· armeeritud pinnas- keemiliste elementide geotekstiiliga tugevtatud pinnas · killustikalus- aluspinnasele rajatud killustikust kiht · pinnavee tase- loodusmõjude toimel ajutine veetaseme kõrgus · põhjavee tase- püsib looduslik veestaseme kõrgus Vundament: · looduskivi vundament- koosneb looduskivist ja sideainest · raudbetoonist vundament- koosneb betoonist, terasest · monoliitbetoon vundament- koosneb betoonist, paigaldatakse objektil · kannvundament- ehitatakse betoonkannudest monteer või monoliit · postvundament- ehitatakse monoliitbetoonist postidega · lintvundament- kulgeb lindina ümber hoone või vaheseinte all · talavundament- monoliit- või monteervundament · rostvärk- võtab vastu hoone koormisi ja annab edasi vaiadele · taldmik- vundamendi taldmik millele valatakse vundament
Hoone asukoht: Tallinn (tasane horisontaalne maastik ilma taimkatteta Hoone pikkus: 5x7.1=35.5 (m) Hoone laius: 20 (m) Hoone kõrgus: 9.6 (m) (madalamas osas), 13.85 (m) (kõrgemas osas) Katusekalle: 12º Korruste arv: 1 Peatalad: Terasest I- või H-profiil Roovtalad: Terasest Katus: Profiilplekk 6 Kandvad välisseinad: Monoliitsest raudbetoonist (ei kuulu dimensioonimisele) Põrand: Monoliitbetoon (ei kuulu dimensioonimisele) Vundament: Lintvundament (ei kuulu dimensioonimisele) Siseseinad: Puuduvad Trepid: Puuduvad Välisseinte avad: Ainsad avad on uksed otsaseintes mõõtudega b=4 m ja h=3 m Terase andmed (üliõpilase valik) Elastsusmoodul - E=210000 N/mm2 Tugevusklass fy - S355 1.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile [1]. 1.2.1. Projekteeritud kasutusiga [2]. Projekteeritud tarindite kasutusiga on 50 aastat. 1.2.2. Tagajärgede ja töökindlusklass [2]
• Pole võimalik teha aktsepteeritavat puhasvuuk-pinda • Pole võimalik teha kaar- ja kiilsilluseid, karniise jt.arhitektuurseid detaile PÕHI- JA ABIMATERJAL Põhimaterjaliks on • Väikeplokid • Müürisegud (tarnitakse sertifitseeritud kuivsegudena 25 kg ...1000 kg kottides, kohapeal lisatakse vajalik kogus vett ja segatakse segistis) • Moodulsüsteemi sillused • Terassillused ja -talad • Monoliitbetoon + armeeringud monoliitsete silluste jaoks Abimaterjalideks on: • Hüdro- ja auruisolatsioonid • Müürisoojustused • Müürisarrused • Terastarid • Ankrud, sidusrauad VÄIKEPLOKKIDE LIIGID K E R G K R U U S P L O K I D : Kergkruusast plokkide näol on tegemist paisutatud kergkruusast (keramsiidist) kergbetoonplokkidega, mille mahukaal on sõltuvalt tootest ca 650 - 950 kg/m3 ja tugevus 3 - 5 Mpa. Materjal on kergesti töödeldav ja hea heliisolatsioonivõimega.
Heliisolaatoriks kasutatakse isolatsioonivillasid, puitkiudisolatsiooniplaate; isolatsiooni võib tagada aga ka kattematerjal (vaipkatted). Heliisolatsioon võib põrandal olla üleni, lintidena või alustükkidena. 61 1. Põrandakate -PVC, parkett vms 2. Peenbetoon C20/25 60 mm, keskel sarrusvõrk 3-100 B500K3. Helitõke -jäik mineraalvillplaat 30 mm 4. Kandetarind rausbetoon-õõnespaneel või monoliitbetoon 5. Lae viimistlus 1. Põrandakate -PVC, parkett vms 2. Ehitusplaadid 13 + 20 mm 3. Helitõke jäik mineraalvillplaat 30 mm 4. Kandetarind raudbetoon-õõnespaneel või monoliitbetoon 5. Laeviimistlus 62 63 39. Küttega põrandate põhielemendid. 64 40. Monoliitpõrandad. Monoliitpõrandate alla kuuluvad: betoonpõrandad tsementpõrandad terratsopõrandad
Vahel on soojustusvill ja viimistletud on seest kipsiga. Kupli osa kannavad liipuitkaared, keskel on surverõngas. Samamoodi on ka ehitatud poolkuppel. Krundil kus keskus asub oli üks olulisemaid tegureid vana nahavabrik. Maa alla tuli kelder, olemasolevad vundamendid olid madalad ja tuli nahavabriku müürid ära lammutada, aga nendest kividest laoti uus müür. See andis hoonele teatava soojuse, vanad telliskiid mõjuvad väga hästi. Majal on tohutult palju erinevat materjali kasutatud: monoliitbetoon ja monteeritav betoon, puitkaared kupli all ja teraskonstruktsioonid ning tellismüürid. Eesmärgiks oligi materjali paljusus. nahavabriku telliskividest laotud müür Maja alla on tehtud suur tehnilline ruum, mida kasutatakse ka laona. Põranda sees on iga kahe meetri tagant ava, millel on metallklaa peal, tulekindlat vashtu täis. Vajadusel saab selle lahti teha ja sealtkaudu üldsaali põrandast igasse punkti kõikvõimalikke ühendusi viia.
1600 TL2 (K-MS170/3000) kalleteta 4. Mod. bit. mat. Õõnespaneel 500 betoonivalu 1 või 2 2 või 5 5 TL 4 (K-EL 50/2200) kalletega 5. Mod. bit. mat. Kohtvalubetoon 10 000 4 5 5 TL 4 –AL 0.08 (monoliitbetoon) 28 14 Soojustus Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Soojustuse laius tuleb valida sarikate ja roovide sammu järgi
lahenduseks tagada ruumi hea ventileerimine ning kasutada märgades ruumides aurutõket kergbetoonploki peal. Kui maja on kaetud seest poolt aurutõkkekilega ning hoones puudub ventilatsioon, tekib nii öelda kilekotiefekt, aknad muutuvad märjaks, õhk niiskeks, niiskusel pole kuhugi minna. Teine variant on üldse mitte ehitada sellist konstruktsiooni. Vahtpolüstüreeni kasutamist soojustusena välisseintes on kõige mõistlikum kasutada monoliitse seina soojustamiseks, sest monoliitbetoon on üsna 32 aurutihe. Kõige mõistlikum oleks kasutada välisseinte soojustusena siiksi mineraalseid villasid koos õhkvahega ning vahtpolüstüreeni kasutada vundamendi soojustusena. Niiskus halvendab oluliselt soojaisolatsiooni omadusi. Materjali niiskumisel sooja- erijuhtivus suureneb, sest vesi tõrjub kas osaliselt või täielikult õhu materjalide pooridest välja
Eesti oskuskeeleteoorias on niisugust väljendusvabadust ikka sallitud: „denotaatsamane mõttelahkne sünonüümia on terminoloogias lubatud ning vastavalt eriala vajadustele tarvilik” (Saari 1980: 665). Saari toob sisse mõttelahksuse ainealase relevantsuse mõiste ning võrdleb N2 O5 nimetusi (dilämmastikpentoksiid ja lämmastikhappe anhüdriid ) paarikutega liigesed – sünoviaalühendid, joonkeevitus – rull- keevitus, koonuskolb – Erlenmeyeri kolb, kohtbetoon – monoliitbetoon, toitejuur – imijuur, mille pidamine asjatuks, talutavaks või tarvilikuks mitmesuseks sõltub nende tunnetusväärtusest erialal. Muud sünonüümiat ja veelgi enam polüseemiat on siingi selgelt taunitud. Näiteks Uno Mereste on öelnud kindlalt: „Positiivset mitmetähenduslikkust pole olemas” (Mereste 2000: 87). Mitmetähen- duslikkuse keeldu on vajalikuks peetud siiski vaid ühe terminisüsteemi piires (Erelt 1972).
annaabi.ee 
