Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"molluskites" - 7 õppematerjali

Süsivesikud-Lipiidid
2
docx

Süsivesikud, Lipiidid

Sama ülesannet täidab ka glükogeen, kuid see käib loomade ja seente kohta ning salvestub maksa- ja lihasrakkudesse. Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad, see on taimsete kiudude põhikomponent. Tselluloosi molekul koosneb mõnesajast kuni kümnetest tuhandetest glükoosimolekulidest, see annab taimedele vajaliku tugevuse. Inimorganism tselluloosi ei omasta. Kitiin on ehituse poolest väga sarnane tselluloosiga. Seda leidub putukate välisskeletis, seenerakkude kestades, käsnades, molluskites. Süsivesikute ülesanded organismides Energiallikas ja varuaine ­ Energiapuuduse korral hakkab organism esimese asjana kasutama süsivesikuid. Need peaksid olema 55-60% inimese päevasest energiavajadusest. Ehitusmaterjal ­ tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad Kaitse ­ tselluloosist ja kitiinist kestad kaitsevad organisme välismõjude eest Lähteaine ­ Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produktiks ja samas ka taimedes lähtaineks

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Bioloogia kontrolltöö 11-klass
6
docx

Bioloogia kontrolltöö 11. klass

sünteesiprotsesside lähteaine.Peamine aju energiaallikas,. Hüdrofoobne-vett tõrjuv Hüdrofiilne-vees hästi lahustuv Informatsiooni-RNA-mRNA-rna-molekulid,mis kopeerivad ja toovad geneetilise info rakutuumast kohta,kus toimub valgusüntees. Katalüsaatorid-reaktsioone kiirendavad ained. Kitiin-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,seente rakukestade peamine komponent,lülijalgsete välisskeleti peamine kom ponent.Leidub käsnades,molluskites,ainuõõssetes ja rõngussides. Kolesterool-Lipiidide hulka kuuluv molekul,millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid,kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame-veresoonkonna haigusi. Küllastunud rasvhapped-rasvhapped,mis sisaldavad oma molekulis ainult 1sidemeid Küllastumata rasvhapped-rasvhapped,mille molekulides esinevad kaksiksidemed. Laktoos-piimasuhkur, kaheosaline liitsuhkur,mida leidub piimas. Lihtsuhkrud e monosahhariidid-lihtsama ehitusega süsivesikud,mis sisaldavad

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
Toitumine
4
doc

Toitumine

mikrogrammides ­ raud, tsink, vask, jood, floor, seleen, arseen, tina, koobalt, broom · Täiskasvanud inimese ööpäevane mineraalainete vajadus on 20-30 g · Mineraalaineid leidub väikestes kogustes paljudes toiduainetes ja sellest piisab organismi vajaduste rahuldamiseks · Erandiks on kaltsium ja raud, mida on tarvis rohkem ja mille vajadusi on raskem rahuldada. Kaltsiumi leidub piimatoodetes, molluskites, koorikloomades, kaunviljades, pähklites, seemnetes. Rauda leidub lihas, maksas, kaunviljades, teraviljatoodetes Vitamiinid: · Tegemist on toidust saadavate orgaaniliste ainetega, mis on inimorganismile hädavajalikud ­ organismi kasvamiseks taastootmiseks, elutegevuseks · Põhilisi vitamiine on 13, mis ei anna organismile energiat, kuid tagavad rasvade ja süsivesikute ümbertöötlemise energiat Liigitus: 1. Vesilahustuvad ­ C, B, P, PP 2

Toit → Toitumisõpetus
24 allalaadimist
Nord Streami gaasijuhe
4
doc

Nord Streami gaasijuhe

tuleb taotleda luba, kuna projekt kulgeb üle kogu Läänemere põhjast lõunasse, ning teised kõik muutuksid sellest loast sõltuvaks. Gaasijuhe rajatakse ka läbi väga tugevalt reostunud territooriumide, mistõttu ennustatakse sugugi mitte minimaalset mõju, nagu väidetakse uuringus. Põhjamudas, kuhu gaasijuhet paigaldama hakatakse, on väga kõrge raskemetallide kontsentratsioon, mis on sadu tuhandeid kordi normist kõrgem ning sellised doosid põhjustavad muutusi kalades ja teistes molluskites. Üle kanduvad sellised reostuse doosid, mis avaldavad pöördumatut mõju keskkonnale. Leedu kartuseks on võimalik mõju Läänemere ökosüsteemile kokkupuudete tõttu vanade keemiarelvadega. Võimalikud on pikaajalised tagajärjed reostuse tõttu, mis võivad tekkida merepõhjas tehtavate tööde käigus. Võimalik on isegi negatiivne mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, eriti kalanduse vallas. Leedu ei saa väljastada mingeid lubasid sellele gaasijuhtmele,

Majandus → Majandus
18 allalaadimist
Räni
13
doc

Räni

Nüüd on inimorganismis 0,002% räni, kuid 1,4% kaltsiumi (700 korda rohkem).(11) Maismaa elusorganismides on räni tavaliselt 0,1-0,001%. Räniorganismides võib ränisisaldus olla üle 10%. Nüüdisaegsed räniorganismid kuuluvad suheliselt lihtsate hulka. Nendeks on diatomeed ehk ränivetikad, rediolaarid (kiirloomad), kelle skeletid on üles ehitatud merevees sisalduvatest räniühendeist. Diatomeede kudedes ulatub ränisisaldus kuni 685, molluskites, okasnahksetes ja kolrallides kuni 0,8%. Räni osalemist on tuvastatud diatomeede valgussünteesis ja amööbide ning ripsloomade elutegevuses. (11) Ränirikkamad taimed on lõikhein, kuusk, lehtmänd, palm, bambus(kuivainest 1,5-2% räni), nisu, oder, riis, suhkrupeet. Redises ja ploomides on kuivaine kohta kuni 3% räni. Räni vajakul aeglustub taimekasv, väheneb saak ja lehed kärbuvad. Räniühendid annavad viljakõrrele tugevust ja elastsust

Keemia → Keemia
70 allalaadimist
1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

fosforit leidub põhiliselt loomsetes produktides – liha, merekalad, munakollane, piimatooted (juustud!), taimedest oad, herned, kapsas, pähik Magneesium - luukoe teke - ensüümide töö tagamine Magneesiumi leidub rohkesti värskete taimede rohelistes osades – spinat, seemned; kapsas, peet, kartul.. Raud - hemoglobiini, müoglobiini, oksüdatsiooniprotsessis osalevate ensüümide ja mõningate valkude süntees - hapniku sidumine ja transport Rauda leidub molluskites, maksas, munades, punases lihas, kalas Väävel - ensüümide toimimine - kehavõõraste ühendite kahjutukstegemine Väävlit leidub lihas, kalas, munavalges, teraviljades, pähklites Vask - hemoglobiini süntees - raua omastamine - rakuhingamine Vaske leidub maksas, punases lihas, kalas, ubades, hernestes Tsink - ensüümide töö - normaalne kasv ja paljunemine - eesnäärme talitlus

Pedagoogika → Eripedagoogika
167 allalaadimist
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt
53
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

Fosforit leidub põhiliselt loomsetes produktides – liha, merekalad, munakollane, piimatooted (juustud!); taimedest: oad, herned, kapsas, pähklid Magneesium  luukoe teke  ensüümide töö tagamine Magneesiumi leidub rohkesti värskete taimede rohelistes osades – spinat, seemned; kapsas, peet, kartul.. Raud  hemoglobiini, müoglobiini, oksüdatsiooniprotsessis osalevate ensüümide ja mõningate valkude süntees  hapniku sidumine ja transport Rauda leidub molluskites, maksas, munades, punases lihas, kalas Väävel  ensüümide toimimine  kehavõõraste ühendite kahjutukstegemine Väävlit leidub lihas, kalas, munavalges, teraviljades, pähklites Vask  hemoglobiini süntees  raua omastamine  rakuhingamine Vaske leidub maksas, punases lihas, kalas, ubades, hernestes Tsink  ensüümide töö  normaalne kasv ja paljunemine  eesnäärme talitlus  insuliini toime avaldumine

Pedagoogika → Eripedagoogika
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun