Inglismaa tõusta maailmavõimuks. 3) tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda: näitab kaardil suurriikide sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid riike, koloniaalimpeeriume; 4) iseloomustab maailma majanduse arengujooni; analüüsib teaduse ja tehnika mõju Suurenev globaliseerumine ehk üleilmastumine kiirendas kaupade, kapitali ja inimeste liikumist. Vaba turg soodustas konkurentsi ning elavdas kaubandust. Turge kaitsti kõrgete tollidega. Tööstuse koondumine suurtesse monopolidesse. Tehnika mõju – sõjatehnika areng, sidetehnika areng Kiire infolevik – kättesaadavam maailm. Reisimine kiirenes, kuna laevad ja sadamad arenesid. 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit. Imperialism – suurriikide poliitika, mille eesmärk on laiendada oma võimupiire. Monopol – kaubaartikli ainumüügi- või ainutootmisõigus. Antant – kokkulepe, liit. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vahel 1907. aastal sõlmitud
Need kulutused loovadki Marshalli arvates hinnalisuse: töö sünnitab palga ja loobumine kasumi. Mõlemad osapooled, töölised ja ettevõtjad saavad hüvitist vastavalt loodule. Töötajate (proletariaadi) viletsat olukorda pidas Marshalli feodalismi pärandiks. Tulevikus pidi ka palgatöötajate olukord tunduvalt paranema. Üldiselt oli Marshall vabakaubanduse pooldaja, kuid oma hilisemates töödes suhtub ta küllalt soosivalt ka monopolidesse. Suhtus soosivalt monopolidesse, soovitas suurettevõtete rajamist ja toetamist ka Inglismaal (Viidates USA ja Saksamaa positiivsele kogemusele). Rent on tulu maalt, kuhu on lülitatud ka maa parendamiseks tehtud kulutused (diferentsiaalrent). Alfred Marshall oli ennekõike mikroökonoomika teoreetik. Kuigi A. Marshall oli eelkõige silmapaistev teoreetik, ei väsinud ta kogu oma karjääri vältel kordamast, et igasugusel majandusteoorial on mõte ainult siis, kui see on seotud praktikaga ja aitab kasvõi kuidagi
Tänu uutele tööstusharudele kasvas Saksa eksport kiiresti, kolmekordistudes 1900-1913 -> nende kaubalaevastik arenes, peagi oli suuruselt 2. kohal maailmas Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Riigid hakkasid kontrollima ja kaitsma oma turge kõrgete tollide ja administratiivsete piirangutega kodumaisel tööstusel oli võimalik kiiremini tugevaks saada (protektsionism) Ühe või teise maatööstused koondusid monopolidesse (kaubaartikli ainumüügi- vüi ainutootmisõigus), is valitsesid terveid tööstusharusid Üldiselt paranes tööliste olukord Lääne-Euroopas tööliste parem organiseerumine võitluseks oma õiguste eest ning sotsiaaldemokraatlike ideede laiem levik Suuremat tähelepanu pöörati töötaja oskustele, tekkisid oskustöölised Töölistele loodi paremas töö- ja elutingimused IMERIALISMIAJASTU Maailm jõudis imerialismiajastusse 19. saj lõpul
tootmisvõimega Sbr, tappes nönda konkurentsivõimetud kohalikud ettevõtted (nüüd sellest kriitika ka neoliberalismi pihta). Neoliberalistide järgi tähendab globaliseerumine täielikult vaba turu rakendamist kogu maailmas, mis tooks kaasa hindade, kaubanduse, kapitali liberaliseerimise, vabalt liikuva tööjõu, rohelise revolutsiooni põllumajanduses, odava energia ja üldise jõukuse tõusu. Ortodoksne N-lib ideoloogia eeldab, et valitsus ei sekkuks suurkorporatsioonide monopolidesse. N-lib vastandub nii sotsialismile, fašismile kui keinesismile oma riikliku sekkumatuse taotluse poolest. Neoliberalistid näevad praegust globaliseerumist kui positiivset, progressiprotsessi, mis loob töökohti ja tõstab elatustaset kogu maailmas. Globaliseerumise kultuurilist sarnanemist N-lib ei rõhuta, kuid näeb seda pigem positiivsena. Enamik suuri lääneriike on 80ndatest omaks võtnud N-lib poliitika, eestvedajad on Bretton Woodsi organisatsioonid
Majanduslikud faktorid on näiteks krediidi saamise võimalikkus ja lihtsus, elanikkonnale jääv vaba raha hulk, inflatsioon, rahvusliku kogutoodang elaniku kohta ja selle kasv, sissetulekute erinevus kõrg-, kesk- ja alamklassi vahel jt. Sotsiaalsed faktorid on näiteks demograafiline seisund, religioossed iseärasused, eetilised tõekspidamised, survegruppide tegevus, olukord tööjõuturul jne. Poliitilised faktorid on näiteks muutused seadustes, maksumäärades, valitsuse suhtumises monopolidesse, eksporti, importi, keskkonnakaitsesse, jne, aga ka rahvusvahelised suhted, korruptsioon jms. Tehnoloogilise faktori alla kuuluvad muutused tehnoloogiate arengutes. Ökoloogilised faktorid on muutused looduskeskkonnas, aga ka muutused keskkonnakaitset puudutavates seadustes ja suhtumises keskkonnakaitsesse. Lähikeskkonda iseloomustavad sisenemisbarjäär, ostjate võim, hankijate võim ja konkurents.
● II m-sõda põhjustas probleeme, mida ei saanud ühiskonna stabiilsuse huvides jätta eraettevõtetele kasumi teenimise vahendiks. ● N-Liidu industrialiseerimisele tuli vastukaal organiseerida. ● Süvenev protektsionism oli maailmamajanduse lõhkunud piiratud konkurentsiga rahvuslikeks majandusteks - oli vaja riigivõimu sekkumist kohalikesse monopolidesse ja toetama majandust rahvusvahelises konkurentsis. Pärast II m-sõda hakkasid need põhjused kaduma. Tehnoloogia ja institutsioonide areng muutis otsese sekkumise vähem vajalikuks. Suurenes ühiskonna kriitika riigile kuuluvate ettevõtete ebaefektiivsuse suhtes. Algasid erastamised. 148. Mis põhjustab tootmise ebaefektiivsust? Efektiivse tootmisega võrreldes toodetakse liiga suure sisendite kogusega. Sisendid on kas
annaabi.ee 
