M 1:10 PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT Monier ,Savist katusekivi Turmailn, Toon: Enkopoito Harmaa PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT
Chicagos, kes tunnetas tulevase sajandi iseloomu. Näiteks Richardson oli see,kes kavandas Marshall Field Wholesale Buildingi, mille püsitamisel ei kasutatud mingeid traditsiooniliselt monumentaalehitistega seostatavaid detaile. Ta on viimane suurtest läbinisti kivist kõrghoonetest, ning tänu oma ehisliistude ja ornamentidega võetakse vastu uude ajastusse. Raudbetoonsit pidi saama kahekümnenda sajandi materjal. Tsemendi tugevdamisest rauaga on andmeid aastast 1832. Joseph Monier 1867. Aastal täiustas raudbetoonist lillepotte ning 1877. Aastal raudebtoonist sambaid ja talasid. 1970. Aastatel sai raudbetoon kasutusküpseks, kui Ward ja Hyatt hakkasid analüüsima betooni ja raua eeliseid kooskasutamisel. Edasi tulid kaks sakslast, tänu kelle püüdlustele tuli lõpuks trendiga kaasa prantslane Hennebique, kes asendas raua terasega. Kaks aastat hiljem betoon tunnustati. Autor teeb kokkuvõtte, et oluline on mõista, et kahekümnenda sajandi stiil on
hovw=202&tx=119&ty=150&sig=115050523000515897329&page=1&tbnh=140&tbnw=114&start=0&ndsp=32&ved=1t:429,r:3,s:0,i: 85 Tähtsaimad saavutused James Hargreaves mehaaniline vokk Edmund Cartwright mehaanilised kangasteljed Thomas Bell puuvillasele riidele trükkimise masin Eli Whitney puuvilla puhastamise masin Thomas Newcomen aurumasin George Stephenson auruvedur Robert Fulton aurik Gottlieb Daimler bensiinimootor Rudolf Diesel diiselmootor Joseph Monier raudbetoon Auruvedur ja aurulaev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.google.ee/imgres? num=10&um=1&hl=et&tbo=d&biw=1366&bih=624&tbm=isch&tbnid=9pLXGefQd8KwmM:&imgrefurl=http://www.gjenvick.com/Ste amshipLines/CunardLine/Ships/1911-Laconia- I
seejärel aga benssini kasutuselevõtt, mis sobis autole. Esimene auto valmis 1808. aastal. Odavamat kütust kasutava ja ökonoomsema mootori konstrueeris saksa insener Rudolf Diesel, kes ehitas mootori,mille kütuseks kõlbas nafta. 1897. aastal jõudis ta mootorini, mis laialt kasutusele ja seda hakati kutsuma temanime järgi diiselmootoriks. RAUDBETOON Industriaalühiskonna ehitustegevuses avas uusi võimalusi raudbetoon, mille leiutas 1867. aastal prnatsuse aednik Joseph Monier vältimaks lillepottide purunemist, pani ta neid valmistades betooni sesse raudvõrestiku. Laialdaselt hakati raudbetooni kasutama 1880.aastal. ÜHISKOND Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Olulise osa moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat, mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus. Tööaeg oli vabrikutes 12-16 tundi, kuid 1847
Loomaarsti leiutis, oma poja kolmekale pani puuratta ümber aiavooliku, et parem sõita oleks. Baekeland: 1910 bakeliit tööstuslikult Esmakordselt kasutati puhtaid looduslikke keemilisi aineid. Bakeliit pandi reageerima formaldehüüdiga ja tulemuseks saadi vaik. Bakeliit on esimene leiutatud plastmass, mis hoiab oma kuju peale kuumutamist. Raadiod, telefonid ja elektriisolaatorid valmistati bakeliidist tema soojuse vastupanu tõttu . Monnier: 1867 raudbetoon Monier oli aednik, kes müüd palme. Savist potid polnud piisavalt vastupidavad (st võisid kergelt puruneda). Hakkas tsemendist potte tegema, millele tõmbas terasvitsad ümber. Et seda korrosiooni eest kaitsta, pani veel uue kihi tsementi peale, mis saigi nime uue leiutisena raudbetoon. Bessemer: 1855 Uus lahendus, tegi võimalikuks massilise terasetootmise odava malmi süsinikusisalduse vähendamise teel. Bessemeri protsessi käigus aga eemaldatakse malmist
8. Millega armeeritakse tsementsideainega? Mineriittooteid armeeritakse tsementsideainega. 9. Betoonist valmistatud tehiskivid. Raketerm, klinkerplaadid fassaadikatteks, on kerged ja tugevad, toimivad nii viimistlusmaterjali, tuuletõkke kui soojusisolatsioonina. 10. Tehiskivist fassaadikate. 11. Betoonist katusekivid. Tsemendist, liivast, värvipigmendist ja vormitakse survepressis ja näited olid Monier, Lafagre teckel. 12. Kipsist ehitusmaterjalid. Kipsplaadid, MINERAALSED SIDEAINED 1. Kuidas jagunevad ehitussideained? Orgaanilised sideaind ( seovad oma kleepuvusega) ja mineraalsed lähevad pulbritaolisest olekust vedelasse olekusse ja misjärel kinnistub. Veega segades lähevad vedelaks ja hiljem kivistuvad. 2. Kuidas jagunevad mineraalsed sideained kivistumise iseloomu järgi? ÕHKSIDEAINED JA VESISIDEAINED. 3. Millised on õhksideained?
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3
Quebeci sild Kanadas pikim teraskonsool 548m, jäi viimaseks konsoolsillaks, mille asendasid rippsillad. Hell Gate sild New York 296m, Harbour Sydney (kõige laiem 49m). 10. Raudbetooni areng sillaehituses kuulsamad tegijad ja nende parimad tööd Terasest sai ehitada suurema sildega sildasid, kuid raudbetoon on odavam, lihtsamini hooldatav ja arhitektuurselt nägusam. Esimene 1860 Inglismaal Seedmouthi sild. Üldiselt rajati esimesed 1875-77 R/b leiutaja Monier 1876 16m pikkune 4m laiune sarrusbetoonsild jalakäiatesild. Tõeline meister oli Robert Maillart 34 silda Salginatobeli sild 1930 ava 90m tee laius 3,8m Eugene Freyssinet Plougastelli sild Prantsusmaal 1926-1930 pikkus 888m ava 188m. Sama mees leiutas ka pingebetooni. 11. Rippsildade areng (kuulsamad ja nende üldiseloomustused) Esimene ehitati Euroopasse 1741 üle Teesi jõe 21m avaga jalakäijate sild. Tee rippus kettide küljes. 19 saj saadi aru,
tehiskivide kasutamine. Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot’ valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet. Vaatamata raudbetooni juba küllaltki märkimisväärsele arengule võttis esimese sellealase patendi prantslasest aednik J. Monier 1867.a. ja sedagi armeeritud betoontoobrile. Esimesed raudbetooni arvutusalused publitseeriti 1886. a. (sakslane M. Koenen). Järgnes raudbetooni teooria ja praktilise kasuta- mise kiire areng terves reas riikides: Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s, sajandiva- hetusel ka Venemaal. Suure panuse raudbetooni arengusse andis E. Mörsch, kelle teos “Raud- betoon, selle teooria ja rakendus” (1912) sai aastakümneteks raudbetooni arengu aluseks. Esimesed raudbetooni normid ilmusid 1904. a
tehiskivide kasutamine. Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot' valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet. Vaatamata raudbetooni juba küllaltki märkimisväärsele arengule võttis esimese sellealase patendi prantslasest aednik J. Monier 1867.a. ja sedagi armeeritud betoontoobrile. Esimesed raudbetooni arvutusalused publitseeriti 1886. a. (sakslane M. Koenen). Järgnes raudbetooni teooria ja praktilise kasuta- mise kiire areng terves reas riikides: Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s, sajandiva- hetusel ka Venemaal. Suure panuse raudbetooni arengusse andis E. Mörsch, kelle teos "Raud- betoon, selle teooria ja rakendus" (1912) sai aastakümneteks raudbetooni arengu aluseks. Esimesed raudbetooni normid ilmusid 1904. a