Taavet lõi Iisraeli riigi Siinai mäel andis Jahve 10 käsku Iisrael: Esiisa Abraham Egiptuse vangipõlv (Palestiina Egiptuse ülemvõimu alla) 3 Mooses viib rahva Egiptusest välja (sellest ajast pärineb käsuõpetud, eht Toora) Taavet ühendab juudu võimud ja loeb iisraeli riigi.(taaveti mark: kuusnurkne täht) Kuningas Salomon, rajab Jahve Tempel (aega arvestatakse temple valmimisest) Pärast tema surma jagatakse riik kaheks Panid aluse Monoteismile KONTROLLTÖÖ 1.Sekundaarsed a.Foiniiklased-tähestik b.Juudid-esimese monoteistliku religiooni rajajad /primaarsed/sekundaarsed 2.Kaart(linnad, jõed, tsivilisatsioonid (punkt 1.) 3.Too näited, tunnused, eeldused 4.Tsivilisatsioonide saavutused/tunnused/see mõiste ise egiptus, päikesekanlender sumerite linnriigid: ratas, vask; Mesopotaamia - seaduste kogu 5.Maailmaimed Nebukatnetsar II rippaiad 6.Juutide vanaaja allikas on vana testament
heategevusest ajendatuna, vaid religioossetest põhimõtetest lähtudes. Lõppu tahaksin lisada Gunnar Aarma mõtte judaismist. ,,Moosese loodud religioon oli omamoodi sünkretism, milles segunesid iidsed pariarhide ajastu heebrea uskumised, midjanlaste sõjajumala kultus ja egiptlaste religioossed tavad ja kujutlused. Unustada ei tohi ka tõsiseid mesopotaamia ja kaanani mõjusid. Mooses lõi sellest kõigest sünteesi, mis sai loominguliseks aluseks juudi prohvetite hilisemale eetilisele monoteismile"2 Kasutatud kirjandus Karen Armstrong ,,Jumala ajalugu" Gunnar Aarma ,,Mida paljud ei tea" 2 Gunnar Aarma ,,Mida paljud ei tea" Pärnu 1996
filosoofilisi tõlgendusi ning püütud jumala mõistele leida ekvivalenti füüsilisest universumist. Jumala all on mõistetud näiteks ülima hüve ideed või hoopis energiavälja, mis täidab universumit ja mille olemasolu teeb universumi võimalikuks. Ühe seisukoha järgi on jumal see, mida pole üldse võimalik mõista ega defineerida. Jumal võrdlevas religiooniloos Enamik uurijaid on arvamusel, et usundilised kujutelmad on arenenud animismilt polüteismile ja sealt monoteismile. Samas on eriti Hiina ja India usundeid polüteismi ja monoteismi skaalal raske määratleda. Jumalatõestused Jumala(te) olemasolu või mitteolemasolu kohta on esitatud palju tõestusi ning neile vastuväiteid. On näiteks väidetud, et kui mitte postuleerida ühe, igavese Jumala olemasolu, siis on universumi olemasolu seletamatu, sest ei ole võimalik, et miski tekib eimillestki. Teiselt poolt on väidetud, et miski päritolu eimillestki tuleneb vältimatult eimiski paradoksist
Jumal: monoteism ainujumal (judaism, islam, kristlus); kolmainujumal üks jumal kolmes isikus. polüteism (hinduism monism, henoteism (Religioonifenomenoloogiline mõiste, mille järgi kerkib polüteistlikus panteonis aeg-ajalt esile jumal, kes jätab teised varju, ning kellele on suunatud kultus, kuid ei eitata teiste jumalate olemasolu (Babüloonias Marduk, Egiptuses Amon, Peruus Inti). H võib olla monoteismile eelnevaks faasiks.) ateism nt budism, dzainism. Nt Buddha: Neli õilsat tõde: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjustest, tõde kannatuse lakkamisest, tõde kannatuse lakkamisele viivas teest. (Õilis kaheksaosaline tee: õige vaade, õige kavatsus/mõte, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige tähelepanelikkus, õige keskendumine). Ortodoksia, ortopraksia
70 eKr hävitati keiser Tituse käsul Jeruusalemma tempel ning juudid müüdi orjadeks ning seega on ta üks suurimaid kurjategijaid juutide vastu. Lisaks veel on seda Pabüloonia kuningas Nebukadnetsar, kes lasi hävitada juutide esimese templi , Oktanh Imenitski ning Adolf Hitler, kes organiseeris suurima juutide hävitamise ning Holokausti. Ka keskajal oli palju juutidevastaseid vandenõuteooriaid. Halvakspanu osaliseks on juudid saanud ka tänu usu karmile välistavale monoteismile ja enese Jumala ja rahva ülistamisele (teiste mahategemisele). Lisaks on juudid ülimalt kokkuhoided rahvas ning peavad end Jumala poolt väljavalituteks. Judaismi harud Ortodoksne ehk ususeaduste keskne judaism: Peab end ainsaks õigeks judaismiks Kujunes 19. saj I poolel eesmärgiks säilitada traditsioonilist judaismi (reformistliku judaismi vastand) Toora-keskne elukäsitlus Toora sõnad on jumalikud ning neil on absoluutne mõjuvõim; jumala
kas kasutame (uti - siis pole midagi häda) või maitseme (frui - siis on asi halb). Inimelu on võrreldav palverännakuga isamaale. Head kasutavad maailma. et Jumalat maitsta, kurjad kasutavad Jumalat, et maailma maitsta. Uti ja frui vahel on omaette skaala. "Armasta ja tee, mida sa tahad" (kui sa õigesti armastad, võid teha, mida tahad). Armastus peab olema korrastatud. Jumala armastus valatakse ristimisel inimesse. Inimene peab ka ennast armastama. Kolmainsus annab monoteismile mingi väikese polüteistliku joone - ühes on paljusus. Mõned usulised liikumised eitavad kolmainsust (N: Jehoova tunnistajad, mormoonidel on eri õpetus). Kolmainsusõpetuse järgi vaadatakse, kas usulahk on kristlik; see on üks põhijoon, peab kindel olema. Tahtevabaduse küsimus. Sotimaalt tuleb Rooma munk Pelagius, kes ütleb, et kõik on inimese enda teha - inimene valib kas õndsuse või hukatuse.
Mõtiskles inimeste poolt mõistetud jumala ja tegeliku jumala vahekorra üle. Ta arvas, et iga inimene kujundab jumala enda näo järgi ( Traakia jumal- blond ja Etioopia oma- must). See, kuidas inimesed jumalat ette kujutavad, on nende ettekujutlus, arvamus ja see on vale, sest jumal pole tegelikult selline. Tegelikult: on 1 jumal, jumalate ja inimeste seas suurim, kes kõike näeb ja kuuleb, seisab paigal ja ei liigu üldse ja vaevata mõistuse jõul kõike juhib. Läheneb filosoofilisele monoteismile. Phytagoras- väike-aasiast Samose saarelt. Samosel valitses türann Polykrates ja Pythagoras ei talunud tema türanniat, seega rändas ta idamaades. Ta asus Krotonisse ja seal oli ka maadleja Milon. Milon abiellus Pythagorase tütrega. Milon oli ka üks Krotoni silmapaistvamaid riigimehi ja Pythagoras sai ka kohe aristokraatlikku eliiti seal. Ta pani seal aluse religioossele salaühingule (ilmselt Apolloni auks). Pythagoras
annaabi.ee 
