aru Esmane tasand on ilmselge tekst, ei süvendu teksti tähendusse vaid võetakse asju otseselt. Teine tasand on sügavam tähendus, mis ei paista esialgu silma. Võrdlev-ajalooline meetod on meetod leidmaks keelte algkeele ja nendevahelise suguluse. Selle meetodiga saab ajas tagasi minna u 8000 aastat. Võrreldakse keelte kindlaid sõnu ja vaadatakse palju need häälikuliselt on ühist. Polügeneesi teooria keel tekkis erinevatel ajahetkedel ja üksteisest eraldi Monogeneesi teooria keele teke oli ainukordne sündmus, mis sai alguse Aafrikas. Areng erinevates kohtades Keelte liigitamise kaks moodust 1) sarnasuse järgi keeled, mis on kaua aega kontaktis muutuvad sarnaseks (rootsi ja eesti keel) 2) asukoha järgi keeled, mis põlnevad ühest algkeelest, sugulaskeeled (eesti ja soome keel) Isolaatkeel keel, millele puudub või ei ole leitud algkeel, pole suguluses teiste keeltega
n) budinos – soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod – võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist, mida suurem on häälikuline sarnasus, seda lähemalt on keeled sugulased b) polügeneesi teooria – inimeste eellased hargnesid üle maailma laiali ja keeled tekkisid maailma eri paigus üksteisest sõltumatult c) monogeneesi teooria – tekkis üks keel Aafrikas, mis hakkas maailma eri paigus uuteks keelteks arenema d) tüpoloogiline liigitamine – lähtutakse sõnade grammatilistest omadustest e) genealoogiline liigitamine – keelte rühmitamine keelkondadesse ühise päritolu alusel f) algkeele rekonstrueerimine – algkeele sõnavara ja grammatika taastamine sugulaskeelte võrdlemise kaudu g) Uurali keelepõõsa teooria – uurali keeled ei pärine ühisest algkeelest, vaid on aja jooksul
vana. See jagunes soome-ugri ning samojeedi algkeeleks ca 4000a e.m.a. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma – eest keel kuulub Soome-Ugri keelkonda ning Läänemeresoome keelte rühma. 10. Eesti keele sugulaskeeled – liivi, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa. 11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) – Suurim keelkond on indoeuroopa keelkond, sinna kuulub 462 keelt ning allkeelkondasid on 12. Inimkeele kujunemine : 1)Monogeneesi teooria järgi – teooria, mille kohaselt on kõik maalima keeled välja kasvanud ühest ürg-algkeelest. 150 000a tagasi 2)Polügeneesi teooria järgi – hüpotees, mille kohaselt tekkisid inimkeeled maailma eri paigus teineteisest sõltumatult, aga enam- vähem samal ajal. 40 000 – 50 000a tagasi.
Keel kui maagiline funktsioon – nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine ja vaimudega suhtlemine. Usk nõia sõnadesse. 2. Mis on keelemärk? Nimeta liigid, too näide. Ikoon – nt REHV – rehvi kuju Indeks – rehvi jälg Sümbol – rehvi häälikujärjend 3. Võrdlev ajalooline meetod. Polügeneesi teooria – toetud arheoloogilistele leidudele, mis näitavad tehnoliigia ja kunsti hüppelist arengut kuni 50000 aastat tagasi. Monogeneesi teooria – selle järgi pidi keel tekkima ennem, kui inimesed hakkasid ülejäänud Aafrikat ja teisi maailmajagusid asustama. 4. Mille alusel saab keeli liigitada? Tüpoloogiline liigitamine Genealoogiline liigitamine 5. Algkeel. Keelkond. Keelekontaktid. Algkeel – nim võrdlev-ajaloolise keeleteaduse vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) Indoeuroopa keeled (462 keelt) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja-Indiast Euroopani.Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, iraani ja india keeled (viimased kaks üheskoos on indoiraani keeled). 12. Inimkeele kujunemine Monogeneesi teooria- Keel tekkis enne kui inimesed Aafrikast välja hakkasid rändama ja sõltuvalt kohast, kuhu inimesed läksid arenes ka keel Polügeneesi teooria- Inimesed volgusid rohkem kui miljoni aasta eest laiali ja keeled tekkisid üksteisest sõltumata.
Kõige uuem liigitusviis. Uuritakse mingi piirkonna keeli. 12) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse mõiste ja selle põhiseisukohad Võrdlev-ajalooline keeleteadus- sugulaskeelte ja murrete ajaloo selgitamine nende võrdlemise põhjal. Tähtsaimad võtted on häälikuvastavuste otsimine ja laensõnade uurimine. 15) Kalevi Wiiki teooria Keeled ja keelkonnad on kujunenud naaberkeeltelt mõjutusi saades ja nendega sarnastudes. 16) Keeltetekketeooria Monogeneesi teooria- Kõik keeled pärinevad ühest algkeelest Polügeneesi teooria- Keeled pärinevad erinevatest keeltest eripaikadest.
Sisyphose töö Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt igakord uuesti alla veeres, tähendab ränga aga mõttetu töö tegemist. Ariadne lõng Näitas Ariadnele tagasiteed laburündis, tähendab juhtnööri. Prokrustese säng Väljend, millega tähistatakse millegi jaoks pitsitavalt väikest raami. Trooja hobune - Trooja hobuseks nimetatakse midagi, millega viiakse kavalusega kuhugi sisse pahatekitaja. Monogeneesi - Teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna ajaloos aafrikas ühes kindlas ürginimeste salgas (u. 150 000a tagasi). Kõik tänapäeva inimesed on selle salga järeltulijad. Polügeneesi Teooria, mille kohaselt tekkis keel mitmel pool maailmas iseseisvalt erinevates inimrühmades.(u 50 000a tagasi) Uurali - Teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, oli mitu algkeelt,
n) budinos- soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel. 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod- meetod sugulaskeelte ja -murrete ajaloo selgitamiseks nende võrdlemise põhjal. Võrdleva-ajaloolise meetodi tähtsaimad võtted on häälikuvastavuste otsimine ja laensõnade uurimine. Mida suurm sarnasus seda lähim sugulus. b) polügeneesi teooria- teooria, mille kohaselt tekkis keel maailma eri paigus iseseisvalt. c) monogeneesi teooria- teooria, mille kohaselt tekkis inimkeel üks kord inimkonna ajaloos ühes Aafrika asukonnas. Keel tekkis seega enne kui inimesed rändama hakkasid ja kõik tänapäeva inimesed on selle salga järeltulijad. d) tüpoloogiline liigitamine- keelte liigitamine grammatilise ja sõnalise sarnasuse alusel. e) genealoogiline liigitamine- keelte liigitamine nende päritolu alusel. f) algkeele rekonstrueerimine- algkeelte sõnade taastamine võrdlev-ajaloolise meetodiga nii, et saaks
Inimkeele tekkimisest 2 võistlevat hüpoteesi: polügenees monogenees Hüpoteesid · polügeneesi teooria Homo erectuse ja inimese eellased liikusid üle maakera laiali rohkem kui miljoni aasta eest. Keeled tekkisid hiljem eri paigus üksteisest sõltumatult (põhineb arheoloogilistele leidudele, mis näitavad tehnoloogia ja kunsti hüppelist arengut 40 000 - 50000 a tagasi. Arvatakse nii sai toimuda tänu keele tekkimisele. · monogeneesi teooria Inimkeele tekkimine kui ainukordne sündmus toimus ühes tänapäeva inimeste asurkonnas Aafrikas. Keel pidi tekkima enne, kui inimesed hakkasid teisi maailmajagusid asustama. Geeniuuringud näitavad inimeste elupaikade laienemist Aafrika eri osadesse 120 000-150 000 a tagasi. Järelikult peab tänapäevane inimkeel olema vanem kui 150 000 a. Rahvaste ja keelte levik Geenijärjendite võrdlus võimaldab: ·
meelevaldne ajalooliselt kujunenud, ei ole põhjendatud, kokkuleppeline tähendus kokkuleppe alusel. Diagrammid on sümbolitest koosnevad ikoonid. Maakaardid kujutavad objekte ikooniliselt, kuid objektid on tähistatud sümbolitena. 3. Keele teke ja ränded Keel tekkis umbes rohkem kui 100 000 a tagasi. Keele tekkimise hüpoteesid: Polügeneesi teooria keeled tekkisid maailma eri paigus teineteisest sõltumata umbes 50 000 a tagasi. Monogeneesi teooria - keele tekkimine ajaloos on ainukordne sündmus, keel pärineb Aafrikast, üks algkeel, umbes 150 000 a tagasi. Esimene kirjasüsteem võeti kasutusele umbes 5000 a tagasi. Võrdlev-ajalooline meetod uuritakse eri keelte samatähenduslike sõnade koostist, häälikujärjestust. Eeldatakse, et mida suurem sarnasus häälikute vahel, seda lähedamad on need keeled. Võrrelda tuleb suurt hulka sõnu. Saab võrrelda kuni 8000 a tagasi.
häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ta siiski ise, et häälikumuutust ei järgita alati. • Tavaliselt öeldakse, et 19. saj on ajaloolise keeleteaduse sajand. Tegelikult oli ajaloolist keeleteadust enne ja 19. saj tehti muudki. • Varem: Dante jagas keeled: germaani, ladina ja kreeka; The first grammarian (vt eespool) väitis, et inglise ja islandi keel on suguluses. • Pooldati monogeneesi teooriat (alguses oli heebrea keel). • Scaliger (1540-1609): – ladina keel pärineb kreeka keelest – kõik keeled pärinevad heebrea keelest – nimetas 4 gruppi keeli, kuid ei märganud nende sugulust • deus-keeled (romaani) • theos-keeled (kreeka) • godt-keeled (germaani) • boge-keeled (slaavi) • Leibniz (1646-1716) – postuleeris ungari ja soome keele suguluse;
öeldistäitega. Eesti keeles on koopulaks kõige sagedamini sõna "on". Dante-(1265-1321) romaani keelte I tõsine uurimus: rõhutas lapsepõlvekeele ja võõrkeelena õpitud ladina k erinevust. Propageeris moodsate keelte arendamist.Sündis ajalooline keeleteadus, millega sai näidata moodsate keelte reeglipärast erinevust ladina keelest. Ka ladina ka arenes edasi: hakati jälgima ladina hääldust. keele monogeneesi teooria- teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna ajaloos Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi ühes kindlas ürginimeste salgas. Kõik tänapäeva inimesed on selle salga otsesed järeltulijad. William Jones-(1746-1794)tegeles indo-euroopa keeltega. Sajnovics(1733-1785)- oli võrdlev-ajaloolise meetodi eelkäija. Postuleeris ungari ja saami k suguluse. Ablaut-vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt, ingl sing, sang, sung. Grimm.
annaabi.ee 
