Darwini eelnev eluperiood, ligi 25 aastat enne raamatu ilmumist, kulus andmete kogumisele ja läbitöötamisele. Siis saabus hetk, mil noor briti teadlane Alfred Russel Wallace saatis Darwinile tutvumiseks oma artikli evolutsiooniteooriast. See oli murdepunkt, kus Darwin sai aru, et ta peab oma pikaajalise kogumistöö lõpetama ja raamatu valmis kirjutama. Ilmselt ei oleks keegi teine toona suutnud seda niisugusel kujul kokkuvõtvalt monograafiana kirja panna ja tänu sellele saavutaski teooria oma jõu, mis tingis lausa piiskoppidest vastasrinde moodustamise. Mõni väike artikkel kuskil teadusajakirjas ei oleks teooriat sellisel kujul ühiskonnaelu eesliinile toonud. Darwini evolutsiooniteooria Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel. Need tähelepanekud ja järeldused on Ernst Mayr kokku võtnud nii: · Esiteks, liikidel on suur viljakus
Heino Liimetasa (1928-1989) teaduslik mõte on liikunud põhiliselt kasvatusteooria ja sotsiaalpsühholoogia, didaktika, kasvatussotsioloogia ja filosoofia valdkonnas. 1980. aastate alguseks jõudis Ta integraalse pedagoogilise teooria vajaduse tunnetamiseni ning selle põhiprintsiipide formuleerimiseni. H. Liimets on ca 150 teadusliku ning ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Seitse tööd on ilmunud ka iseseisva raamatu või monograafiana. (A. Liimets 1998) Heino Liimetsa elust 3 Heino Liimets sündis 22.jaanuaril 1928. aastal Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel perekonna esimese lapsena. Hiljem sündisid veel kaks õde ja kaksikust vennad. (A. Liimets 1998) H. Liimets alustas oma õpinguid Saru Algkoolis, seejärel läks Taheva Algkooli ja hiljem Valga Gümnaasiumi, mille lõpetas 1947. aastal hõbemedaliga
Teoksil on ka bakalaureuse- ja magistritöö kirderanniku murrete foneetilistest erijoontest, uurima on hakatud piirkondlike eesti keele aktsentide foneetilist olemust. Uusi andmeid eesti murrete foneetika kohta pakub ka Jaan Rossi ja Ilse Lehiste raamat eesti rahvalaulude temporaalsest struktuurist (2001). Murrete fonoloogiat on käsitletud EKI murdetekstide akadeemilise sarja köidete murdetutvustustes (vt raamatute andmeid eespool). Eraldi monograafiana on ilmunud Salme Nigoli häälikulooline ülevaade Hargla murrakust (Nigol 1994), keskmurde häälikujooni käsitleb Mari Musta ja Aili Univere keskmurde raamat (Must, Univere 2002). Üldistavalt on Võru murde häälikulist eripära vaadelnud Sulev Iva (2000a, 2000b). Karl Pajusalu on uurinud lõunaeesti hääliku-uuendusi (Pajusalu 1999b). Helmi Neetar on jälginud tk-ühendit eesti murretes (Neetar 2002b). Murrete fonoloogia teoreetilisemaid
1818 sõja mõju Baltimaadele? Institutsioonide väliste uurijate elu väga raske, lootusetu teemat läbi saada ja eriala saada. Helme alles 1980. aastate lõpul Ajaloo Instituuti, kohe esimeseks valitud direktoriks. Seejärel riigikokku ja kaitseväe? Barclay de Tollist töö, ilmus peale ta surma. Kolonel Georg Leets, arreteeriti 1941. Üks väheseid ohvitseridest, kes surmalaagrites suutis ellu jääda. Tegeles eraõpetlasena, Abraham Hannibali uurimisega. Leets suutis uurimuse venekeelse monograafiana avaldada. Tänu huvile ja energiale suudeti institutsioonide väliselt uurida.
Samas tuleb aga arvestada, et nii kõrgkoolidel kui teadusajakirjade toimetustel on tavaliselt ka omapoolsed spetsiifilised nõuded nendele töödele. Kasvatusteaduste valdkonnas võib väitekirjaks olla: · köidetult esitatud või trükis ilmunud iseseisev uurimis- või arendustöö originaaltekst ; · trükis ilmunud temaatiliselt piiritletud teadusartiklite seeria koos kokkuvõtliku analüütilise ülevaatega- artikliväitekiri; · trükis ilmunud monograafia või monograafiana esitatav väitekiri koos analüütilise ülevaatega; · juba ilmunud või väitekirjas esitatav õppe- või arenduskava, õpik või muu õppevahend (film, tarkvara jms) koos selle loomisele aluseks olnud kontseptsiooni ja selle realiseerimise käiku kirjeldava ja seletava projektiga. 4.1. Magistritöö Magistriõpe on akadeemilise koolituse teine aste, mis eeldab vastava eriala bakalaureusekraadi või sellel vastavat haridustaset. Magistriõppe kestus on 1- 2 aastat,
ɂɡɞ-ɜɨ ɌɅɍ, 2008. 98 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58-563-4 INNA PÕLTSAM-JÜRJO. Liivimaa väikelinn varase uusaja lävel. Uurimus Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandi esimesel poolel. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2008. 257 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid. ISSN 1736- 5031. ISBN 978-9985-58-570-2. ILMUNUD MONOGRAAFIANA ANNE LANGE. Ants Oras. Monograafia. Tartu: Ilmamaa, 2004. 493 lk. ISBN 9985-77-163-X. KATRI AASLAV-TEPANDi. Eesti näitlejanna Erna Villmer. Monograafia. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2007. 495 lk. ISBN 978-9985-860-41-0. 207
annaabi.ee 
