1317. aastast sattus see usk inkvisitsiooni huviorbiiti. Piiskop Jacques Fournier oli lasknud koostada kohtuprotokollid, mida Ladurie kasutas hiljem ajalooallikana, niisiis lõi ta uudse allika, mille abil ajalugu uurida. Ajasõlm 1517 on samuti seotud religioossusega. Sel sajandil defineerisid inimesed kõike läbi usu. Valitses rahutus katoliku
Uute ideede levikuga seoses võime luubi alla võtta 1517nda aasta ajasõlme, mil Martin Luther saatis Mainzi peapiiskopile kirja, millesse lisas oma ideedel põhinevad 95 teesi, millega algasid katoliku kiriku reformatsiooni liikumised. Sellega tekib uus kristluse haru, mis levib üle maailma. 1314. aastaga seotud ajasõlmel toimus Euroopas palju, ent kõige olulisem sündmus, mida ka kursusel käsitleti, on Lõuna-Prantsusmaal asuva ketserliku küla Montaillou hävimine. Ketserluse vähenemine tähistab küll ajastu lõppu, kuid tegelikkuses ennustab see luterluse esilekerkimist tulevikus. Ühtlasi suri 1314. aastal Prantsusmaa kuningas Philippe IV, väidetavalt seepärast, et ta peatas Templite Ordu tegevuse ning ordu viimane suurmeister Jacques de Molay talle needuse peale pani. Siinjuures on minu arvates huvitav see, et just Philippe IV oli see, kes kutsus esimest korda kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid,
Jumalasse, töö, mis andis lunastuse tõi neile helgemaid päevi. Kasutatud kirjandus Andresen, C. Ritter, A. M. Kristuse ajalugu I/2. Tartu Ülikooli Usuteaduskond, 2000. Lk 156-157 Goff, L. J. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn, 2000. Lk 319-335, 413-415 Goff, L. J. Keskaja inimene. Avita, 2002. Lk 116 - 139 Gurejevits, A. Keskaja inimese maailmapilt. Kirjastus ,,Kunst", 1992. Lk 154-156 Hattenhauer, H. Euroopa õigusajalugu. Juura, 2007. Lk 350-351. Ladurie, L. R. E. Montaillou, parantsuse küla 1294-1324. Kirjastus ,,Kunst", 1996. Lk 28, 278 Saard, R. Euroopa üldine kiriku ajalugu: selle algusest kuni tänapäevani. 2005, Argo. Lk 192-193
ajaloolase töös Jacques Le Goff (1924–2014) • keskaja Euroopa ajalooline antropoloogia peamised uurimisteemad: ◦ keskaja ajakäsitus ◦ keskaja ruumikäsitus ◦ keskaja kehakäsitus ◦ keskaja töökäsitus ◦ keskaja teispoolsuskäsitus ◦ keskaja imedekäsitus ◦ keskaja unenäokultuur ◦ keskaja rituaalid jpm Emmanuel Le Roy Ladurie (sünd. 1929) • “Montaillou” (1975) ◦ Monograafia ühest Lõuna-Prantsusmaa väikesest külast 30 aasta jooksul: 1294–1324, tuginedes inkvisitsiooniprotokollidele. ◦ Raamat jaguneb kaheks suureks osaks, mis kannavad originaalis pealkirju: “Montaillou ökoloogia” ja “Montaillou arheoloogia”. ◦ Esimeses osas analüüsitakse külaelanike elukeskkonda, võimustruktuure, majandamisja eluviise.
omadussõna nimisõnast tähtsamgi, ent kuna on võimatu öelda "antropoloogiline ajalugu", siis kasutasime nimetust "ajalooline antropoloogia". (...)Kui paarkümmend aastat tagasi oli tegu võitlusliku nimetusega, millega püüti ennast eristada varasemast traditsioonist, siis tänapäeval on ajalooline antropoloogia midagi täiesti tavalist, sellega on harjutud, kuid see on endiselt tegus meetod." Emmanuel Le Roy Ladurie (s.1929) *Varaaja ja uusaja uurimine *"Montaillou" 1975 - monofraagia ühes Lõuna Prantsusmaa väiksest külas 30 aasta jooksul, 1294-1324, tunginedes inkvisitsiooniprotokollidele *Esimeses osas analüüsitakse külaelanike elukeskkonda, võimustruktuure, majandust ja eluviise *Teises osas käsitletakse (sümboolne) armastuse, abielu arusaame, seksuaal- ja pereelu, usku, maagia, looduse tajumine jne "Oma dokumentide abil oleme saanud tungida selle feodaalsuhteist koosneva pindmise kihi alla, millega varasemate aegade
Rekonkista mõjutas tugevasti Pürenee poolsaare rahvaste ühiskonnakorraldust, vaimulaadi ja kultuuri. Kohustuslik kirjandus (lugeda läbi kokku kolm raamatut): Robert Bartlett, Euroopa sünd, Tallinn 2001 või Christopher Tyerman, Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu, Tallinn 2010. George Duby, Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel, Tallinn 1997, 22007 Emmanuel Le Roy Ladurie, Montaillou, prantsuse küla 1294-1324, Tallinn 1996 Õppekirjandus: 1. Aron Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992. 2. Hans Hattenhauer, Euroopa õigusajalugu, Tallinn 2007. 3. Hermann Kinder, Werner Hilgemann, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani (Maailma ajaloo atlas), Tallinn 2001. 4. Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. 5. Jacques Le Goff, Pikk keskaeg Vikerkaar 4-5 (1998), lk 98-104. 6
annaabi.ee 
