Lugemiskontroll A. H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" II 1. Miks oli Mäe Andres nõus saatma oma poja Indreku Tartusse õppima? Andres teadis, et Indrekust õiget töötegijat ei saa ning kui ta kuulis, et Indrekul läheb kirjutaja juures hästi, oli ta nõus Indreku linna õppima saatma. Samuti Indreku ema Mari arvas, et see on Indrekule endale kõige parem. 2. Kellega tutvus Indrek kuuris, kus ta mõtisklemas käis? Indrek tutvus kuuris Tiinaga, tüdruk, kes ei suutnud kõndida, kuid uskus, et teda ravitakse inglite poolt terveks. 3. Miks hakkas Indrek perekond Vaarmannide pool käima? Indrek hakkas aina sagedamini külastama perekond Vaarmannide kodu, sest talle meeldis seal vahelduseks käia. Tal oli koht, kuhu minna, koht, mis polnud Vargamäe. Ta sai nii Tiina kui ka Molliga hästi läbi ja ta kiindus neisse.
Indrekule kaissu pugenud) ja Tiinal olid jalad vigased, nii et ta pidi karkudega kõndima. Indreku ja Tiina suhe sai sõpruseks ja nad käisid mitu päeva üksteisega rääkimas. Ühel päeval tuli vihma ja äikest. Tiina kartis äikest ja selle pärast ta ronis Indrekule sülle, teda tuli otsima ka Molli, kes leidis nad sealt. Molli ronis ka ajapikku Indreku küljealla ja nad rääkisid seal. Hiljem kui äike üle jäi, siis oli Tiina magama jäänud ja Indrek viis ta koju ära koos Molliga. Indrek hakkas ka seal tihedamini külas käima. Nad käisid isegi vahepeal linnas ja siis pööras Molli tähelepanu Indreku välimusele ja andis talle näpunäiteid, mida ta võiks meeles pidada. Tuli ka kodust kiri Indrekule. See tuli Andreselt Indreku vanemalt vennalt. Ta kirjutas seal ,et ta läks ära kroonu ja arvatavasti koju tagasi ei lähe, sest nüüd ta on ilma näinud ja soovis Indrekule kõike head. XXV
Osa lõpeb laiendusega. C-osale (5 takti) on iseloomulikud imitatsioonid käo kukkumisest, kus vahelduvad nais- ja meeshääled, eriti hästi tuleb see esile taktis 24 (vt näide 1). Näide 1. Takt 24 Taktimõõt Lugu on kirjutatud 4/4 taktimõõdus ning teose vältel see ei muutu. Liikumine toimub peamiselt 1/8 nootides. Harmoonia Kooriteos on üles ehitatud selgele klassikalisele harmooniale. Helistikuks on G-duur, mis B- osas vastandub paraleelhelistiku e-molliga. Helilooja on enamasti kasutanud traditsioonilisi põhifunktsioone (toonika, subdominat ja dominant), kuid 8. takti teeb eriliseks täisvähendatud septakordi lisamine (vt näide 2). Omamoodi huvitav on A-osa bassipartiis orelipunkti kasutamine. 6 Näide 2. Takt 8 B-osas annab iseloomuliku õrnuse e-moll, mida kannab edasi ka polüfooniline fugaato. Kahe viimase taktiga moduleeritakse tagasi alghelistiku dominanti (vt näide 3) Näide 3. Taktid 2021 C-osas on tagasi G-duur
Romaani V-s osas (1933) tõuseb tähtsale kohale Tiina. Tema maaletulek elektriseerib Vargamäe uue energialaenguga. Sellegi sammu võime lugeda plaanitsetud võtete hulka. Ja nüüd peame taas tagasi minema ,,Tõe ja õiguse" II osa juurde. Tiina vahekord koolipoisiga on täiesti kõrvalise episoodi asendis. Indrekus käärib mehekssaamine ja on loomulik, et tal tekib omalaadiline vahekord direktori tütre Ramildaga ja pärast Molliga; mingi kõrvalprodukt sellele on sõprus Tiinaga, mis algaski väga juhuslikult (lk. 352). See kõrvaline episood aga lõpetab meeldiva plahvatusena ,,Tõe ja õiguse" II osa (ühes emale viskamise motiiviga) ja esialgu paistab, et selleks teda oligi tarvis. Kuid lähemalt vaatlejale ta räägib rohkem. Ta loob paralleeli II osa laialivalguvale filosofeerimisele ja otsisklustele ja annab ehk sellele vastusegi. Romaani selles osas suhteliselt arenenud pead arutlevad Jumalast, elust jne. jne
Lisaks leidsin teosest ühe koha, kus esineb mustlaslaadile iseloomulikke noote. Samas on see suhteliselt juhulik, kuna kogu loos tervikuna on palju juhuslikke märke. 154. sekundil on koht, kus mängitakse noote d-d-es-d-d-c-h-c-d-c-h-d-c-c-c-d-c-c-b. Kuigi kõik need noodid esinevad mustlaslaadis, ei saa kindel olla, et helilooja kasutas teadlikult mustlaslaadi, kuna ülejäänud loos seda ei esine. Tegemist võib olla ka harmoonilise g-molliga. Seda enam, et edaspidi esineb ka a- nooti. 4.3. Béla Bartók (1881-1945) Bèla Bartòk on Ungari päritolu helilooja, pianist ja rahvamuusikateadlane. Teda peetakse Ungari parimaks heliloojaks. Tema mõlemad vanemad olid tugevalt muusikaga seotud. Tema isa oli asjaarmastajast muusik, kes oli tugevalt kiindunud muusikasse. Põhitöös oli ta aga põllumajanduskooli direktor. Ta mängis klaverit ja tsellot. Heliloojast ema, kes mängis samuti klaverit, töötas õpetajana
- Indrek läks appi perele lund vedama, kandis Molli antud vanu riideid, et teda ära ei tuntaks - tööd tehes komistas ja kukkus Molli, seejärel Indrek, kes kukkus omakorda neiule otse peale, juhtus see õunapuu all, millelt kukkuv piisk oli kunagi väikese magava Tiina koju viiest unest äratanud - Molli ja Indrek suudlesid, hiljem kui töö lõpetatud ja Molli Indrekut saatis väravani, juhtus seda veelgi, Indrek armus neiusse - pärast seda tegi poiss kõike, et uuesti ikka Molliga kokku saada, igal vabal hetkel püüdis tema juurde saada, isegi paariks minutiks - tema õppimine halvenes, Molotov hõõrus talle seda kord nina alla, sai aru et poiss on armunud ja käskis naistest eemale hoida - Indreku ja Molli sebimine kestis varakevadeni, kui siis enam Molli eriti aega ei leidnud, et poisiga jalutama minna või polnud teda enam kodus, Indrek tundis hingevalu XXVIII - tuli viimase klassi kevadine lõpupidu, seda korraldasid lõpetajad ise, vaidlesid ja arutasid,
Ja ma ütlen teile, armas noormees, et kui jumal oleks lasknud asjad nõnda minna, nagu Tõnis Mäeberg mõtles, siis oleks võind Koidula veel praegu elada ja eesti rahvale laulda. Ja takistuseks polnd õieti midagi, sest ka mina olin rahvamees ja aidamehe poeg ning sain oma aja kohta hea hariduse -- olen väljaõppind õllepruuel ja esimese järgu viinapõletaja, päris viinameister kohe. Antagu või praegu mulle veel vabrikud kätte, ja Tõnis Mäeberg annab õlut ja viina vastu nagu molliga. Aga Tõnis Mäeberg küll mõtles, kuid jumal juhtis ja nõnda suri Koidula õnnetut surma. Mina jätsin vabrikud ja hakkasin isamaa asju ajama, sest ka ,,Linda" oleks võind sehvti teha, kui ta poleks pankrotti läind. Kirjameeste seltsiga oli muidugi iseasi, seal polnd sehvti, sest mis sehvti sa kirjameestega ikka teed. Kirjamees pole õige rahvameeski. Sellepärast elaski Kreutzwald nii kaua, tema polnd rahvamees, vaid ainult kirjamees, ja
annaabi.ee 
