Louis VIII tõi moodi paljaks raseeritud näo ja ülespoole keeratud vuntsid. Kuna mees oli riigijuhtimiselt kõrvale tõrjutud, jäi tal aega nö maailmamoodi mõjutada. Nimelt kujundas ta kuningliku kaardiväelaste habemed nii, et lõuaotsa jäi lihtsalt tutt. Selline habe sai nime mouche või a`la Royalle ning moepilti jäi selline habe kuni XVII sajandi 60. aastateni. Noored mehed kandsid õlgadeni ulatuvaid pikki ja lokitud juukseid. Muidugi polnud kõik õnnistatud paksu juuksepahmakaga ja abiks tuli võtta ka parukad. Omal kohal oli ka peakate, milleks oli laiaääreline viltkübar, mis oli kaunistatud jaanalinnusulgedega. Huvitaval kombel kujunes sellest peakattest ka meeleolude ja tunnete näitamise atribuut. Uljas tujus härrasmees lükkas selle
, süvendas veelgi inimestes poolehoidu sümmeetriale ja proportsioonidele Keskajal ülikute ajaviiteks olnud mood sai ka nüüd kesklassi põhimureks. Kui tol ajal oli euroopa riikides erinev riietumisstiil siis renessaansi ajal hakkas kujunema ühtne mood. Ja see kõik tänu transpordi arengule. Inglased oli eriti sellel alal kärmed riietuse üksikdetaile kopeerima ja suvaliselt kokku sobitama. Moodi läks riiete valmistamine kutseliste rätsepate juures. Ilmusid moepilti kroogitud kraed, sisselõiked nii meeste kui naiste riietuses. Mõlemad kandsid rõivaid, mille varrukad olid ära võetavad ja uhkete nööridega seotavad. Võimaldas omada paari kleiti ja kümneid varrukaid, neid soovi korral siis sobitades. Maade avastamine tõi kaasa lehvikud Idamaadest ja ilurätid, mida algu oli kaunistavalt otstarbekas iluasi. Hiljem aga muutus rõivalisandiks. Meeste rõivastus Kõik ülemineku aja vastuolud peegeldusid renessaansi ajastu inimeste välimuses,
Need olid ümber varrukad, mis koosnesid kahest või kolmest osast, mis olid kokku õmmeldud teatud vahemaa tagant, jättes välja alussärgi puhvid varruka vahelt. Puhvis varrukaid täideti rohkelt meeste rõivastel 1530ndatel ja 1540ndatel. 1590ndatel olid varrukad täidetud täies pikkuses, aga randme poole läksid väiksemaks. Väga moekas oli varrukad kokku tõmmata teatud intrvalli järgi, et jätta puhvid varrukale. Seda stiili kutsuti virago stiiliks, mis tuli tagasi moepilti esimese Prantsuse impeeriumi ajal mameluke varruka nimetuse all. Tüüpiline naiste varrukas 1530ndatest kuni 1550ndateni oli kellukese kujuga varrukas (bell sleeve), mille all oli lisavarrukas. Pealmine varrukas oli õmber käe ülevalt osast ning avanes alla kellukese kujuks, seejärel pöörati kangas tagasi käe üles poole ning kinnitati näitamaks teist värvi kangast. Alumine lisavarrukas oli üldiselt kolmandat värvi ning teisest kangast, seda täidesti, tikiti
Walesi printsessi laulatuskleidi ümber. 80-ndate suur uudis oli spordirinnahoidja. 1980-nda on kindlasti dekaad, mida varsti uuesti avastatakse ning on huvitav näha, millised elemendid inimestele meeldivad ja miks. Madonna Tõusis areenile pitseeliku ja ilma sõrmeotsteta kinnastega. Miksides oskuslikult punk stiili like a virgin stiiliga. Tema kummalised kostüümid võeti rõõmuga vastu ja jäid otsustavalt kümnendi moepilti kujundama.Ta on kuulus ka oma kameeleonlike muutuste poolest igal ajal on ta suutnud mõjutada moodi. Princess Diana - moekuninganna Enne abiellumist oli tulevane printsess väga tagasihoidlik ning tema stiil kohane pigem eakale kui noorele naisele. Muutus toimus pulmatseremoonial Diana kleit lõi uue suuna pulmakleitide lõikes: väga naiselik, ohtrate kaunistustega ning suursugune. Ka tänapäeval unustuse hõlma vajunud patsokkidega pintsakud läksid massimoodi tänu Dianale
Naise kõigepealt ülilaiast mood käisteta mantlit. Naiste erilise elegntsi lühike riietus muutus samuti rokokooseelikust. Hakati rõivas koosnes avarast mantel, mille juurde vabamaks- lõdvem eelistama valgest maaniulatuvast käisteta kuulusid parfümeeritud korsett, avaram musliinist avarat lihtsat kleidist ja lühikeste või kindad. Moepilti dekoltee. Krookkrae kleiti. Selle all kanti pikkade käistega särgist. täiendasid terava ninaga asendus pitskraega. vastu keha liibuvat Naise tualeti juurde kingad, kikkhabe ja Varrukaid kaunistasid trikood. Riietuse juurde kuulusid ka sallid ja vurrud. laiad pitsmansetid. kuulus õhuke sall. loorid. Suursuguste inimeste eesõigus oli kasutada erksas toonis
tööjalatsid. Neid kanti kaevandustes, tehastes ja farmides. Läbiaegade on Hollandi meestel traditsioon kinkida graveeritud puukingi oma kihlatule. Inglismaa töölised kandsid puutallaga kingi 19. sajandi 40ndatest kuni 20. sajandi 20ndateni. Prantsusmaal kandsid neid töölisklass 18.-19. sajandil. Põhja-Itaalias ja Lõuna-Sveitsis kuuluvad aga puukingad rahvariiete hulka. Hispaanias kandisd neid aga farmerid. 70ndatel ja 80ndatel tulid nad moepilti Rootsis ja nad olid populaarsed nii meestel kui naistel. 80.-- 90.ndatel jätkus puukingadest inspiratsiooni saanud kingade võidukäik. Esimesed kirjalikud märkmed Taanis pärinevad 1481. aastast. Järgmise 400 aasta jooksul kanti just neid jalatseid kõige rohkem. Seal oli palju kotameistreid taludes, osav meister valmistas 5 paari päevas. 19. sajandil hakati kotasid suitsetama, et muuta need vastupidavamaks ning sellepärast on tolleaegsed puukingad punakaspruunid. 1900. aastal
sotsiaalsel redelil ülespoole ronida, tuhmistada luksuse sära oma loomuliku armsusega. Paari sellist näidet demonstreeritakse ka avalikkusele. Lootusrikkad, täis optimismi ja ambitsioone, uurivad noored naised stereotüüpide uusimaid vorme, mille paiskavad välja Vogue, Nova, Queen ja teised klantsajakirjad, kust karusnaha-, kinnisvara- ja juveelireklaamide vahelt vaatavad vastu mannekeenid. Tänapäeval mõjutavad tugevasti aasta moepilti nipsakate naisdisainerite esilekerkimine, kes on suunatud töötavale naisele, rõhutades variatiivsust, mugavust ja lihtsaid löövaid efekte. Enam ei ole üksikut Aasta Nägu, isegi Twiggy on pidanud tagasi tõmbuma. Sellest hoolimata on sterotüüp siiski valitsev. Ta on endale lihtsalt pisut variatsioone lubanud. 2.2.Stereotüübiks on Igavene Naiselikkus. Ta on Seksuaalne Objekt, mida otsivad kõik mehed ja naised. Ta pole kummastki soost, kuna Temal endal pole üldse sugu
teismeline, hobusesaba, tennisekingad jne). 60ndad- naise iluideaali vormisid noored (20ndates). Seda, mis puudutas seksuaalset rolli- tuli unisex riietus. Vaimustuti parukatest, juuksevrävidest jne. Siis jälle miniseelikud jne. 70ndad- teist korda juba platvormid (esimest korda olid millalgi keskajal). Siis mõjutasid moodi subkultuurid- hipiliikumised jne. Mood kui kollektiivse käitumise vorm. Esimest korda moega seonduvalt transvestiidid. 80ndad- tuli moepilti nooruslikkus/noorte mood, firmamärgi teadlikkus; kõik mis puudutas keha, sai kultuseks. Retussid (olid varem vaid spordivahendiks). Järjest tulevad sarnased asjad moodi, kuid teise eemärgi/otstarve või kasutusalaga. Lavale tulid modellid. Juba siis kanti katki rebitud teksaseid jms. Tuli individuaalsus- see on siiani säilinud. Hoogu läks postimüük. Kehakuju oli endiselt oluline. Barbie nuku (loodud u. 1959 aastal) moodi tulek. Barbied ei kao nii pea. Siis tulid moelavadele vanad