2. Betoonitööd 18 3 . T Ö Ö V U U G I D SAMBAD 4 2 3 1 RIBIVAHELAED L L VAHELAEPLAADIGA MONOLIITSELT SEOTUD KÕRGED TALAD KÕRGED TALAD RAAMID 4 . T Ö Ö J Ä T K A M I N E T Ö Ö V U U G I S T ¾ VUUGI TEOSTUS ¾ VUUGI TÖÖTLEMINE 2. Betoonitööd 19 5 . B E T O O N I T I H E N D A M I N E
nähtav. JOONIS 8.2. Enamlevinud on polarisatsioonitasandi pööramisega ehk polarisatsiooni nihutusega LCD- d, millised on märksa keerulisema ehitusega, kuid tarbivad vähem voolu 108 9.MIKROELEKTROONIKA ALUSED 9.1. Üldist mikroelektroonikast Mikroelektroonika on elektroonika osa , mis tegeleb mikrolülituste ehk integraallülituste (integraal circuts, IC) väljatöötamise, valmistamise ja kasutamisega. Mikrolülitus on monoliitselt tervikuna teostatud lülitus või mingi kindla otstarbega sõlm, kus elementide tihedus on vähemalt 5 elementi 1 cm kohta. (Praktiliselt on elementide tihedus kaasajal 3 tuhandeid kordi suurem). Mikrolülituste kasutamisel ilmnevad nii eelised kui ka puudused. Eelisteks on. 1) elektroonika seadmete massi ja gabariitide väga suur kokkuhoid, 2) seadme kui terviku parem töökindlus, kuna monoliitselt kujundatud lülituses
on märksa keerulisema ehitusega, kuid tarbivad vähem voolu 78 9.MIKROELEKTROONIKA ALUSED 9.1. Üldist mikroelektroonikast Mikroelektroonika on elektroonika osa , mis tegeleb mikrolülituste ehk integraallülituste (integraal circuts, IC) väljatöötamise, valmistamise ja kasutamisega. Mikrolülitus on monoliitselt tervikuna teostatud lülitus või mingi kindla otstarbega sõlm, kus elementide tihedus on vähemalt 5 elementi 1 cm3 kohta. (Praktiliselt on elementide tihedus kaasajal tuhandeid kordi suurem). Mikrolülituste kasutamisel ilmnevad nii eelised kui ka puudused. Eelisteks on. 1) elektroonika seadmete massi ja gabariitide väga suur kokkuhoid, 2) seadme kui terviku parem töökindlus, kuna monoliitselt kujundatud lülituses esineb vähem
Kuid ka lihtsa ruumilahenduse puhul on kohtbetoon paneelidega võitlusvõimeline, sest vajab üldiselt vähem nii terast kui ka betooni ja ei vaja kraanat ega ruumi paneeliveoki jaoks. Väikese (kuni 6 m) silde puhul kujuneb kohtbetoonist lagi paneellaest õhemaks. Kuid suurema silde puhul painduks eelpingeta kohtbetoonlagi ülemäära palju läbi. Selleks, et eelpingestamata suuresildeline kohtbetoonist vahelagi liiga paksuks ei kujuneks, tehakse ta ribiline lae alla kujundatakse plaadiga monoliitselt ühendatud raudbetoontalad. Nende paiknemine valitakse vastavalt hoone arhitektuurilisele kujundusele. Üldiselt ei tohiks taladevahelise sileda laeosa sille ületada 2 ... 3 m. Talade vajalik ristlõige ja paiknemine, samuti vajalik sarrus sõltuvad hoone konfiguratsioonist. Rusikareegliks on, et tala kõrgus peab olema vähemalt 1/15 kuni 1:20 sildest, niisiis peaks 10 m laiuse hoone laetalade kõrgus olema 70 ... 50 cm.
mx " , 5x 1x toemoment ma = plx2!5x / 12. Joonis 9.16 Jätkuvplaadi elastne arvutusskeem Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 131 Kui plaat on seotud monoliitselt talle toeks oleva talaga, siis määratakse toearmatuur, läh- tudes paindemomendist toe servas. Joonis 9.17 Talaga monoliitselt seotud plaat 9.4.3 Ristarmeeritud ( kahes suunas töötava) plaadi konstrueerimine Kui plaat on arvutatud elastses staadiumis ja leitud on vaid suurimad avamomendid siis mää-
Mõõtmised tehakse meetrites, sentimeetrise täpsusega, viidatakse peale mõõtmist. Töömahu koostatakse esimeseks ütlemise põhimõtteks ehitusega seotud liigendamine konstruktsioonilisteks elementideks pearühmades, seejärel konstruktsiooni elemendiks. Edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse. Üksiktöö kulupositsioonina kujutab endast konstruktsioon elemendi ühendust nt monoliitselt valatava töö vundamendi taldmiku kohta . 21 vundamenti taldmik. - 2111 v. taldmiku laudraketisetöö - 2117 v. taldmiku raketise lammutamine - 2121 v. taldmiku betoneerimine - 2123 betoneerimise järelhooldustööd Lk 19 esimene pool Üldpõhimõte: eraldi raketise-, sarruse-, betoneerimistööd. Tööde sisese edasise jaotuse aluseks on tööde koosseisus olevad erinevad materjalid ja töömeetoditel. Kõik ei pruugi kodeeritud olla. 2123-001 numbrid võib juurde tulla
muljumisjõud. 5.5 Iseloomustage monoliitse raudbetoonist ribivahelae konstrueerimise põhimõtteid. Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutusega kontrollida? Millised näitajad (arvulised suurused) määratakse arvutusega? Iseloomustage monoliitse raudbetoonist ribivahelae konstrueerimise põhimõtteid. Talaplaatidega ribivahelaed. Talaplaatidega ribivahealaed koosnevad plaadist, abitaladest ja peataladest. Kõik vahelae elemendid on omavahel ühendatud monoliitselt. , jätkuvtalana, kandeava suurus (abitalade vaheline kaugus) valitakse piirides1,7...2,7 m. Abitalad tuginevad seintel ja peataladel, kandeava valitakse piirides 5...7 m. Peatalad tuginevad postidel või seintel ja 46 valitakse kandeavaga 6...8 m. Talastiku skeem oleneb kaetava ruumi ja kasuskoormuse suurusest. Plaadi arvutamine ja konstrueerimine. Plaadi arvutuses vaadeldakse 1 m laiust riba
annaabi.ee 
