7. Loetlege keele funktsioone: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus 8. Nimetage süljenäärmed ja nende juhade avanemiskohad Kõrvasüljenääre kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb 1 suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. (Ala)lõuaalune nääre kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Keelealune nääre kaal u.5g., asub suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülevalpool, tal on palju väikeseid juhasid mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Kui palju toodetakse ööpäevas sülge? 1,5L 9
AINEVAHETUSE JÄÄKPRODUKTID. TUNNITEST- SEEDEELUNDITE SÜSTEEM: 1. NIMETAGE SUURED SEEDENÄÄRMED (eesti ja lad. k.), MIDA NAD TOODAVAD JA KUS AVANEVAD NENDE JUHAD? SÜLJENÄÄRMED: 18 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (GLANDULA PAROTIS). ASUB MÕLEMAL POOL NÄGU, VÄLIMISEST KUULMEKÄIGUST EESPOOL JA ALL. JUHA AVANEB SUHU TEISE ÜLEMISE MOLAARI (PURIHAMBA) PIIRKONNAS SUUESIKUSSE. 2) ALALÕUAALUNE NÄÄRE (GLANDULA SUBMANDIBULARIS). ASUB MÕLEMAL POOL NÄGU, ALALÕUALUU NURGA ALL. AVANEB SUUPÕHJAS. 3) KEELEALUNE NÄÄRE (GLANDULA SUBLINGUALIS). ASUB SUUPÕHJAS LIMASKESTA ALL, JUHAD AVANEVAD SUUPÕHJA KEELEALUSEL KURRUL. SEGANÄÄRE. 2. NIMETAGE SEEDEKANALI OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- SUUÕÕS (CAVUM ORIS); NEEL (PHARYNX); SÖÖGITORU (OESOPHAGUS);
pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks.
mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus SÜLJENÄÄRMED glandulae salivales Väikesed süljenäärmed paiknevad keele-, huulte piirkonnas ja põseseina siseselt. Nimetatakse vastavalt asukoha järgi, suuruses nööpnõelapeast herneterani, võimalik kombelda ka läbi limaskesta. Suured süljenäärmed. Seinavälised, 3 paari. a. Kõrvasüljenääre (glandula parotis) kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. Olemuselt seroosnääre s.t. näärme sekreet on vedel, sisaldab rohkelt vett, elektrolüüte. b. (Ala)lõuaalune nääre (glandula submandibularis) kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Seganääre-sisaldab nii seroosseid- kui mukoosseid näärmeid, mistõttu sekreet on limarikas ja viskoossem. c. Keelealune nääre (glandula sublingualis) kaal u.5g
Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks.
pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks.
- suuesiku-, suulae- ja keelenäärmed ● nõristavad sülge pidevalt - suuõõnt puhastav, neutraliseeriv, mikroobidevastane ● suurus nööpnõelapeast herneterani (kombeldavad läbi limaskesta) 2. SUURED SÜLJENÄÄRMED ● paiknevad seinaväliselt, 3 paari 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE GLANDULA PAROTIS suurim, u 30g - mõlemal pool nägu, välimisest kuulmekäigust ees ja allpool - juha avanebsuuesikus ülemise teise molaari kohal - seroosnääre:sekreet on vedel (vesi, elektrolüüdid) 2) (ALA)LÕUAALULNE SÜLJENÄÄRE GLANDULA SUBMANDIBULARIS u 15g - mõlemal pool nägu alalõualuunurga all, allpool suupõhjalihaseid - juha avaneb suupõhjas (päris-suuõõnes) keelealusel lihakesel - seganääre: nii seroossed kui ka mukoossed näärmed (sekreet limarikas, viskoossem)
annaabi.ee 
