Müra: tuuakse sisse ülearuseid argumente, et muuta teema raskemini hoomatavaks. Sildistamine: paari vastase argumendi põhjal liigitatakse vastane mõnda tuntud koolkonda ja käitutakse, nagu vastane esitaks ka muus selle koolkonna põhitõdesid (näiteks: A: "minu arvates on tootmine inimese jaoks hädavajalik", B: liigitab A ultraparempoolseks ja sellest tulenevalt üdini destruktiivseks ning ebaausaks inimeseks ja hakkab talle rääkima monopolidest, looduskaitsest ja maksusüsteemist, võibolla veel üdini emotsionaalsel ja vihasel toonil, A: "ma tahan ainult öelda, et inimene peab sööma ja jooma ikkagi ju", B: jätkab oma teemat veel vihasemalt). Kui poriga pritsida, jääb midagi ikka külge. Levinud arusaam on, et kui kedagi süüdistatakse, siis küllap midagi ikka on. Siltide kleepimine sisaldab ka lihtsustamist
,,Majanduskord on vormide kogum, milles teostati ja teostatakse majandusprotsessi igapäevast juhtimist nii siin kui seal, nii kaasajal kui minevikus." Ühiskond valib vabalt selle majanduskorra, mida ta peab õigeks ja mõistuspäraseks. Nähtusi kirjeldatakse ja vaadeldakse kvalitatiivsete muutusteta, arvestatakse ainult kvantitatiivseid. Tasakaaluteooria kui võimalus valida kõige ratsionaalsem majandussüsteem. Majanduslik humanism: *Vaba turg; * Vaba konkurents; * Vabadus monopolidest. Nende kolme vabaduse saavutamine on iga riigi eesmärk. Turusuhete esmatähtsus. 4. Mida mõistab W. Eucken majandustasakaalu all? Vaatleb tasakaalu kui võimalust valida kõige ratsionaalsem majandussüsteem. Tasakaal tähendab majandusliku efektiivsuse ja õigluse ühendamist. Kindlustada funktsioneerimisvõimeline ja õiglane kord. 5. Mida uut tõi majandusteadusesse Hayek? (,,Rahateooria ja majandustsükkel", ,,Kasum, protsent ja investeeringud", ,,Kapitali puhasteooria")
väikeste osaluste omamise. (Kongo) Jaapani ettevõtete omavaheline seotus on välja kasvanud ajaloos pikalt viljeletud isolatsionistlikust poliitikast, mille eesmärgiks oli piirata Euroopa kolonistide võimet end Jaapani majandusse ja sisepoliitikasse sisse süüa. Kuigi maailm on vahepeal kaubanduspoliitikate alast retoorikat muutnud, siis Jaapani kultuur on endiselt väga protektsionistlik. Samas on USA survel kui ka eeskujul vastu võetud mitmeid seadusmuudatusi, mille eesmärgiks on olnud monopolidest lahti saada, näiteks võeti 1977. aastal vastu monopolide vastane seadus, mis keelas pankadel ettevõtetes üle 5% osalust omada. (Tolunay) Antud meede on andnud ka aluse keiretsude puhul aina keerukamate ärisuhete tekkeks. Nimelt just see piirang on üks teguritest, miks keiretsudes olevad ettevõtted tihti kõik üksteises väikseid osalusi omavad. Selline seotus aitab neil tugevamini vastu seista turuolukorra muutustele ning ülevõtmise katsetele, kui stabiliseerib ka ettevõtte
Huvitava arengu võttis käibemaks 13.-14.sajandil Firenze ja Veneetsia linnriikides. Kui neid linnriikeriike võib vaadelda kui algupärast kodanikuvalitsemist, siis maksusüsteemi kohta midagi positiivset on raske öelda. Selle aja maksukorraldus oli äärmiselt segane, sest maksusid ja lõivusid oli palju. Lisaks sai linn tulu kinnisvarast, poliitilisse ebasoosingusse sattunud isikute vara omastamist, linna monopolidest (nt. soolamonopol), linna rajatiste kasutamise eest võetavatest tasudest. Populaarsed olid ka tehingud linna laenudega, mille abil linn sai endale täiendavaid vahendeid. Käibemaks oli kumuleeruv ning maksumäär oli toidukaupade puhul 1,5 % kasumile vastavast käibest. Muud ettevõtjad olid koormatud 2,5 % käibemaksuga. Maksuvabastusi väidetavalt polnud. Lisaks märgitakse seda, et ka muidu ühiskonnas tõrjutud ja paariastaatuses isikud pidi tasuma makse, sh. käibemaksu
19. veebruaril 1932 vahetas selle välja Jaan Teemanti valitsus. Seejärel, 19. juulil 1932, tuli võimule riigivanem Karl Einbundi valitsus, mille juba 1. novembril 1932 vahetas taas välja Konstantin Pätsi valitsus. 18. mail 1933 tuli võimule Jaan Tõnissoni valitsus, kus majandusministriks oli Peeter Kurvits. Nende valitsuste majanduspoliitiliste kavade vahel olid põhimõttelised erinevused. Pätsi ja Teemanti valitsused otsisid kriisiraskustele tuge riiklikust reguleerimisest: monopolidest, kaubandustõketest ja juurdemaksetest põllumajandusele ega uskunud krooni deval- veerimise vajadusse. Selles mõttes kujunes neil majanduspoliitikas üksmeel sotsialistidega, kes olid raevukalt devalveerimise vastu, nähes selles sammus ekslikult palgatööliste olukorra halvenemist. Liberaalsemat ja ka aktiivsemat joont üritasid ajada Karl Einbundi ja Jaan Tõnissoni valitsused, kes nägid ka devalveerimisvajadust. Eesti majandus- ja poliitiliste
konkurentsi tingimustes, kus ettevõtte jaoks on hädavajalik minimaalsete kuludega tootmine pankroti vältimiseks). Monopoli ebaõiglus seisneb eelkõige monopolisti kasumis, mis võib näida ühiskonnale liigselt suurena. Kuna sissetulekuid on võimalik ühiskonnas maksude näol ümber jaotada, nähakse peamise probleemina siiski monopoli ebaefektiivsust tootmisest lähtuvalt. Eelised: Osade majandusteadlaste sõnul saab suurema osa tehnoloogilisest arengust alguse just monopolidest, kus on võimalik konkurentsi/konkurente kartmata pühendada rohkem ressursse uute tehnoloogiate väljatöötamiseks. Seega, monopolid on võimelised nihutama tootmisvõimaluste kõverat väljapoole ning seeläbi kompenseerima senist ebaefektiivset tootmist. Teisest küljest, konkurentsi puudumisel ei pruugi samuti tekkida ajendit innovatiivseks käitumiseks (kuna see pole eluspüsimiseks esmatähtis). 31