ülekandmine alusele. Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema · Tugevad · Püsivad · Vastupidavad Vundamendi kavandatakse: · Monteeritavatena · Monoliitsetena (kohapeal valmistatavad) Materjalid: · Looduskivi (paas, raudkivi) · Betoon · Kivikbetoon · Raudbetoon Sisehõõrdenurk - kui hoone rajatakse olemasoleva hoone lähedale tuleb sellega arvestada, et vältida varisemist L= H/(t*g*) - Normatiivne sisehõõrdenurk L - Vajalik kaugus H - Kalde kõrgus Konstruktsiooni järgi jagunevad vundamendid : 1)Lintvundamendid Rajatakse kivi-, plokk- ja suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb taldmikuplokist (raudbetoonist) ja
konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 10 Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi (paas, raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid 8.1.13 Põrandad K.Kenk 11 lintvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 12 postvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 13 plaatvundament 8.1
kaunistatud erinevate klassikaliste sambastiilidega. Selline stiilide segamine on Roomale väga omane vastupidiselt kreekale. Ehitusmaterjalina Kreekas kasutati elamuehituses põhiliselt põletamata savitelliseid, lubjakivi, puitu, punutud matte. Templid ja ühiskondlikud hooned ehitati puust, liivakivist, alates 6. sajandist sai templite ja ühiskondlike hoonete põhiliseks ehitusmaterjaliks marmor. Sambad tehti algul monoliitsetena (puust, liivakivist), marmorsambad valmistati aga eraldi seibidest. Kuni paigaldamiseni olid kannelüürid raiutud ainult samba ülemisele ja alumisele seibile, tervikuna raiuti need välja alles pärast terve samba kokkumonteerimist. Seinte suured kiviplokid paigaldati ilma sideaineta, neid seoti omavahel metallklambritega. Roomlased alustasid tavalistest toorsavitellistest ehitistega, ladusid nad alguses oma seinad kuivalt, ilma mördita, kasutades kandedetailide tarbeks kõva lubjakivi
muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid. Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostamine välistab tulevikus kahjusid, mis peale vundamendi võivad tekkida ka hoone põranda- ning seinakonstruktsioonides.
muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid. Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostamine välistab tulevikus kahjusid, mis peale vundamendi võivad tekkida ka hoone põranda- ning seinakonstruktsioonides.
Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi (paas, raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid Lintvundament postvundament 15 Plaatv. vaiv
Elamud olid varustatud algelise veevärgi ja kanalisatsiooniga, milles ei puudunud isegi terrakotast või kivist, tihti tugitoolilaadsed vannid. Ehitusmaterjalina kasutati elamuehituses põhiliselt põletamata savist telliseid, lubjakivi, puitu, punutud matte. Templid ja ühiskondlikud hooned ehitati (puust, liivakivist), alates 6. sajandist sai templite ja ühiskondlike põhiliseks ehitusmaterjaliks marmor. Sambad tehti algul monoliitsetena (puust, liivakivist), marmorsambad valmistati aga eraldi seibidest, mille liitmiseks raiuti lamepindade tsentrisse pesa, millesse asetati seatinamuhv, sellesse omakorda tõrvatud puupunn. Kuni paigaldamiseni olid kannelüürid raiutud ainult samba ülemisele ja alumisele seibile, tervikuna raiuti need välja alles pärast terve samba kokkumonteerimist. Seinte suured kiviplokid paigaldati ilma mördita, neid seoti omavahel metallklambrite ja kobadega
annaabi.ee 
