Uskumine ja mitteuskumine vandenõuteooriatesse Vandenõuteooriate usutavust suurendab tihtipeale asjaolu, et neid toetavad tunnustatud ja lugupeetud inimesed. Lisaks ka seepärast, et tahetakse paista välja teistest targemad ja tulla välja mingi uue ja huvitava loogikaga. Siiski võib öelda, et HIV on väga vana haigus ja see pole loodud mitte kellegi hävitamiseks. Ajal, kus teooriad pärit on, ei olnud teadus veel piisavalt arenenud, et HIV-i kunstlikult luua. Tänapäeva molekulaargeneetiliste meetoditega on kindlaks tehtud, et HI-viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt (ilmselt kokkupuutel ahvi verega) aastatel 1910.-1930. Arvatakse, et haigus sai alguse Kesk- Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt 1960date lõpus edasi USAsse. Kasutatud allikad http://www.hiv.ee/et/Mis-on-HIV-ja- AIDS/Vandenouteooriad Täname kuulamast!
Millised on olnud muutused inimese evolutsioonilises ja füsioloogilises ehituses läbi evolutsiooni ? Hominiidide ehk inimlaste evolutsioon algas inimahvidest lahknemisega. Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal sai tunnustuse seisukoht, et esimesteks inimlasteks olid lõunaahvid ehk australopiteekused. Lõunaahvidel kujunesid esimesed tunnused, mille põhjal saab uurida inimese evolutsiooniliste ja füsioloogiliste muutuste arengut läbi evolutsiooni. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus")
+------------------------------ HYLOBAT ------------------------------+ Hominiidide protopongiidse põlvnemise variandid (Schultz, 1970; Harrison et al., 1977) (Homo -- inimene; Pan -- impans; Pongo -- orangutan; Hylobat -- gibonlased). Alates 60ndatest aastatest hakati inimese ja inimahvide geneetilisi ernevusi uurima immunoloogiliste, biokeemiliste, tsüto- ja molekulaargeneetiliste meetodite abil. Kuivõrd genoom on iga liigi evolutsioonilise arenguloo esmane kandja, siis peaksid need võrdlused andma kõige objektiivsemat informatsiooni fülogeneetiliste seoste kohta. Erinevate geneetiliste meetoditega saadud tulemused on omavahel üsna heas kooskõlas, kuid erinevad oluliselt traditsioonilistest fülogeneesiskeemidest. Need võrdlusandmed näitavad, et impans ja gorilla on inimesele geneetiliselt
kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure 5. Stanley Millery katse tõestab et Maa varajases atmosfääris olnud gaasid suudavad muutuda aminohapeteks. 6. Evol. Tõendid 1. palentoloogilised tõendid(fossiilide otsimine ja võrdlemine) 2. kivististe vanuse määramine(geokronoloogia, suhteline vanus, absoluutne vanus) 3. võrdlusmeetod(anatoomiline võrdlus, mandunud elundid, embrüonaalne areng) 4. geneetiline võrdlus molekulaargeneetiliste meetodite kasutamine 5. kultuurtaimed ja -loomad 6. biogeograafilised tõendid 7. Homoloogia on ehitusplaani poolest sarnased organid (loomadel on kõik samad luud aga natuke erinevad ja mandunud elundid) 8. Rudimendid elundid on mandunud elundid, taöitluselt tähtusetud elundid(õndraluu(saba), pimesool, karvakte) 9. Evol. Tegurid - 10. Protobiondid on esmased elukandjad, millest arenesid prokarüüotsed rakud elasid 4-3 mljrdt aastat tagasi veeskasutasid... 11
Avastati nt ookeanipõhjast, vulkaanikraatrite lähedusest armastavad ekstreemseid tingimusi. Ilmselt kõige vanemad organismid Maal. Kuus riiki on ühendatud tänapäeval kolme domeeni ehk ülemtaksonisse, seda seoses arhede riigi lisandumisega. Arvatakse, et evolutsiooni algperioodil lahknesid prokarüoodid kaheks: bakteriteks ja arhedeks. Kolmas haru arenes sümbiogeneesi kaudu eukarüootseks. Seega need kolm domeeni on: Bakterid Arhed Eukarüoodid ehk päristuumsed PS! Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal võib öelda, et seened on loomadele kõige lähedasemad olendid. Näide ilvese põhjal: Riik: Looomad Hõimkond: Keelikloomad Alamhõimkond: Selgroogsed Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Kass (Felis) Liik: Ilves (Felis lynx)
siis peaks inimese raseduse pikkus olema umbes 21 kuud. Inimlaps sünnib enneaegsena, tema areng terve esimese eluaasta jooksul vastab inimahvi lootele, ta on täiesti abitu ja nõuab äärmist vanemhoolet. ÜSAVÄLINE LOODE! See teebki inimesest üliõppiva looma. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon. 60ndatest alates hakati seda uurima molekulaargeneetiliste meetodite abil. Need käsitlesid struktuurgeenide erinevusi. Uurijad tõstsid esile vastuolu inimese ja inimahvide morfofüsioloogilise ning geneetilise erinevuse vahel. Hominoidide äärmiselt väike geneetiline divergeerumine võib olla tingitud struktuurgeenide evolutsiooni aeglustumisest selles fülogeneesiharus. Teadlased ei mõistnud, kuidas nii lühikese aja jooksul ( 4...6mln aasta ) tekkisid nii suured muutused. King ja Wilson püstitasid hüpoteesi Inimlaste
rudimendid e. vestiigiumid (inimesel-saba, kihvad, tarkuse hambad, 3. silmalaug) embrüonaalse arengu sarnasused(viljastumine, biogeneetiline reegel) 3. embrüoloogilised- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatel loomadel säilivad ka täiseas. 4. geneetilised- molekulaarbioloogilised- organismide biokeemiline sarnasus(DNA, valgud, RNA), geneetilise koodi universaalsus, molekulaargeneetiliste protsesside unikaalsus(replikatsioon, translatsioon), nukleotiidjärjestuste sarnasused(võimaldab määrata aega-molekulaarkella printsiip), pseodogeenid(saab määrata põlvnemist) 5. biogeograafilised- mandrite elustiku sarnasused, ürgimetajad, algimetajad 6. sordi- ja tõuaretus- taimi ja loomi muudetakse inimese vajaduste järgi. VII Elu tekkimise teooriad 1. kõik elus pärineb elusast 2. elu on tulnud maale teistelt taevakehadelt. 3
· Arenemine Mikroorganisme uuritakse molekulaarsel tasemel ( ka rakulisel ) Elusolendid: · Ainuraksed ( elu sõltub keskkonnast ) · Hulkraksed Mikrobioloogia ül: · Leida võimalusi mikroobide kasutamiseks inimese huvides ( nt. ravimitööstus: vaksiinid; veinitööstus: pärmseened, pärm; ensüümid ) Biotehnoloogia teel. · Leida abinõud mikroobide kahjuliku mõju vähendamiseks, ennetamiseks. · Mikroorganismide kasutamine molekulaargeneetiliste protsesside uurimisel. MIKROBIOLOOGIA HARUD: · Põllumajandus huumuse teke. Azotobakterid segatakse seemnetega, soodustab lämmastiku omandamist · Tööstuslik toiduained, revimind, parfürmeeria. · Veterinaarne nakkushaiguste tekitajate uurimine · Meditsiiniline nakkushaiguste tekitajate uurimine · Erimikrobioloogia käsitleb patogeenseid mikroobe. MÕISTED: Patogeensed mikroogid tekitavad haigusi
........................................................................................................10 2 Mis on kanep? Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Klassikaliselt on perekonda arvatud 1...3 liiki, mõne käsitluse kohaselt ka rohkem. 2003. aasta Karl W. Hilligu põhjalike molekulaargeneetiliste uuringu põhjal selgus, et tõenäoliselt hõlmab perekond kaks liiki. Kanep on üks vanemaid taimi, mida inimene on kultiveerinud. Traditsiooniliselt on seda kasvatatud (ka Eestis) kiu ja seemne pärast.Kanepi eri liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi, millest uurituim on psühhoaktiivne tetrahüdrokannabinool (THC). Kanep tööstuses: Kanepit, milles ei ole narkootiliselt toimivaid ühendeid, kasvatatakse tööstuslikul eesmärgil:
Pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud seemned pannakse õhukindlalt suletavatesse pakenditesse (näiteks fooliumpakendisse) ja säilitatakse -180 °C juures. 2. MIS ON KANEP? Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Klassikaliselt on perekonda arvatud 1.3 liiki, mõne käsitluse kohaselt ka rohkem. 2003. aasta Karl W. Hilligu põhjalike molekulaargeneetiliste uuringu põhjal selgus, et tõenäoliselt hõlmab perekond kaks liiki. Kanep on üks vanemaid taimi, mida inimene on kultiveerinud. Traditsiooniliselt on seda kasvatatud (ka Eestis) kiu ja seemne pärast. Kanepi eri liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi, millest uurituim on psühhoaktiivne tetrahüdrokannabinool (THC). (Foto: Google) 2.1. Kanep tööstuses Võrreldes linakiuga on kanepikiud jämedam, pikem ja tugevam. Kanepikiust valmistatakse
erinevast lämmastikalustest; sahhariid desoksüriboos ja fosfaatrühm on kõigil neljal nukleotiidil ühesugused. DNA lämmastikalused on adeniin (A), tümin (T), tsütosiin (C) ja guaniin (G). Pärilik info tulenebki nende nelja monomeeride järjestusest – millised nukleotiidid millises järjekorras on DNA molekulis. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkusega seotud protsesse molekulaarsel tasemel. Mitmete molekulaargeneetiliste protsesside seas eristatakse kolme universaalset põhiprotsessi: o DNA süntees e. replikatsioon, o RNA süntees e. transkriptsioon, o valgu süntees e. translatsioon. Molekulaargeneetika uurib molekulaarsel tasemel, kuidas ja millal DNA molekulides paiknev pärilik info avaldub konkreetsetes tunnustes. Replikatsioon on DNA kahekordistumise protsess, mis toimub enne rakkude jagunemist. Sellega tagatakse, et pooldumisel (mitoosil) moodustunud tütarrakud
Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut nimetatakse hominisatsiooniks. Inimese arengu määrasid evolutsioonitegurid: 1. pärilik muutlikkus, 2. geenitriiv, 3. geenisiire, 4. looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiirdeid nende ulatuslik rändamine uutele aladele. Alates 1960.-ndatest on liikidevahelisi geneetilisi erinevusi uuritud immunoloogiliste, biokeemiliste ja molekulaargeneetiliste meetoditega. Esimene põhjalikum uurimine inimese ja simpansi sarnasuse üle tehti 1975. a. Valkude primaarstruktuuri keskmine erinevus on 1% ja DNA unikaalsete järjestuste erinevus u 2%. Paleotseenis toimus imetajate lahknemine, kes evolutsioneerusid väga kiiresti. Ilmusid esimesed väikest kasvu ahvi eellased (luujäänuseid leitud ka Euroopast). Välja nägid nad nagu sabaga poolahvid. Neid peetakse juba primaatideks. U 4030 miljonit aastat tagasi arenesid nad kiiresti
annaabi.ee 
