1945. aastal läks ta Pariisi arhitektuuri õppima. 1.1. Pariisi jõudmine Kui Pierre (siis veel Pietro) Cardin 1945. aastal jalgrattal Pariisi jõudis, saatnud ennustaja ta majja number 82 Faubourg Saint-Honoré tänaval, kinnitades: kunagi saab tema nimi kuulsaks sellest paigast kuni Sydney`ni. Kuigi Cardin polnud kunagi kuulnud Sydney`st, jälgis ta ennustaja nõuannet, läks Faubourg Saint-Honoré tänavale ja kohtas üht tollal selles majas elanud prestiizika moekunstniku Jeanne Paquini ametnikku. Too võttis noore Cardini tööle. 1.2. Edu saavutamine Seejärel töötas ta koos Schiaparelliga. 1945 Cardin kohtas Jean Cocteau ja Christian Bérardi kellega ta teigi arvukaid kostüüme ja maske mitmesse filmi, nagu "Kaunitar ja koletis" (1946). Aastal 1947 kutsuti teda tööle Christian Dior`i alluvusse. Aastal 1950 Cardin lõi oma moe maja Rue Richepanse Pariisis ja alustas oma Haute Coture kollektsiooniga 1953. Ta
Lacroix moemaja oli väga edukas ja 2 aastat pärast asutamist otsustati hakata lisaks rõivastele tootma ka ehteid, käekotte, kingi, prille, salle ja lipse. Sel samal 1989. aastal avati Christian Lacroix butiike mitmel pool maailmas Pariisis, Arles', Toulouse'is, Londonis, Genfis ja Jaapanis. (1) 2009. aastal oli aga Moemaja sunnitud oma uksed nigela majandusliku olukorra tõttu sulgema. Lacroix Moemaja viimaseks jäi 2009. aasta sügis/talvine haute couture kollektsioon, mis oli moekunstniku tavapärasest käekirjast palju süngemates toonides, ning personaalselt rahastatud Christian Lacroix enda poolt. Etenduse lõpus lahkus kunstnik lavalt pisarais. (5) 2011. aastal alustas Lacroix koostööd rõivabrändiga Desigual, kuid tunnistas siiski, et tunneb ennast paremini kõrgmoodi luues. (3) Christian Lacroix on peale kõrgmoe loomise tegelenud ka paljude muude loomingulisust ja head maitset nõudvate tegevustega. Tema on disaininud Air
Chloè nimi esilehtedele ning suurendada läbimüüki. Uut olukorda kritiseeris ka Stella eelkäija Karl Lagerfeld, kes kommenteeris Chloè valikut järgmiselt: "Chloè oleks pidanud võtma suure nime. Nad võtsidki, kuid muusikas, mitte moekunstis. Loodame, et ta (Stella) on sama andekas kui ta isa." Isegi, kui uue peadisaineri valik oli vaid äriliselt kaalutletud samm, millel polnud suurt pistmist Stella kui moekunstniku andega, kujunes see igal juhul väga õnnestunud trikiks. Esimene Chloè kollektsioon (nagu ka järgmised), mis valmis Stella juhatuse all, oli tõeline moemaiuspala ja osutus väga populaarseks ning leidis ohtralt jäljendamist ka järgnevatel hooaegadel. Chloè nimi figureeris magasinides ja leidis üha enam imetlejaid-kandjaid. Juba paari aasta pärast hakkasid levima jutud, et Stellale on silma peale pannud ka teine moegigant - Gucci
Ivo Nikkolo on Eestis esimene, kes hakkab oma nimesildiga rõivaid läände müüma. 1996 98 avatakse üha esinduskauplusi ja trügitakse kaubamajadesse paljutuntud Euroopa rõivamärkide kõrvale Helsingis, Stockholmis, Peterburis. Põhjamaade naistele tema klassikaline, ent põneva kangavaliku ja väikeste moeviguritega rõivad istuvad. Praegugi on märgil poed Helsingis, Riias, Vilniuses. Moskvalannad saavad Nikkolot Montoni poest. Kuldsed nõelad Ivo Nikkolo sai parima Eesti moekunstniku auhinna Kuldnõela 1997.aastal 2006. aastal müüs Ivo Nikkolo oma rõivamärgi Baltikale, et veelgi laieneda ja austajaid leida. Ja nüüd saab Ivo Nikkolo endale lubada ka tõelist moekunsti, tuues 2007. aastal koos Eve Hansoniga rahva ette efektse ja müstilise kollektsiooni «Andromeeda» Julgus olla IN Ivo Nikkolo looming on kui hea vein, mis muutub ajaga vaid paremaks ja mida tuleb nautida kiirustamata. Sest aastate eest soetatud jakke ja mantleid kantakse siiani
Ettevõte moeateljee Re-use-me on ateljee, mis pakub eelkõige võimalust lasta endale personaalselt midagi unikaalset enda vanadest riietest õmmelda ja disainida. Ettevõtte idee autor ja elluviija on Sille Lääs. Idee moeateljee luua sündis peale seda, kui projekti alustaja lõpetas moedisaini eriala Eesti Kunstiakadeemias ja soovis enda õpitud erialal rakendust leida. Ettevõte on hetkel asutamisjärgus. Eeliseks teiste moeäride ees on see, et seal saab igaüks koos moekunstniku abiga disainida enda vanadest rõivastest uued ja moekad esemed, hinnad on veidi madalamad kui tavaateljeedes, sest uue materjali kulu on minimaalne. Eesmärgiks on rõivaste taaskasutuse propageerimine. Turule kavatseme tulla enne ateljee avamist ennast reklaamides ja ateljee ise asub ka kesklinnas ja on seega rahvale küllalt hästi nähtav. Projekti teostamise lühikirjeldus Moeateljee asuks Tallinna kesklinnas Rävala puiesteel ja ruumi pindala on 30m².
Chanel nr. 5 "Naisel, kes ei kanna parfüümi, ei ole tulevikku," teatas Coco, ning lansseeris aastal 1921 oma esimese parfüümi. Oma õnnenumbri järgi pani ta sellele nimeks Chanel nr. 5. Tegemist oli erakordse saavutusega, mis tõukas troonilt kõik senised lillelõhnalised parfüümid. Uus lõhn oli kokku segatud enam kui 80 aroomist. Parfüümipudeli - sellise, nagu me seda ka täna teame - disainis Coco Chanel ise. Tegemist oli esimese korraga, kui lõhnaõlipudelilt vaatas vastu moekunstniku nimi. Chanel nr. 5 oli kalleim kõigist seni müüdud lõhnadest, kuid sellest hoolimata saatis seda ülisuur müügiedu. Isegi Marylin Monroe teatas ühes intervjuus, et ainus asi, mida ta voodis kannab, on Chanel nr. 5. Luksuslik vaesus Just nii nimetas konkurent Paul Poiret Chaneli moeleiutisi. Kadestamiseks ja keelepeksuks oli põhjust, sest poisikese-stiil, mida Coco 1920ndatel tutvustas, pälvis moodsate naiste seas suurt poolehoidu
"Teie tütar tõi eile õhtul mu kadunud rahakoti ära! Pealegi polnud mu rahakotis puudu ühtegi senti!" olin viga imestunud. "Mul on hea meel, et ta oskas rahakotti nii hoida, et sealt ei kadunud midagi! Pealegi on ta ju nii väike," ütlesin rõõmsalt ja juba peaaegu unustades oma töö asjad. "Hmmm... Palun, kas me läheks tagasi töö asjade juurde?" küsis pr kulmu kortsutades. "Ja-ja-ja-jah! Palun vabandust!" ütlesin häbelikult. Me rääkisime kõigest: reeglitest, eksamitest, moest, moekunstniku tööst, tööliikidest ja paljust moealaga seonduvatest asjadest. 13 Eksam Me rääkisime pr Evelissaga üle kolme tunni. Ma jõudsin koju alles 16.17! Läksin jalamaid üles riideid vahetama. "Noh, kuidas läks? Kas said tööle?" küsis Andres, kui ma magamistoast kööki läksin. "Hästi! Mul on homme hommikul kell 9.00 eksam. Siis kui selle läbin, saan tööle, kui ei, siis ei saa," ütlesin külmkapist mahla võttes ja klaasi valades. "Oo! Siis on ju hea