Mis mulle meeldib/imponeerib keskaegses arhitektuuris, muusikas ja moekunstis? Keskaegne maailm erineb tänapäevasest maailmast väga. Keskaegne kunst ja muusika sisaldavad endas omadusi, mis on kindlasti väga huvitavad ja müstilised nüüdisaegsetele inimestele. Keskaegne arhitektuur on väga rikas ja külluslik. Mind kõidavad väga keskaegsed kirikud. Keskaegsed kirikud on väga huvitavad ja omapärased. Kirikud tehti keskajal eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes nendesse siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust
See oli ka salongi või buduaarikunst. Madaam Pompadour´i stiil. Rokokoo toonid olid pastelsed, kuldsed ja hõbedased. Interjööri kaunistavad peeglisaalid, lilledest, lehtedest, okstest kaunistused. Hulgaliselt kasutati kristall-lühtreid. Rõivakunstis kaharad seelikud, korsetid, pitsid, satsid, lehvikesed, riietus äärmiselt ebamugav. Ülepaisutatud. Kõrged soengud, mehed kandsid parukaid. Inimesed olid väikesed. Detaile rohkem. Rokokoo stiili võis leida sisearhitektuuris, moekunstis, tarbekunstis(keraamika, ehtekunst, mööblikunst), maalikunst, skulptuur. Maalikunsti domineerisid pastelsed värvid(helesinine, roosa). Maalidel kujutati jõudeelu ja lõbustusi. Maaliti aiapidusid, ja teatrietendusi. Maalid meenutasid muinasjutupilte. Koketsed daamikesed ja lamburineiud. Maalid olid positiivsed. Tegelased maalidel olid pehmed, armsad, kraatsilised. Väga sageli kujutati maalikunstis ja skulptuuris tiibadega poisse(amorette). Maaliti kauneid linnavaateid e veduude
Opkunst Martin Karu Tallinn 2016 Opkunst ehk optiline kunst • Sai alguse 1960. aastal, kui arenes välja abstraktsest maalisuunast. • Peamiselt tegeleti sellel ajal sellega USA`s ning Lääne-Euroopas. • Tänapäeval kasutatakse peamiselt reklaamikunstis, moekunstis, tarbekunstis. • Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. • Kunstil on tihti rahustav või ärritav toime. Tähtsaimad opkunsti esindajad maailmas • Victor Vasarely • J. Le Parc • Bridget Riley • J. R. Soto Victor Vasarely (1906-1997) • Ungari-Prantsuse kunstnik, kes sündis Ungaris. • Opkunsti “isa“ ja juht.
Barokk-kiriku fassaad San Carlo alle Quattro Fontane kirik Zwinger Talvepalee Bartolomeo Ratsrelli Smolnõi kloostrikirik Tsarskoje Selo Peterburi Peterburis lähistel Rundles Lätis Tallinnas Niccolo Michetti Ehitatud Peeter I naise Katariina I jaoks Kadriorg Narva enne II Maailmasõda ROKOKOO SISEKUJUNDUSES ROKOKOO MOEKUNSTIS Skulptuurid Lorenzo Bernini http://en.wikipedia.org/wiki/Aeneas Apollo ja Daphne Aeneas ja Anchis Püha Theresa ekstaas MAALIKUNST Andrea del Pozzo suurejooneliste seinamaalide meister Annibale Carraci maalis mütoloogilisi seinammale eeskujuks Raffael Püha perekond Ginevra Detail altari maalist Commador lõunatamas Michelangelo Carravagio
aristokraatide ja Kreeka kunstnike meelispaigaks. Hydra meresõidutraditsioonid on pikaajalised, maailmakuulsaks said saare meremehed ja kaptenid Kreeka vabadussõja ajal türklaste vastu võideldes. Vaprate merekarude ja laevaomanike, kellest hiljem said rahvuskangelased, villad palistavad siiani saare sadamaid. Kreeka kunstil on olnud tohutu mõju Euroopa kunstile ja selle kaudu ka kogu maailma kunstile. Lisaks kujutavale kunstile leiame selgeid Antiik-Kreeka peegeldusi ka teatri-, tantsu-, moekunstis, arhitektuuris ja kirjanduses ning muidugi spordis. OLÜMPIA Olümpia on üks kõige tähtsamaid antiikpühapaiku, pühend Zeusile. Olümpia on olümpiamängude sünnikoht ja samu Looduskaunis piirkond on olnud pidevalt asustatud alates 3. a perioodi lõpus sai sellest usukeskus. Suurte olümpiavõistlejate nimed olid tuntud kogu Kreekas, neid kujutati skulptuuride ja savikujudena. Siis kadusid mängud enam kui 1500 aastaks. Tänapäeval on üheks suurimaks aastasündmuseks olümpiamängud.
Louis Jacques Daguerre 1839. aastal leiutatud aparaat, millega tal õnnestus kinnistada kujutis hõbetatud vaskplaadile pani aluse fotograafiale. Hiljem sai Daguerre kujutise ka hõbejodiidpaberile. Esimese liikuvate piltide jaoks mõeldud kinematograaf leiutati vandade Auguste ja Louis Lumiere poolt ning esimese kino avasid nad Pariis aastal 1895. Umbes 1800. aastaga piiritletavat aega nimetatakse ampiiriks ehk kõrgklassitsismiks. See stiil on selgesti eristatav sisekujunduses, tarbe- ja moekunstis. Arhitektuuri vallas jäädi tagasihoidlikuks, lihtsaks, sümmeetriliseks, kaunistusdetaile kasutati vähe, tasakaalukaks paigutuse osas samas üldmulje jäi monumentaalseks. Püstitati ka Vana- Rooma eeskujul triumfikaari. Hiljem tulid stiilid nagu romaani-ja gooti stiil. Klassitsistlik maalikunst oli plastiline ning rõhutas ilusat joont ja siluetti. Maalikunsti tähtsamaks kriteeriumiks hindamisel sai õige, revolutsioonile vajalik sisu.
aastal - nimetati kõigest 25aastane Stella Chloè moemaja peadisaineriks. Kuid toreda uudisega koos hakkasid levima ka jutud, et noore naise määramine sellele auväärsele kohale oli vaid meedia- ja müügitrikk – viis, kuidas suruda Chloè nimi esilehtedele ning suurendada läbimüüki. Uut olukorda kritiseeris ka Stella eelkäija Karl Lagerfeld, kes kommenteeris Chloè valikut järgmiselt: "Chloè oleks pidanud võtma suure nime. Nad võtsidki, kuid muusikas, mitte moekunstis. Loodame, et ta (Stella) on sama andekas kui ta isa." Isegi, kui uue peadisaineri valik oli vaid äriliselt kaalutletud samm, millel polnud suurt pistmist Stella kui moekunstniku andega, kujunes see igal juhul väga õnnestunud trikiks. Esimene Chloè kollektsioon (nagu ka järgmised), mis valmis Stella juhatuse all, oli tõeline moemaiuspala ja osutus väga populaarseks ning leidis ohtralt jäljendamist ka järgnevatel hooaegadel
Ka vesinikülihapendit, mida peeti samuti skandaalseks , katsetati,kuigi märksa väiksema eduga, sest paljud värvid olid üsna ohtlikud ja inimesed said neist sageli mürgituse. Sel ajajärgul ilmusid esimesed primitiivsed keemilised lokid, mis pakkusid erutavat uudsust kõigile. Juuksurid, kes olid teinud raha naistele poolpikka poisipea lõikamisega hakkasid nüüd soengut pisut naiselikumaks muutma. 1930-1939 Rõivamood: Arenev filmimaailm muutis riided luksuslikumks. Moekunstis tekkis palju uusi nähtusi, näiteks diagonaallõikega õhtukleidid (palja seljaga), tirooli kaabud ja meremeeste mütsid. Juuksed olid natukene pikemad kui poisipea ja plaatinablondid. Meikimine oli peaegu juba kohustuslik, kusjuures kasutati sageli pööraseid värvitoone (mustad küüned jne). Figuur polnud enam nii sirge ja lame nagu 1920.-ndatel, vaid muutus ümaramaks ja ühtlasemaks. Moeiidolid: Greta Garbo, Vivien Leigh. Soengumood: 30-ndad tegid lõpu poisipea türannilale
- Kadrioru loss Maalikunst: M. da Caravaggio (Itaalia), P.P.Rubenns (Belgia), Verner van Delft, Tim’s Vermer Versailles loss Talvepalee Maalikunst ● Itaalias M. da Caravaggio ● Belgias P.P.Rubens ● Vermer van Delft ● Tim’s Vermeer P.P.Rubens “Leukippose tütarde röövimine” Vermeer van Delft “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga” M. da Caravaggio “Õhtusöök Emmause juures” Rokokoo 18. sajand - Õukonnakunst - Esines maalikunstis, skulptuurides, moekunstis - Peoplatsid, nt Zwinger Dresdenis - Maalikunsti temaatika armumängud, lodevas poosis naised, putos (inglipoisid) Zwinger Dresdenis “Diana pärast jahti” F. Boucher Klassitsism Romantism 19.saj Klassitsism ● Ametlikult tunnustatud, õpetati akadeemiates ● Eeskujuks antiik-Rooma ja Kreeka ● Märksõnadeks kord, tasakaal, sümmeetria, rahu, reeglid Romantism
Näiteks 2010. aasta alguses oli Tartus Laulupeomuuseumis üleval näitus, mis koosnes vaipadest, vöödest, nahk- ja puitesemetest7. Ehalill Hallistega sain teha ka meili vahendusel intervjuu, kus uurisin, mille järgi ta valib mustrid, mida kasutab. Ta vastas, et valib need täiesti emotsionaalsetel ajenditel, eesmärgiks on kas tekitada mingi liikumine, eriline seisund või oluline sõnum. Samuti on tema jaoks tähtis romantilisemotsionaalse õhustiku loomine. Ka moekunstis on rahvamustrid uuesti populaarseks saanud. Presidendi vastuvõttudel on juba mitu aastat silma hakkanud rahvusliku ornamentikaga kleidid. Lisaks sellele pühenduvad paljud moekunstnikud ja -näitused rahvuslike mustrite näitamisele. Näitena võib tuua Aldo Järvsoo kollektsiooni «Virve», mis oli kui kummardus vanale käsitööle ja mustritele ning tõi moekunstnikule ka Kuldnõela auhinna 8. 6 Piirimäe, K. (03.03.2010) «Eesti mustrid loovad hea tuju», Tartu Postimees 7
õmblesid kapitalistlike riikide raha jahtivad moekunstnikud oma lõbujanulistele klientidele. Õigustades oma olemasolu totalitaarses ühiskonnas, peitis Eesti NSV moekunst end uute funktsioonide taha. Ahvatlemiseks mõeldud kleitide asemele pidid moekunstnikud produtseerima kostüüme nõukogude naise erinevatele inkarnatsioonidele: arstist ehitajani, õpetajast sportlaseni. Olulisimaid ülesandeid oli üle trumbata Lääne "vulgaarseid" moode; tõestada, et ka moekunstis on NSVL "planeedi eesotsas". Nendest reeglitest sai siiski tahtmise korral kõrvale hiilida ning selles võiski peituda Eesti NSV "Moealbumi" üleliiduline edu. Toitumine. Eesti majanduslik seis 1950- tel aastatel oli raske. Kõige raskemad maarahva elus olid 1949-1955-ndad aastad, kuna 1949.aasta märtsis toimus küüditamine ja sellele järgnes kolhoosidesse minek. Sel põhjusel ei olnud ENSV-s talurahvast, talud olid ühistatud ja maa riigistatud
annaabi.ee 
