● Ketorühmaga monosahhariidi nimetatakse ketoosiks ● Tähtsaimad monosahhariidid on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) ● Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Disahhariidid ● Disahhariidideks nimetatakse kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide. ● Glükosiidsidemeks nimetatakse eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe molekuliosa vahel. ● Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks, mille tuntuim looduslik lahus on mesi. ● Tuntuimad disahhariidid: ○ Sahharoos (glükoos+fruktoos) ○ Maltoos (glükoos+glükoos) ○ Laktoos (galaktoos+glükoos) Polüsahhariidid ● Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarne ühend, polümeer ● Moodustub polükondensatsiooni teel. ● Polümeer - polüsahhariidi molekul
Ketoonid (-oon) Aldühüüdid (-aal) Karbonüülühend ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm Aldehüüd ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma Ketoon ühend, mille karbonüülrühm n seotud kahe süsiniku aatomiga Polaarsed ühendid ründavad karbonüülrühma sel viisil, et nukleofiilne tsenter ühineb karbonüülrühma elektrofiilse tsentriga süsinikuga. Füüsikalised omadused: Karbonüülrühm on polaarne molekuliosa, kuid vesiniksidemeid ta praktiliselt ei moodusta. Seepärast on nii karbonüülühendi molekulide omavaheline vastastikmõju kui ka vastastikmõju veega nõrk. Enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud. Madalamad esindajad lahustuvad vees väga hästi, kuid süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb kiiresti. Füsioloogiline toime: Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Limaskestale mõjuvad ärritavalt
11. Kirjelda ioonilise aine lahustvusprotsessi vees .Vee molekulid avaldavad ainele nii suurt tõmbejõudu, et vee molekulid põõrduvad aine kationide poole oma negat. Poolusega ja aine anionidele posit poolusega. Tekivad hüdraatunud ioonid. 12. Kirjelda polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustuvus protsessi vees. Polaarse molekuli umber võtavad vee molekulid samuti kindla suuna, pöördudes positiivse laenguga molekuliosa poole negatiivse poolusega ja vastupidi. 13. Selgita miks NaOH lahustamisel vees lahus soojeneb. Osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva tahke aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine. 14. Selgita miks Kaaliumnitraadi lahustamisel vees lahus jahtub. Hüdraatumisel kaasneb soojuse eraldumine.
Füüsikalised omadused: Amiinid annavad vesiniksidemeid. Et aga lämmastiku elektronegatiivsus on madalam kui hapnikul, siis on lämmastiku aatomi osalaeng amiinis väiksem kui hapnikul alkoholi molekulis. Seetõttu on ka amiinide antavad vesiniksidemed nõrgemad kui need, mida annavad alkoholide molekulid. Tänu vesiniksidemetele lahustuvad lühema ahelaga amiinid hästi vees, pikema süsivesinikahela korral aga pole suure hüdrofoobse molekuliosa paigutamine vee molekulide vahele (nagu oli ka alkoholide puhul)taas energeetiliselt soodne. CH3:NH2. Lämmastiku peal on nukleofiilsustsenter. Amiinid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, kuna vesiniku ja lämmastiku side ei ole piisavalt polaarne. Madala molekulaarsed amiinid lahustuvad väga vähesel määral vees. Lisaks on amiinid kergesti lenduvad vesiniksideme puudumise tõttu.
Hüdraatumine: ioonide või polaarsete molekulide seostumine vee polaarsete molekulidega. Iooniliste ainete lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad negatiivse poolusega aine katioonide poole ja positiivse poolusega aine ioonide poole. Vee molekulid avaldavat nii suurt jõudu, et ioonid eralduvad kristallivõrust ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad positiivse laenguga molekuliosa poole negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ja aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Aineosakeste hüdraatumisel lahustumine eksotermiline(soojus eraldub), sest aine lahustumisel vees seostuvad aineosakesed vee molekulidega, tekivad uued sidemed, millega alati kaasneb soojuse eraldumine. Tahke aine kristallivõre lagunemine on
Teemad: Iooniliste ainete lahustumine vees. Iooniliste ainete lahustumine koosneb kahest protsessist ioonide üleminek lahusesse lahusti (vee) molekulide toime lioonide ümbritsemine lahusti (vee) molekulide poolt Seda protsessi nimetatakse solvatatsiooniks, vesilahuste korral hüdratatsiooniks. Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete lahustumine vees. Polaarse molekuli ümber pöörduvad vee molekulid positiivse laenguga molekuliosa negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ning aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Missugune on soojusefekt aineosakeste hüdraatumisel? Hüdraatumisel soojus eraldub (eksoterminile protsess). Missugine on soojusefekt tahke aine kristallvõre lagunemisel? Osakestevahelised sidemed katkuvad lahustuva aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess).
Glükosiidid on eetritest vähem püsivad. Nad moodustuvad kergesti hapete kui katalüsaatorite manulusel ja seepärast ka hüdrolüüsuvad hapete toimel kiiresti. Käelisus Paljude ühendite vasak- ja parempoolsus on üldine loodusnähtus, mis esineb ka molekulidest kõrgemal tasandil. Seda nimetatakse käelisuseks ehk teaduslikult kiraalsuseks. Disahhariidid Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe molekuliosa vahel, nimetatakse glükosiidsidemeks. See ei ole küll eriti korrektne nimetus, kuid biokeemias ja looduslike ühendite keemias kasutatakse seda tihti. Sahharoos glükoos + fruktoos roo või peedisuhkur (tavaline suh) Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur Laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks, see on glükoosiidi moodustumise pöördreaktsioon.
rühm on paremal. Tsükliliste vormide puhul on ülemine struktuur seega D-glükoosil -vorm ja alumine struktuur D- glükoosi -vorm. Kumb vorm moodustub? See sõltub sellest, kumb osa kaksiksidemest lahti läheb (lahti tulnud side liitub eelviimase süsiniku küljes oleva hapnikuga, mille küljest lahti tulnud vesinik liitub omakorda ülejäänud hapnikuga struktuuri esimese süsiniku küljes). Disahhariidid: Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside- nn hapniksild kahe molekuliosa vahel. Kõige tuntumad disahhariidid(C12H22O11) on: Sahharoos glükoos + fruktoos roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsivad kõik disahhariidid monosahhariidideks, see on glükoosi moodustumise pöördreaktsioon. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS
,,alla") ning negatiivne teise. Seega, taas on tegemist polaarse molekuli ehk polaarse ainega. Juhul kui aines esinevad kovalentsed polaarsed sidemed, mis aga üksteist sümmetrilise paigutuse tõttu tasakaalustavad, siis on aine ise tervikuna mittepolaarne. Selline on näiteks süsihappegaas CO2. O=C=O Hapniku aatomitel on negatiivsed osalaengud, süsinikul positiivne. Kuna sidemed on aga ühel sirgel, siis ei ole konkreetset molekuliosa, kuhu oleks koondunud positiivsus ja negatiivsus molekul on mittepolaarne. Sarnane on tetraklorometaan CCl4, kus igal kloori aatomil on küll negatiivne osalaeng, aga et kõik kloori aatomid on süsinikust suunatud tetraeedri tippudesse sümmeetriliselt, siis taas ei ole tegemist polaarse ainega. Kehtib seaduspärasus: sarnane lahustab sarnast. See tähendab, et polaarsetes lahustites (nt vees) lahustuvad hästi polaarsed ained ja halvasti mittepolaarsed
Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinnaosakeste vahel. Pindpinevust reguleeritakse pindaktiivsete ainetega, mis vähendavad lahusti pindpinevust (seep, Na- ja K- fosfaadid) ja pindinaktiivsete ainetega, mis suurendavad pindpinevust. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus. Pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm (nt. COOH) · Alandavad pindpinevust hüdrofiilne molekuliosa nõrgendab jõudusid molekulide vahel ning vee molekulid saavad tungida väiksematesse lõhedesse ja pragudesse. · Eemaldavad mustust hüdrofiilne ots seostub vee molekulidega ja hüdrofoobne ots mustusekübekestega. · Takistavad mustuse tagasisadenemist. Vee omadused: · Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele, tingitud vesiniksidemetest
tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. Näiteks:vesi tõuseb 1m-15m, kappilaari raaduius1mm-1,5cm 49. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (seep) - pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm, näit. happerühm (-COOH), sulfoonhappe rühm (-SO3H). Üks ahela ots on vett tõrjuv (hüdrofoobne), teine veelembene (hüdrofiilne) Alandavad pindpinevust - hüdrofiilne molekuliosa seostub vee molekulidega, nõrgenevad jõud vee molekulide vahel, seega ka pindpinevus -> vee molekulid saavad tungida väiksematesse lõhedesse ja pooridesse. Eemaldavad mustust - hüdrofiilne ots seostub vee molekulidega, hüdrofoobne ots mustusekübekesega, nii viiakse mustus pesulahusesse. Takistavad mustuse tagasisadenemist - tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese - tekivad mitsellid. Nii takistatakse mustuseosakeste ühinemist ja tagasisadenemist.
annaabi.ee 
