25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl Selter Moskvasse. Ametlikult teatati, et Nõukogude valitsus kutsus välisministri Moskvasse kaubanduslepingut alla kirjutama. Saades Vjatseslav Molotovilt 24. septembri õhtul nõude vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks ja baaside saamiseks pakkus välisminister Molotovi küsitud Tallinna ja Pärnu asemel baase Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa Vene rahvakomissaride nõukogu esimees Vjatseslav
25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl Selter Moskvasse. Ametlikult teatati, et Nõukogude valitsus kutsus välisministri Moskvasse kaubanduslepingut alla kirjutama. Saades Vjatseslav Molotovilt 24. septembri õhtul nõude vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks ja baaside saamiseks pakkus välisminister Molotovi küsitud Tallinna ja Pärnu asemel baase Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. 24. septembril ühes avalikus kõnes väitis peaminister Kaarel Eenpalu, et Eestit ei ähvarda mitte mingisugune oht. Peaminister teatas, et valitsus hakkab kõigi vahenditega võitlema kuulujuttude levitajate vastu. Siin mõeldi neid, kes rääkisid punaarmee peatsest saabumisest ja
aasta oktoobripööret Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin esialgsesse bolsevike, vasakesseeride ja mensevike koalitsioonivalitsuses Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogus Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka riigikontrolli rahvakomissariks. Samuti osales ta bolsevike häälekandja "Pravda" juhtimises, mille ta võttis üle oma hilisemalt välisministrilt, Stalinile elu lõpuni ustavaks jäänudVjatseslav Molotovilt. Venemaa Kodusõjas 1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin Punaarmeesse sattunud vana keisririigi sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete Revolutsioonilistes Sõjanõukogudes Põhjarindel Petrogradi kaitsel 1918. aasta maikuus Loodearmee pealetungi ajal; Lääne- ning Lõunarindel ja 1920. aastal Looderindel Nõukogude-Poola sõjas Mihhail Tuhhatsevski ebaõnnestunud maailmarevolutsiooni viimisel Poola ja Lääne-Euroopasse
1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa suursaadiku von Schulenbergi kaudu Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungileping koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu põhiosaga. Suursaadik von Schulenberg palus V. Molotovilt vastuvõttu ning ta võeti vastu 21. augustil kell 15.00. Peale seda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega 23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna Stalin oli selle kuupäevaga nõus. Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud
1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungileping koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal, mis katkestati nõukogude poolt 21.august.1939. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu põhiosaga. Suursaadik von Schulenberg palus V. Molotovilt vastuvõttu ning ta võeti vastu 21. Augustil.1939. Peale seda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega 23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna Stalin oli selle kuupäevaga nõus. Nõukogude Liidu eesmärgid lepingu sõlmimisel Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat
Selleks, et see näeks välja riigina, võeti kiirkorras 1944. aasta veebruaris vastu otsus moodustada Kaitseasjade ja välisasjade rahvakomissariaat. (KVRK) Hans Kruusist pidi saama 1944. aasta kevadel ENSV rahvaasjadekomissar (välisminister). Kohe see plaan ei õnnestunud, sest vaadati Kruusi ajalookäsitlust, mis varem oli NSVLi suhtes negatiivne. Vjatšeslav Molotovi nõudmisel Kruusist komissari kohe ei saanud. Tihe suhtlus Molotoviga viis Kruusi selleni, et ta sai Molotovilt loa kasutada VRK arhiivi, mis puudutas Vene saatkonna tegevust Eestis enne sõda. Leiti, et Nõukogude Baltikumi hääl peaks olema laiemalt kuulda. Karotamm tegi ettepaneku Kruus nimetada Rahvakomissariaadi välisministri asetäitjaks. Kreml aga seda ei teotanud. Kui punaarmee Eesti uuesti okupeeris, siis tulid tagalamehed tagasi. Kruusist sai oktoobris 1944 Eesti välisminister. 1945. a alguseks oli selge, et sisulist välissuhtlust liiduvabariikidele ei tule
Uue valitsuse moodustamiseks mingeid samme ei tehtud. Algas uue valitsuse kujundamine. 11. juunil saabus Tallinnasse Nõukogude Liidu kõrgesindaja Andrei Zdanov (ÜKP peasekretär). Ta sai kokku Konstantin Pätsiga, kus K. Päts pakkus välja August Rei kandidaadi uueks presidendiks, kuid A. Zdanov polnud sellest huvitatud. Ei jõutud kokkuleppele. Zdanov, Botskanjov ja Izmestjer asusid uut valitsust moodustama. 20. juuniks oli valitsus komplekteeritud, Molotovilt saabus kinnitus ja uued korraldused. 21. juunil esitati valitsuse nimekirja presidendile allakirjutamiseks ning kästi korraldada tööliste meeleavaldus. Tööstustes algasid koosolekud, millesse politsei ei sekkunud. Tööliste nõudmised: 1) Kaitseliidu laialisaatmine, 2) Uus valitsus, 3) Poliitvangide vabastamine, 4) Pakti täitmine, 5) Demokraatia taastamine. Tallinnas Vabaduse väljakule kogunes umbes paar tuhat meeleavaldajat, kaasas paarkümmend punast lippu ja loosungeid