Kaksteist tahvlit olid küll roomlastele eriomased, kuid nad rõhutasid alati kreeklaste abi nende koostamisel. Roomlased ei kahelnud hetkegi, kui oli vaja teistelt rahvastelt midagi head ja mõistlikku üle võtta ja rooma kombel kasutama hakata 2. XII tahvli seadused Rooma õiguskultuuri lähtealuseks olev päritolumüür käib kodanike õiguste kohta ning peab silmas XII tahvli seadusi. Tacitus1 seostab need kauge mineviku õigusega ning üleminekuga monarhialt vabariigile. Rooma õigustraditsioonile pandi tegelikult alus XII tahvl seadustega 451-450 aastast eKr. Rahvas hakkas oma vabaduse tagatisena nõudma õiguslikku selgust ning turvalisust. Oli vaja avalikult väljakuulutatud ja igaühele kättesaadavaid seadusi, mille täitmine oleks kohustuslik kõikidele kodanikele, nii patriitsidele2 kui ka plebeidele3. XII tahvli seadused kujutasid endast 494. aasta kompromissi vilja. XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli kirjalik õigus
rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel Rahval kontroll valitsuse üle Valitsusel pole eriõigust inimeste vabadusi piirata Omandi puutumatus otsene osalus poliitikas pole oluline, piisab ka esindajate valimisest Montesquieu vabariigist ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad vabadus on vaid Inglismaal ja natuke ka Prantsusmaal vabariigi säilimiseks on olulised kodanikuvoorused kodanikuvoorused põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil üleminek monarhialt vabariigile on võimatu Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses ei uskunud, et Pr on võimalik monarhiast muuta vabariigiks vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil vabariigid põhinevad sotsiaalmajanduslikul võrdsusel vabariigid eeldavad kodanikuvooruste olemasolu Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Pr. Rev
valimisest. Ameerika koloonias süüdistatakse inglasi kodanike vabaduste piiramises. Locke'i ideed võõrandamatutest õigustest on kirjutatud sisse Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni. 6. Montesquieu vabariigist Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, kuid ei nõustu, et need olid vabad. Vabadus on vaid Inglismaal ja veidi ka Prantsusmaal. Rõhutab kodanikuvooruste olulisust vabariigi säilimiseks. Kodanikuvoorused põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil. Monarhialt (Prantsusmaa) vabariiki üleminek on võimatu, sest monarhiad on teistsuguse ühiskonnaga. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni alguses domineerisid liberaalse ideed konstitutsioonilisest monariast. Alates 1792, kui majandus käis alla, hakkas domineerima jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau jt vabariiklaste ideid. Robespierre'i "Vooruse vabariik"
Piisab, kui inimesed valivad endale esindajad, kes nende huve teostavad ja kaitsevad. 6. Montesquieu vabariigist Prantsusmaal piiravad kuningavõimu parlament ja aadlikud. Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, kuid ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab, et kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ja et see põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil. Leidis, et üleminek monarhialt vabariigile on võimatu, kuna monarhiad on teistsuguse süsteemiga. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus). Rousseau toetab uus-rooma vabadusekäsitust vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses Aga (nagu Montesquieu) ei usu, et tänapäevast monarhiat (Prantsusmaa) saaks muuta vabariigiks: a. vabariigid on võimalikud väiksel territooriumil b. põhinevad sotsiaalmajanduslikul võrdsusel c
Kreeka allikad räägivad etruskide luksusest. Etruskide naiste positsioon oli kreeka seisukohalt skandaalselt kõrge. Mehed ja naised sümpoosionil olid koos, st sugudevaheline eristatus ei olnud nii hull. Nad kasutasid ka orje palju. Religioon: oli palju jumalaid ja teiste silmis religioosne rahvas. Austasid ka Apollonit. Ennete tõlgendamine. Poliitiline korraldus: Varasemal perioodil valitsesid linnriike kuningad. Alates 5. saj on näha vabariiklikku korda. Vb toimus areng monarhialt vabariiklusele. Sõjalises mõttes võtsid etruskid kasutusele ka kreeka faalanksi. 7/6 saj said etruski soost kuningad Tarquiniused võimule Roomas. Kolm viimast Rooma kuningat olid etruskid. Rooma oli teatud mõttes etruskide võimu all, aga pole kindel, kas see tähendas nende ülemvõimu, sest pärimuse järgi roomlased valisid etruski kuningad ise. Ta võis olla üks paljudest linnriikidest lihtsalt. 6. saj hakkas etruskide allakäik
rahvas, austasid ka Apollonit, arhailise kreeka kunstist mõjutatud. Kuulsad olid ennustuskunst, jumalike ennete tõlegandamine, etruska distsiplina ( roomlased nimetasid). Poliitiline korraldus- tundub nii et varaseal perioodil sageli valitsesid linnriiki kuningad, kelle kohta on raske määratleda , kas päriliku võimuga või kreeka moodi võimuhaarajad, alates 5 saj ja 4 saj (etruskid elanguse periood) üha enam on linnriigid vabariiklikult korraldatud, vb toimus teatud areng monarhialt vabariiklusele. Etruskide linnad kujunesid Kampaanias, Capua oli ka nende linn. 7 saj lõpus või 6 saj said etruskid soost kuningad Tarquiniinused , Tiberi jõgi etruskide ja latiinide piir, oli teatud mõttes etruskide kontrolli all. Kutsusid etruski kuningad ennast valitsema. 6 saj mil roomlased olid etruski soost valitsejate võimu all, etruski kultuuri mõjud. 509 eKr etruski soost kuningad ja roomas kuningad ka , kehtestati vabariik.474 sai etruski laevastik hävitavalt lüüa ,
annaabi.ee 
