Ta üritab naise südant võita ja kasutab selleks Jago abi. Ta usub kõike, mis Jago talle räägib ja annab oma varanduse ära. Rodrigo tegevus oli tähtis teema arendusel ja konfliktide loomisel. Teose looks võibki pidada seda, et armukade mees ei usu oma naist, vaid usub oma sõpra, kes on kahepalgeline ja ei ole tegelikult sõber. Sündmused arenevad kronoloogilises järjekorras ja lõpuks kuhjub kõik ja teose lõpu poole on palju tapmisi. Teos koosneb põhiliselt Dialoogidest ja monoloogidest, jutustusi ja selgitusi pole. Teose aja võibki määrata tolle kirjandus stiili järgi. Raamat on värsi vormis ja põhiliselt on vabavärss, kuid mõnes kohas ka lõpud riimuvad. On kasutatud suhteliselt rasket teksti, lugeja peab süvenema, et teose mõtet tabada. Teose probleemid on kasutusel ka tänapäevases argielus. Palju probleeme armu teemal ja inimeste petmine. Suur probleem on ka rassismiga ngau Jago ei sallinud Othellot ei salli paljud ka teise nahavärviga inimesi
eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks zanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste orkester. Hellenismi ajajärk (330 146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikaõpetus
lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele – rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks žanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste – orkester. Hellenismi ajajärk (330 –146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikateooria
kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk – keskne žanr oli tragöödia, mis arenes dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal e. Difürambidel. Klassikalise tragöödia rajajad aischylos, sophokles ja euripides (5. Saj. Ekr) lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejaid ja dramaatilise tegevuse, millega koori osa jäi tagaplaanile. Lisaks kooridele esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. 5. Sajandi lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetati “uueks muusikaks”. Uue stiili suure meistri ja kitaravirtuoosina tuntakse timotheost mileetosest. Hellenismi ja rooma võimu ajastu – segunes klassikaline kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Kujunes aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli puhtmuusikale väljendus. Kreeklased kasutasid kaht
füüsiline tugevud ja psüühiline nõrkus. Keskseks teemaks on armastajate sunnitud lahkuminek ja teineteise taasleidmine (tegevus Väike-Aasias või Aafrika aladel). Romaanid olid mõeldud pigem lugemiseks naistele (Longos ,,Daphnis ja Chloe", Heliodoros ,,Etioopia lood" ehk ,,Aithiopika"). 52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius? Marcus Aurelius (121 180) on kirja pannud oma Doonau sõjakäikudel aforismidest ja monoloogidest koosneva teose ,,Iseendale". 53. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Kes olid enamasti valmide tegelasteks? Valmiszanri rajajaks peetakse Aisopost (elas arvatavasti 6. sajandil eKr). Aisopose lugudes olid tegelasteks peamiselt loomad, kuid võisid olla ka inimesed ja taimed (,,Zeus ja rebane"). Valmizanri tõi rooma kirjandusse Phaedrus (I sajandi 1. pool), kasutades Aisopose ainestikku, kuid kirjutades värssides. 54. Millal tekkis rooma kirjandus ja mis oli sellele tekkeajal iseloomulik?
· Longos (2. saj. lõpp3. saj. algus pKr) ,,Daphnis ja Chloe"; · Heliodoros (Süüria) ,,Etioopia lood" e ,,Aithiopika" (3. saj. keskpaik või 4. saj. lõpp pKr). 52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius? Filosoof keisritroonil. Põlvnes Hispaania senatoride prekonnast. Tema filosoofia oli enesearmastus ja enesetäiustus.Pidas inimesi võrdseks, kuid igaüks pidi täitma oma rolli ühiskonnas. Sõjakäikudel kirjutas aforismidest ja monoloogidest koosneva teose ,,Iseendale" 53. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Kes olid enamasti valmide tegelasteks? 54. Millal tekkis rooma kirjandus ja mis oli sellele tekkeajal iseloomulik? Rooma kirjanduse sünd a 240 eKr Vanarooma ladinakeelne kirjandus. Rooma kirjandus oli laenuline ning selle eesmärgiks oli luua kuulsusrikas ajalugu. Rooma kirjandus tekkis 3 saj. eKr. Kirjanduseelne ajalugu (sõjad, vallutused) olid sellele oluloseks taustaks. Oluliseks teguriks oli kreeka jäljendamine. 55
Dialoog võib monologiseeruda, kui tegelased on ühel arvamusel, üks tegelane domineerib ja kommunikatsiooni ei toimu. Monolooge on kahte tüüpi: · üksik inimene räägib; · ühe tegelase repliik on piisavalt pikk, et iseseisvuda. Sel juhul võib monoloogi katkestada täpsustavate küsimustega või nõusoleku repliikidega. Monoloogi kasutatakse tegelase siseelu avamiseks või sobitamatute sündmuste edastamiseks. Esineb ka monodraamasid, mis koosnevad ühe tegelase monoloogidest. S. Becket Krappi viimane lint. Headele monodraamadele peetakse iseloomulikuks dialoogilisust: · tegelane vahetab vaatepunkte; · tegelane räägib eemalviibiva tegelase või publikuga. Tegevuslik ja mittetegevuslik monoloog. 5. Tegelase ja tegelaskonna analüüsi võimalusi Tegelased on loodud, erinevalt inimestest on nad fiktsionaalsed. · tegelaskontseptsioon, tegelase olemus; · tegelase loomise vahendid ja tehnika;
Jutustus "Mardileib" (1973) räägib teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus maiustus martsipan. Sakslased küll ei taha martsipani leiutamise au kuidagi eestlastele jätta ja senini käib poleemika Tallinna ja Saksa martsipani kodulinna Lübecki vahel. Romaan "Kolmandad mäed" (1975) räägib kunstnik Johann Kölerist ja tema valikutest. Jutustuses "Taevakivi" (1975) on kirjeldatud O.W. Masingu Äksi-perioodi. Jutustus koosneb monoloogidest, mille peategelasteks on Masing ja Kristian Jaak Peterson (kelle kohtumist polevat küll dokumenteeritud), teemaks eestlaste rahvuslik areng. 1978. a ilmus romaan "Keisri hull", mis on Krossi kõige tõlgitum romaan (soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria, leedu, tsehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, saksa ja inglise keelde). Teos räägib baltisaksa aadliku,
annaabi.ee 
