paratamatu osa ja osutanud praktiliselt väga väärtuslikuks. JEESUS - Jeesuse tulles seisid usklikud uute faktide ees, millest ei saanud mööduda vaikides. Jüngrid jõudsid aegsasti otsusele, et Jeesus on jumalik isik. Pärast Jeesuse taevaminemist hakkasid usklikud palves pöörduma tema, kui issanda poole. Eriti väärib tähelepanu, et Jeesuse poole pöördusid palves just juudid, kes olid kasvatatud ranges monoteismis ja kellele oli lubatud vaid ainsa jumala kummardamine. JUMAL - Jumal jäi alles ja nad nim nüüd jumalat ka Jeesuse isaks. Nad uskusid Jeesuse inimsust ja siiski ka seda, et Jeesus on jumala paremal käel ja juhib usklike saatust, võttes osa Püha vaimu saatmisest. PÜHA VAIM - Nüüd järgneb püha vaimu tulek. Jeesus oli ette öelnu, et see tuleb. Nelipüha päevast alates tuli PV. Tunti ja usuti, et Jeesus oli ise tulnud PV kaudu nende ellu. Nüüd oli J mõistes olemas Isa, poeg ja PV
Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: · Feuerbach jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ning saavad seda
asesõna enese kohta. KOLMAINSUSE ÕPETUS UUES TESTAMENDIS Jeesus Kristus . Jeesuse tulles seisid usklikud uute faktide ees, millest ei saanud mööduda vaikides. Jüngrid jõudsid aegsasti otsusele, et Jeesus on jumalik isik. Pärast Jeesuse taevaminemist hakkasid usklikud palves pöörduma tema, kui issanda poole. Eriti väärib tähelepanu, et Jeesuse poole pöördusid palves just juudid, kes olid kasvatatud ranges monoteismis ja kellele oli lubatud vaid ainsa jumala kummardamine. Jumal Jumal jäi alles ja nad nim nüüd jumalat ka Jeesuse isaks. Nad uskusid Jeesuse inimsust ja siiski ka seda, et Jeesus on jumala paremal käel ja juhib usklike saatust, võttes osa Püha vaimu saatmisest. Kolmainsuse õpetus ei võtnud mingit teoreetilise arutluse vormi. See kujunes ajaloolisest paratamatusest lähtudes. Nad olid rikastanud jumala mõistet, ilma, et nad oleks silmapilgukski loobunud usust ainujumalasse.
mitmuslikku asesõna enese kohta. Kolmaainsuse õpetus uues testamendis 1.) Jeesus Kristus Jeesuse tulles seisid usklikud uute faktide ees, millest ei saanud mööduda vaikides. Jüngrid jõudsid aegsasti otsusele, et Jeesus on jumalik isik. Pärast Jeesuse taevaminemist hakkasid usklikud palves pöörduma tema, kui issanda poole.Eriti väärib tähelepanu, et Jeesuse poole pöördusid palves just juudid, kes olid kasvatatud ranges monoteismis ja kellele oli lubatud vaid ainsa jumala kummardamine. 2.) Jumal Jumal jäi alles ja nad nimetasid nüüd jumalat ka Jeesuse isaks.Nad uskusid Jeesuse inimsust ja siiski ka seda, et Jeesus on jumala paremal käel ja juhib usklike saatust, võttes osa Püha vaimu saatmisest. Kolmainsuse õpetus ei võtnud mingit teoreetilise arutluse vormi. See kujunes ajaloolisest paratamatusest lähtudes.bNad olid rikastanud jumala mõistet, ilma, et nad oleks silmapilgukski loobunud usust ainujumalasse
mitmuslikku asesõna enese kohta. Kolmaainsuse õpetus uues testamendis 1.) Jeesus Kristus Jeesuse tulles seisid usklikud uute faktide ees, millest ei saanud mööduda vaikides. Jüngrid jõudsid aegsasti otsusele, et Jeesus on jumalik isik. Pärast Jeesuse taevaminemist hakkasid usklikud palves pöörduma tema, kui issanda poole.Eriti väärib tähelepanu, et Jeesuse poole pöördusid palves just juudid, kes olid kasvatatud ranges monoteismis ja kellele oli lubatud vaid ainsa jumala kummardamine. 2.) Jumal Jumal jäi alles ja nad nimetasid nüüd jumalat ka Jeesuse isaks.Nad uskusid Jeesuse inimsust ja siiski ka seda, et Jeesus on jumala paremal käel ja juhib usklike saatust, võttes osa Püha vaimu saatmisest. Kolmainsuse õpetus ei võtnud mingit teoreetilise arutluse vormi. See kujunes ajaloolisest paratamatusest lähtudes.bNad olid rikastanud jumala mõistet, ilma, et nad oleks silmapilgukski loobunud usust ainujumalasse
panteoni. Variandina (henoteism) võidakse küll tunnistada paljude jumalate olemasolu, kuid konkreetses teenistuses kummardada ja teenida ikka vaid ühte jumalat. Polüteistlikud jumalused võivad olla igaüks mingi kindla loodusnähtuse, eluvaldkonna või piirkonna valitsejad ning oma isiksusejoonte poolest võivad nad olla küllalt inimtaolised, kuigi suurte üleloomulike võimetega. Jumal monoteismis Monoteistlikud religioonid defineerivad ainujumalat selliste mõistete kaudu nagu (ülim või kõrgeim) looja, isand, valitseja, karjane, kohtumõistja jne ning selliste omaduste kaudu nagu ülim, lõpmatu, igavene, täiuslik, kõikvõimas, kõiketeadev jne. On ka seisukoht, et Jumalat ei saagi defineerida ega tõeselt kirjeldada, kuna ta seisab väljaspool inimese mõistusega hõlmatavat ala. Mõnede arusaamade järgi on Jumal paratamatult hea (summum bonum), mõned aga peavad Jumalat
situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Sartre: elu mõte tuleb inimesel endal välja mõelda! Nii peabki! Elu mõtet ei pea üles leidma, vaid välja mõtlema. Kas on võimalik aru saada, mis on jumal? Jumala olemus kristlikus monoteismis. Igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on: · Kõikvõimsus igavene · Ülim tarkus · Ülim headus Jumal on transtsendente(asub teisel pool aega ja ruumi), ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid.
ulatuses. Jumalaid kujutati ette elusolenditena, aga neid eristas suurem vägi ja võim ja suurem tarkus. Kujutatakse neid ette kas inimesekujulistena või zoomorfsetena ehk loomakujulistena või zooantropomorfsetena ehk poolinimene ja pool-loom (inimese keha, looma pea) Jumalad pole eksisteerinud kogu aeg, Egiptuses on mõni 1ik kelle kohta seda väidetud (nt Memphise jumal Ptah). Reeglina on nad mingil ajal tekkinud. Seotud on nad nähtava maailmaga. Monoteismis on jumalad väjaspoolmaailma ning eksisteerinud kogu aeg. Kreeka traditsioonis inimesed vs jumalad on surelikud vs surematud. Vana-Egiptuse religioonis on levinud käsitlus, et ka jumalad lõpetavad 1kord oma eksistentsi, pöörduvad tagasi algsesse kaootilisse maailmaeelsesse olukorda. Kuigi elavad kauem kui inimesed. Maa tekkis nii, et see kerkis ürgvetest. Jumalad lõid nähtava maailma. Maa kohal kõrgub taevas, kus on tähed, päike, kuu (olulised tegelased Egiptuse mütoloogias)
vabastanud või mitte (Sartre tekst) Kas minu elul on mõte? Seda ei saa ma avastada, üles leida(N: kui ma usun saatusesse), vaid ma loon selle vabalt ja seega need, kellel pole elu mõtet, on selle eest ise vastutavad (Sartre) See, kui ma vabandan, et mul pole olnud võimalusi endale hea elu loomiseks, on pelgalt enese petmine(Sartre) 2. Kas on võimalik jumalat defineerida? jumala olemus kristlikus monoteismis. Üldtuntud definitsioon: Igavene teisel pool aega ja ruumi ekisteeriv isikusus, kes lõi maailma ja kelle kolm kõige tähtsamat predikaati on: *kõikvõimsus *ülim tarkus *ülim headus - Ta on igavene, surematu. - Ta on olend, kelle kohta ei saa küsida, kus ta on. Tal pole ruumilisi koordinaate. Sellepärast on talle tulevikusündmused ette näha - Ei saa küsida, kus ta on praegu, kus ta oli enne. Ta on aja mõttes teisel pool. Ta vaatab aega kõrvalt
annaabi.ee 
