“Polish drip” Britt Samoson Möödunud aasta septembri alguses külastasin näitust nimega “Uus Põhjamaade moeillustratsioon II”. Näitus oli avatud 23.05-27.09.2015 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Lai 17, Tallinn. Näitusel oli esindatud Norrast, Eestist, Taanist, Soomest ja Rootsist pärit moekunstnike loomingut. Eestlastest võis kohata näiteks Britt Samosoni ja Kätlin Kaljuvee teoseid. Tänavu olid nad minu favoriidid ning ühtlasi olen nendega isiklikult kohtunud. Kätlin Kaljuvee on auhinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kelle looming keerleb looduse müütilise jõu ja elu mitmekesisuse kauniduse ümber. Tindipliiatsi ja vesivärvidega joonistatud ja tihti ka siidikangale trükitud
Saksamaalt, Rootsist, Inglismaalt ja ka Prantsusmaalt ning üldpildi moest sai kätte ka linnapildis liikuvate turistide kaudu. Olulist rolli mängis ka Soome TV ülekannete nähtavus Eesti põhjarannikul. Erialaseid kogemusi käidi koos teiste liiduvabariikide esindajatega vahetamas peamiselt Üleliidulises Moemajas Moskvas, kuid ka rahvusvahelistel moekongressidel, -tööstusnäitustel ja messidel. Eesti võis oma moekunstnike ja nägusate mannekeenide taseme üle uhkust tunda. Omaette konks oli aga selles, et Silueti tegijatel polnud raudse eesriide taga õiget aimu, kuidas moeajakirja täpselt tehakse. Esimese arvutigi sai toimetus alles 1991.aastal. Igal numbril oli oma kunstnik, kes tegi põhiosa kujundusest. Makett tuli käsitsi kokku kleepida. Silueti tiraas oli aga meeletu eestikeeles keskmiselt 52 000 ja venekeeles 320 000 360 000 ajakirja
oleksid eeldanud teistsugust, rahvuslikus stiilis esemekeskset väljapanekut ega oleks andnud terviklikku ülevaadet moemaja kunstnike autoriloomingust läbi kümnendite. Tallinna Moemaja on üheksakümnendate paiku elanud läbi hävingu, mille käigus suleti vanalinnas tegutsev moeateljee. Hea maine taastamine lasub sel ajal direktor Kairi Vildersoni õlul, kes ostis masendavas majandusseisus, ligi miljonikroonise võlakoormaga moemaja. Moekunstnike Anu Johansoni ja Kai Saare juhtimisel on 96/97 sügis-talvisesse kollektsiooni Marleen valitud kvaliteetsest materjalist mudelid. Neutraalsetes toonides rõivad sobivad enam ärinaistele, kuid kollektsiooni kuuluvad ka värvikirevad, eksklusiivsemad ja trendikamad riietusesemed. Moemaja tõeliseks magentiks on Kai Saare hea maitse, mida usaldab oma garderoobi koostamisel ka proua Helle Meri. Moemaja ateljee kolis tagasi vanalinna, kus Kairi Vilderson kavatses alalistele
Oma esimest täielikku kollektsiooni ,,Pirates" esitles Westwood 1981. aastal Londonis, mis oli valminud koostöös Malcolm Mclaren'iga. Sellele järgnesid kollektsioonid ,,Savaga" (1982. aastal), ,,Buffalo Girls" (Sügis/Talv 1982.-83. aastal). Pariisi jõudis ta sõuga "Nostalgia of Mud" 1982. aastal. Kõik kollektsioonid ilmusid nime all ,,Worlds Ends". 1985. aastal otsusts Vivienne alustada disainimist oma nime all. 1989. aastal nimetati Vivienne ainsa naisdisainerina maailma moekunstnike esikuuikusse ning alates sellest on tema nimi aina kuulsust kogunud. Oma esimest meestekollektsiooni esitles ta 1996. aastal. Oma 2005. 06. aasta sügis-talvises kollektsioonis ,,Propaganda" kasutas ta Wolford'si (kellega ta on tihedat koostööd teinud alates 2003. Aastast) eksklusiivset kudumistehnoloogiat. Samuti on naine koos töötanud brändiga Nine West. SEDÖÖVRID JA AUTASUD Vivienne Westwood on disaininud kleite pritsess Eugenie'le (tema pulmakleidi 2011. aastal),
Mõlema naise käsi katavad valged kindad selge kodanlik igand. Kaanetüdrukud ilutsevad "Estonia" ooperiteatri taustal, kusagil pole näha progressi tunnuseid suitsevaid tehasekorstnaid ja kommunismi ehitavaid kraanasid. Peab tunnistama, et tegemist on ühe ideoloogiliselt väga ebaküpse asjandusega, kus miski ei vasta sotsrealismi nõuetele rahvuslikku vormi ega sotsialistlikku sisu "Moealbumi" esikaanelt ei leia. Vestluses Melanie Kaarmaga selgus, et tsensuuriorganite kontroll moekunstnike toimetuste üle oli minimaalne, kuna tegemist oli nõukogude kunstide hierarhilise trepi ühe madalaima astmega. Arvatavasti ainult seetõttu sai säärane ebanõukoguliku ilmega ajakiri üldse trükki minna. Kord aastas ilmuma määratud "Moealbum" pakkus rõivamudeleid igaks hooajaks ja elujuhtumiks. Esimeses 30-leheküljelises numbris olid sellised rubriigid nagu "Mantleid ja kostüüme", "Kauniks puhkeajaks", "Tänavakleite", "Hommikumantleid" jne
seitse korda soojuspidavam kui tavaline toarõivastus. Praegune mõõtaparatuur lubab hinnata erinevate tootmisruumide jaoks Rõivaste soojuspidavus toas rõivastuse vajaliku soojuspidavust, arvestades nii sisekliimat ja väljas külma talevilmaga kui ka füüsilise töö intensiivsust. Nii, et peale moekunstnike võib erineda kuni 7 korda töö rõivaste kavandamisel, tuleb mõnikord kasutada ka inseneriteadmisi. Üha suurem osa inimesi veedab põhilise aja ööpäevast siseruumides. Ka liiklusvahendite küttesüsteemid on võimelised tagama siseruumi soojuse. Olukorda, kus organismi termoregulatsiooni mehhanism peaks ennast pingutama, jääb üha vähemaks. Seetõttu termoregulatsiooni mehhanismi treenitus väheneb ja üha väiksemad kõrvalekalded organismile
• asukoha; • kasutatavate kaubamärkide; • konkureerivate toodete omaduste; • toodete hinna, hinnavahemiku või hinna kujunemise põhimõtete; • konkurendi eeliste ja puuduste kohta. Kui konkurente on väga palju, siis ei pruugi ka tabel olla kõige mõistlikum lahendus. Sellisel juhul võiks konkurendid rühmitada olulisemate tunnuste poolest suurematesse gruppidesse ning nende gruppide all nimetada juba konkreetsed konkurendid. Nt: 1) moekunstnike ateljeed, 2) õmblussalongid, 3) õmblejad - FIE, 4) väiketootjad, 5) stilistid. Õmblejad – Erika Šmutova FIE õmblustööd, Riina Nuut FIE, Anne Sankovski FIE, Maimu Tamm FIE, Riina Ivanova FIE, Riinu Moorats FIE. Millele veel mõelda? Kindlasti tasub pöörata tähelepanu konkurentide eelistele – tõenäoliselt on neilt midagi õppida ja enda jaoks ära kasutada. Ei tohi unustada, et konkurentidel on alati vähemalt üks eelis – nad on uuest tulijast kauem turul
Kostüüm (costume): riietusstiil, mis kuulub teatud ajaloolisse või kultuurilisse konteksti: - Etniline või ajalooline rõivastus - Rõivastus.......... Välimus (appearance)- suurem mõiste kui riietus (sest hõlmab kõike- ka kognitsioone riietusest ja mõtteviise seoses riietusega). 1. Välimusega manipuleerimine+ mõtlemine 2. Välimuse tajumine (atraktiivne välimus) Rõivastuskunst (wearable art)- üks kunstiliik, et peegeldada moekunstnike tegevust. Disaineri tegevus on teine! Stiil (style): iseloomulik kujutus- ja väljenduslaad riietuses. (õp leidis sellele intternetist 24 eesti keelset vastet). Kunstis- ajastule või isikule iseloomulike võtete kogum. Stiil kui keelekasutuse viis. Stiil kui iseäralik viis midagi teha. Stiil tähenduses moodne või elegantne- vastand stiilitu (class). Eetikas- kujundite süsteemi, kunstite väljendus- vahendite ühtsus. Riietusstiil (appearance style= personal font)
annaabi.ee 
