Tallinna Moemaja AS Üks edukalt eestimaist rõivamoodi välismaailmale tutvustanud ettevõtte oli omaaegne Tallinna Moemaja, mis loodi 1957. aastal jätkates läbi kolme aastakümne, kuni taasiseseisvumisega kaasnenud ümberkorraldused viisid erastamiseni ning ajapikku kujunes sellest suisa kogu Nõukogude Liitu esindav ettevõte. 80ndatel aastatel toimus Tallinna Moemajas hoopis põlvkonnavahetus. Pöörasevõitu ideede teostamiseks said võimaluse mh Liivia Leskin, Zoja Järg, Hilja Tüür, Katrin Kasesalu, Anu Hint, Vilve Unt ja Ivo Nikkolo. Ka moeetendustesse hakkas imbuma üha enam legendaarsete ERKI moeshow'de elemente. Seda oli aimata nii muusikas kui ka varasemast mängulisemas liikumises. Ehkki leidus ka neid, kes kahtlesid selles, et 1950ndate moeloomingust inspiratsiooni
Moemaailma olulise figuurina lubab ta endale palju tööd ja ranget enesedistsipliini. Loomulikult valmistab Rabanne`i kompanii pret-a- porter rõivaid, esitleb aeg-ajalt haute couture kollektsioone ja omab mitut parfüümisarja. Tänaseks on Paco Rabanne moeloomisest tagasi tõmbunud, tegeleb aga intensiivselt joonistamisega ning on esinenud mitmel näitusel hiljuti sai tema joonistusi näha näiteks Moskvas. Rabanne´i moemajas tegutsevad samuti tublid disainerid näiteks Patrick Robinson, kellel tekkis üsna kiresti selge visioon Paco Rabanne`i moemaja tulevikust - See esindab provokatiivset stiili, mis on täis jultunud glamuuri. Samuti on andekas India moelooja Manish Arora, kes juhib naisteriiete osakonda. Peegeldades härra Rabanne`i tööd, meeldib Manish Arorale kasutada materjale ootamatutel viisidel, ta on suur innovatiivsete materjalide pooldaja
naisterahvas Armsa ja naiseliku fassaadi taga peitub aga väga töökas, sihikindel ja kindlameelne tugev naine. Lilli Jahilo Lilli Jahilo omandas 2005. aastal bakalaureuse kraadi moeja kostüümi kujunduses Norras Oslos ning kolm aastat hiljem magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias moekunsti erialal. Ta on täiendanud ennast kõrgmoe tikandite alal Chanel'i moemajale kuuluvas ateljee Lesage's ning Kreeka vanimas moemajas NikosTakis Lilli Jahilo ateljee Tallinnas Lilli Jahilo ateljee pakub rõivastusalast täisteenust nii pruutidele kui peigmeestele disaineri kavanditest ja kangavalikust kõrgetasemelise teostuseni; positiivsed emotsioonid ning enesekindlus lisaks kõigele! Ateljee Astudes sisse Lilli toredasse ateljeesse Tallinnas Veerenni tänaval Loomeinkubaatoris, tervitab seinatäis kavandeid, inspireerivaid fotosid ja kogumik pilte tema vanavanatädist
Ivo Nikkolo Referaat Koostaja: ............ Juhendaja: ............. Rapla2011 Sissejuhatus Nikkolo on vägahea moekuntsnik, kelle tooteid tuntakse ka väljaspool Eestit. Ta on võitnud ka moekuntsniku auhinna (kuldnõel). Ivo Nikkolo · Sündis 17.detsemberil 1958. Tallinnas · Õppinud ERKIs 1980-82 arhitektuur, lõpetas seal kuntstilise kostüümi eriala 1986. · Töötanud disainerina Talinna Moemajas 1986-91, Baltikas 1991-92.Asutas oma firma 1992 ja alustas Ivo Nikkolo kaubamärgiga rõivaste tootmist. · Esinenu rahvusvahelisel näitusel, saanud mitmeid disainipreemiad, sealhulgas Eesti parima moekuntsnikku auhinna Kuldnõel 1997. · Tänavusi suuremaid tõid: 80 rõivakomplektiga kõrgmoeetendus Virukeskuse moepäevadel. · Abielus rõivadisainer Marika Siskaga, kaks poega. Karjääri algus
nõukogude perioodi, aitasid kunstnikke-modelleerijaid uuendustega kursis hoida antikvariaatidest hangitud välismaisete moeajakirjadega (Vogue, Elle, Linea Italiana jt) Saksamaalt, Rootsist, Inglismaalt ja ka Prantsusmaalt ning üldpildi moest sai kätte ka linnapildis liikuvate turistide kaudu. Olulist rolli mängis ka Soome TV ülekannete nähtavus Eesti põhjarannikul. Erialaseid kogemusi käidi koos teiste liiduvabariikide esindajatega vahetamas peamiselt Üleliidulises Moemajas Moskvas, kuid ka rahvusvahelistel moekongressidel, -tööstusnäitustel ja messidel. Eesti võis oma moekunstnike ja nägusate mannekeenide taseme üle uhkust tunda. Omaette konks oli aga selles, et Silueti tegijatel polnud raudse eesriide taga õiget aimu, kuidas moeajakirja täpselt tehakse. Esimese arvutigi sai toimetus alles 1991.aastal. Igal numbril oli oma kunstnik, kes tegi põhiosa kujundusest. Makett tuli käsitsi kokku kleepida.
"Kodutuled" (1979), mille eest ta pälvis Kristjan Raua nimelise preemia. Anu Raua looming on näiteks ka Viljandi Jaani kiriku tellimusel valminud "Teerist". Liivia Leskin (sündinud 4. oktoobril 1956 Tallinnas) MOEKUNST on eesti moe- ja tekstiilikunstnik. Ta lõpetas aastal 1975 Disainpeakatete stuudio LIIVIA LEKIN Vanalinnas Tallinna 7. Keskkooli ja aastal 1980 ERKI moekunsti erialal. Ta töötas aastatel 1981 1987 ajakirja Siluett toimetuse s ja Tallinna Moemajas. Aastatel 19871997 oli ta Eesti Kunstiakadeemia õppejõ ud, aastast 1990 dotsent, aastatel 19901993 oli Kasutatud materjalid: www.wikipedia.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keraamikute_loend www.katariinagild.eu http://et.wikipedia.org/wiki/Skulptorite_loend http://klaasikunst.ee/?page_id=1156 www.ivolill.com http://et.wikipedia.org/wiki/Liivia_Le%C5%A1kin www.liivia.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Anu_Raud http://et.wikipedia.org/wiki/Tanel_Veenre www.tanelveenre.com
1972. aastal võeti ta vastu Sorbonne`i Ülikooli Kunstiajaloo teaduskonda. Peale ülikoolihariduse saamist tegeles ta mitu aastat jalanõude disainimisega, aksessuaaride loomisega Harmes`e Moemaja jaoks ning lisaks sellele töötas ta Guy Paulin`i assistendina. . 1974. aastal abiellus Christian Lacroix Francoise Rosenthiel`ga. Teekond karjääri tippu algas Lacroix`il tagasihoidlikult see sai alguse tööst moeajakirjanikuna ja assistendina Hermese Moemajas. 1981. aastal läks paljutõotav disainer üle Jean Patou moemajja. 80-ndate alguses mäletasid kunagi kuulsat Patou Moemaja vaid kõige ustavamad moejärgijad, kuid Lacroix`il õnnestus lühikese ajaga firma taas käima panna ning müügimahtusid kolmekordistada. 1987. aastal lahkus Lacroix Patou Moemajast, et rajada oma enese moemaja. Geniaalse kunstniku esimene kollektsioon loodi Agache Co. Ltd rahalise toetuse abil.
kolektsiooni. 1966 Lõpetas ,,George W. Hewlett High School" kooli. 1968-1974 Õpis kaks aastat prestiizi disainkoolis ,,Parsons The New School for Design". Pärsast seda disainer Anne Klein kutsutasid Donnat tööle. Pärast Anne Kleini surma aastal 1974 nimetati Karan brändi peadisaineriks, moemajas jätkas ta tööd aastani 1989. Selle perioodi jooksul sai ta 2 korda prestiizi preemiat ,,Coty American Fashion Critics' Awards". Aaastal 1984 , töötades endiselt Kleine nime all, tundis kogenud disainer end piisavalt küpsena, et alustada isikliku moeäriga. Moemaja asutati koos abikaasa Stephan Weissiga, kes oli hiljem ka brändi lõhnapudelite ja pakendite disainer. Olles sündinud ja elanud New Yorkis, tunneb disainer hästi selle linna nägu
· Poliitiline korrektsus Tähtsamad teaduse- ja tehnikasaavutused · Kondoomide masstootmine · Orbiidil käis esimene korduvalt kasutatav kosmoselaev ehk kosmosesüstik Columbia · heli salvestamiseks hakati kasutama laserseadmeid · teadlased avastasid suured augud osoonikihis Rõivamood Mitmekesisus tabas ka moodi. Eeskujudeks olid Madonna ja printsess Diana. Kes ei soovinud või ei jõudnud kanda Coco Chaneli moemajas disainitud luksusrõivast, võis rahulikult jääda teksaste juurde, sest needki olid endiselt moes. Sikk oli kanda katki rebitud teksaseid, seejuures pidi selge olema, et rebendid on tehtud meelega, soovitavalt moeateljees. Naised: Uute liibuvate spordirõivaste kõrval, mida kanti tänaval, said uue tähenduse ka teksased. Need olid konservatiivsed ning neid kanti sametkingade ja valge pluusiga. Moodi tulid
Esialgu sai ta tööd Milano kaubamaja La Rinascente reklaamiosakonda vaateakende kujundajana. Peagi sai temast Milano suure kaubamaja heaks töötavate arhitektide asssistent. Seejärel sai ta tööd kaubamaja meesteriiete osakonna varustajana, kus sai hindamatu kogemuse rõivaste turunduse vallas, ta lõi kaubama imagot. 1961–1970 töötas ta Nino Cerruti moemajas meesterõivaste projekteerijana, kus lõi Hitman kollektsiooni . See oli aeg, mil Giorgio Armani iseseisvus ning ta polnud enam ebakindel poisike. Seejärel hakkas ta vabakutseliseks, projekteerides meesterõivaid korraga isegi kümnele tootjale, sealjuures endiselt Cerrutile. 1972. aastal võttis Armani vastu nõuandja koha väikeses Firenze firmas Tendresse ja pani end esimest korda proovile naistemoe alal.
Kangalettidele jõudis see mõnevõrra hiljem, muutudes kerge, koheva ja kortsumatu materjalina ihaldusväärseks kleidiriideks. 1950. ja 1960. aastatel saidki populaarseks kleidid, millel oli kahar volditud seelikuosa. On ka palju moemaju mis on kujundanud rõivamoe kujunemise ja nendeks on: Moskva moemaja ja Tallinna moemaja suhted Moskva huvitas Tallinna moemaja vaid ainult ühest aspektist- seal võis näha rahvusvahelisi näitusi ja toimusid rahvusvahelised moedemonstratsioonid. Moemajas ringlesid ka Moskva saadetud instruktsioonid ja moeprognoosid,kuid nende vastu väga suurt huvi ei tuntud. Tallinna moemaja hea maitse oli pigem Moskvas väga hinnatud. Soome mood Põhiline mõju oli televisioon, mille põhjal tehti Silueti kompiltsioonid. Lenita Airistolt võeti jäljendust tänavamoe jaoks. Lenita on Helsinki ajakirjanik ja ettevõtja, kes käis kohal Tallinna moemajas et pildistada ja leida ideoloogiliselt õigeid rõivastuid, mis oleks vaba
Giorgio Armani Giorgio Armani (sündinud 11. juulil 1934 Piacenzas Emilia-Romagnas Itaalias) on itaalia moelooja. Eriti tuntud on tema loodud meesterõivad. Ta on töötanud La Rinascenta kaubamajas aknapesijana, disainerina Vino Cerutti moemajas. Pärast natukest aega Vino Cerutti juures töötamist lahkus ta, et saada vabakutseliseks moedisaineriks.1974.aastal asutas ta koos oma partneri Sergio Galeottiga Giorgio Armani S.p.A. Ta õde Rosanna Armani liitus tema firmaga. Giorgio oli ka tuntud kui Rahvusvahelise Milano Jalgpalli Klubi fännina. Ta on Milano korvpalli tiimi president. Tänapäeval on ta tuntud kui rätsepp.Ta saavutas rahvusvahelise läbimurde tehes riideid kuulsatele Hollywoodi nimedele ja Richard Gerile. 2007
" Siinkohal meenub väike kummipaat-järelhaagis, mis seoti Kajandute süstale sappa Leedus, et ära mahutada kukeseenemägesid. Ja regulaarne südaöine praemuna, ilma milleta Kristal uni ei tule, aga mida ta püüab süüa Juhani eest salaja, et meest mitte raske valikuga õrritada. Jah, neid kaht vaadates hakka või uskuma, et armastust saab sõna otseses mõttes ka keelel kanda. Alati pole Kristal kodu jaoks nii palju aega olnud: rohkem kui 30 aastat Tallinna Moemajas tegid elu vahetevahel väga kiireks. On olnud aegu, mil nad Juhaniga kordamööda komandeeringutes käies veetsid teineteiseta kokku kolm kuud aastas. Aga kõik kojutulemised on olnud äraolekuid väärt. Kui kaalukamatest üllatustest alustada, siis kinkis üks teisele remonditud magamistoa ja sai mõne aasta pärast vastu värskelt plaaditud WC. Juhani viimane naasmine paneb riigi parimad kojuootajad aga üksteisele vandeseltslaslikult silma pilgutama
1. Kas Coco Chanel on pärisnimi või kunstnikunimi? 2. Milles seisnes Coco Chaneli suur moerevolutsioon? 3. Mis oli Coco Chaneli ametialase karjääri suurimaks trumbiks? 4. Kas Eestis töötav disainer saaks teha Coco Chaneliga sarnase karjääri? Põhjenda. 5. Kui vana oli Coco Chanel, kui disainis oma kuulsa tviidist kostüümi? 6. Milliseid Chaneli firma parfüüme oskad nimetada? 7. Miks Chaneli tooteid nii vähe reklaamitakse? 8. Kes eestlastest kannab aeg-ajalt Chaneli moemajas õmmeldud riideid? 9. Kas tunned Chaneli firma toodetega võrdseid brande (kuulsate firmade tooteid)? 10. Mida arvad Eestis toodetud rõivastest? 11. Kuidas hindad Coco Chaneli teeneid prantsuse vaimu levitajana? 12. Millised tooted toovad Chaneli firmale suurimat tulu? On need riided, ehted, parfüümid kosmeetikatooted või aksessuaarid (lisandid õhtutualeti juurde)? 13. Millised firmad on Chaneli maja suurimad konkurendid parfüümide vallas?
Te kõik läbisite eksami kenasti. Kunagi pole olnud eksamil nii asjatundlikke inimesi. Meie zürii hindas kõike väga põhjalikult. Maksimumpunktid, mis võis saada olid 40 punkti koos kõndimisega. Ma ütlen nüüd punktisummad. Alustan viie inimesega kes peavad läbima uued eksamid. 7 punktiga Avelissoo Ruubest, 2. 9 punktiga Tiina Liivit, 3. ka 9 punktiga Karmen Tiias, 4. 11 punktiga Jennifer Kairas ja 5. 13 punktiga Aavo Seilit. Ma ootan teid homme kell üheksa sama plaani järgi siin moemajas. Nüüd need, kes saavad modellitööd. Neid on sellest grupist vaid kaks. 1. 39 punktiga Jasmiin Saulus, ja teine, 27 punktiga Liina Avelissa, mis ta sa sai modellilaval võimaliku ehk maksimumsumma punkte. Nii teid ootan ma ka homme siia, aga kell 13.00 oma kabinetis. Õmblejaks saab vaid üks, 17 punktiga Pürjo Kaiseleht. 11 punkti 17-st punktist sai ta õmblemisruumis. Disaineriks saavad kolm inimest: 1. Adolf Runnel, 2. Kaurjaana Leiset ja 3. Akilita Paulus
annaabi.ee 
