diskreedihoidelülituse (ingl sample and hold) abil pidevaks astmeliseks (trepikujuliseks) signaaliks. Siinuselise kandevõnkumise amplituudmoduleerimine (AM) ja sagedusmoduleerimine (FM) Amplituudmodulatsioon (lühend AM, inglise amplitude modulation) on raadio- ja sidetehnikas kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandesignaali) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali m(t) rütmis. Modulatsiooniga kaasneb signaali m(t) esialgse kuju oluline muutus ja tema spektri üleminek teisele sagedusele. Tuntud on mitu AM-i alaliiki: kandjaga AM, kandjata AM ja ühe külgriba AM. Moduleerimine võimaldab edastada signaali m(t) kanalis, mille sagedusomadused on piiratud, ning aitab vähendada edastatava signaali m(t)kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel. Eelkõige kasutatakse modulatsiooni selleks, et võimaldada mitme signaali samaaegset edastamist ühes kanalis.[1]
perioodiliste signaalide spektreid. Selleks seadsime generaatori väljundsignaali kujuks nii nelinurga, kolmnurga ja kahepoolse kolmnurga ning mõõtsime markeri abil spektrijoonte kõrgused ja samuti ka joonte sagedused. Saadud tulemused kandsime tabelisse nr. 1. 3. Mõõtsime amplituudmoduleeritud (AM) ja sagedusmoduleeritud (FM) signaalide spektrid. Selleks kasutasime signaali allikana kõrgsagedusgeneraatorit välise modulatsiooniga reziimis. Mõõtmiseks seadsime generaatori HP8648B väljundisse signaali, mille parameetrid olid: kandesagedus 200 MHz, moduleeriv sagedus 50 kHz, modulatsiooni tüüp: väline, AM korral modulatsioonitegur 60% ja FM korral deviatsioon 100 kHz. Mõõtsime markeri abil mõlema signaali jaoks spektrijoonte kõrgused ja sagedused. Saadud tulemused kandsime tabelisse nr. 1. Signaali Põhisagedus, Mõõdetud Mõõdetud Mõõdetud
8 4 6,400±0,064 9,09 mV 526,600000±0,00263 525 3 Nelinurksignaali korral spektrikomponendid avalduvad: u(t) = 4A/(sint + 1/3 sin3t + 1/5 sin5t ...) = 2f = 2/T 4.) Mõõtsime sagedusmoduleeritud (FM) signaali spektrit. Selleks kasutasime signaali allikana kõrgsagedusgeneraatorit HP8648B välise modulatsiooniga reziimis. - kandesagedus f = 180 MHz (HP8648B) 0 - moduleeriva harmoonilise sagedus F = 15kHz, u = 100mV (HP33250A) - modulatsiooni tüüp: väline (HP8648B) - Sagedusdeviatsioon f= 30kHz Mõõtsime kõigi spektrijoonte kõrgused ja sagedused markeri abil. Tulemuste põhjal koostasime tabeli. Arvutasime välja spektri teoreetilise kuju.LISA2 Tabel 2. Spektrijoonte kõrgused ja sagedused Mõõdetud spektrijoonte kõrgused ja sagedused:
Kas see, mis kandis edasi sümbolit 1 või see, mis kandis edasi sümbolit 0. See on täpselt teada olevate signaalide eristamise ülesanne. Sellist vastuvõttu iseloomustavad häirekindluse kõverad on parimad. Algoritmiks on see, et arvutatakse mõlema signaali ruutkeskmised kaugused ja võrreldakse neid. Optimaalse vastuvõtja struktuure sab muuta, avaldades vastuvõetud signaali ja tugisignaalide vahelise kauguste valemid. Struktuurskeem on slaidil 20. 18. M-modulatsiooniga signaalide optimaalse eristaja struktuurskeem .(8 Pideva edastuskanali häirekindlus) Kui vastuvõetud signaal ei ole binaarne, kasutame M-kanalist korrelatsioonvastuvõtjat. Sümbol fikseeritakse signaali lõpus ja valik toimub suurima saavtatud väärtuse järgi. M- modulatsiooniga signaalide reaalne vastuvõtja on enamasti kahekanaliline. Struktuurskeem on slaidil 34. 19. Optimaalse eristaja häirekindluse kõverad. (8 Pideva edastuskanali häirekindlus)
valemit kasutades esitada kujul 𝑠(𝑡)= Re{𝐴𝑒𝑗(2π𝑓𝑡+ 𝜑) }= Re{𝐴𝑒 𝑗𝜑 𝑒 𝑗𝜔𝑡 }. Ajast sõltuva osa ejωtt eemaldamisele järele jäävat, eksponentsiaalselt kujul kompleksarvu, Aejφ nimetataksegi faasoriks Faasori reaalosa nimetatakse ka sünfaasseks komponendiks I (In-phase) ja tema imaginaarosa vastavalt kvadratuurseks komponendiks Q (Quadrature) PSK modulatsiooniga signaalide üheks kujutusviisiks on spetsiaalne faasor ehk konstellatsioonidiagramm Ülevaatlikuks viisiks faasmanipuleeritud signaalide kujutamisel on konstellatsioonidiagramm. BPSK nagu ka kõrgema tasemeliste faasmanipulatsioonide iseloomustamiseks ning näitlikustamiseks kasutatakse konstellatsioonidiagrammi, mis kujutab endast komplekstasandit, kuhu kantakse vastava faasiga signaaliväärtusi. 69. Süsteemi mõiste, lineaarne süsteem
Servomootori tööpõhimõte: andes positsiooni signaali mootorile, hoiab see oma asendit. Asendi muutumisel väliste jõudude toimel, püüab servomootor asendit säilitada. Servomootoritel suur erivõimsus, lihtne juhtida, suur täpsus ja toimekiirus, Servomootor koosneb: mootor, tagasisideahel, juhtelektroonika. Mootoriks: harjadega alalisvoolumootor ,harjadeta alalisvoolumootor, asünkroonmootor, sünkroonmootor. Juhtimine: juhitakse pulsi laiuse modulatsiooniga Servomootorile antakse impulsid mingi kindla aja tagant. Nt 20 ms tagant 1-2 ms impulss, mille pikkus määrab asendi Samm-mootorid Samm-mootori rootor pöörab ennast vastavalt juhtseadmest saadud pingeimpulssidele. Igale juhtimpulsile vastab kindel pöörlemisnurk. Summaarne pöörlemine sõltub mootorile antud impulsside arvust. Puudub tagasiside. Omadused: 1) Andurivaba asendijuhtimine sammu täpsusega 2) Digitaalne kiiruse ja asendi impulssjuhtimine
digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada. Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti.
Kolmefaasiliste regulaatorite korral kasutatakse samu meetodeid, ainult et reguleeriv lüliti tuleb ühendada igase faasi. 7.3. Alalispinge muundurid ehk regulaatorid Pinge reguleerimist alalisvoolu ahelates kasutatakse eelkõige alalisvoolu mootorite toiteks, seejuures reguleerimise vajadused on külaldki erinevad, sõltuvalt ajami kasutusotstarbest. Reguleerimismeetodina kasutatakse impuls reguleerimist, eelkõige impulsi laiuse modulatsiooniga. Seetõttu on kasutatavad lülitused sarnased impuls stabilisaatoritega. Erinevus on ainult reguleerimise iseloomus. Stabilisaatorites toimub reguleerimisprotsess nii, et väljundpinge on konstantne. Pinge regulaatorites toimub aga reguleerimisprotsess vastavalt juhtimisprogrammile, kas väljundpinget vähendades või suurendades. impuls regulaatorite kasutamise peamiseks põhjuseks on kõrge kasutegur. Nii nagu stabilisaatorites, nii ka
alalispinge impulssregulaatorid, nende kasutamine võimaldab väga täpselt regureelida alalisvoolu mootorite pöörlemiskiirust. Seejuures toimub kiiruseregureelimine küllalt suure kasuteguriga. Varem kasutati kiiruse regureelimiseks kas ergutus või ankruahelatesse lülitavad reostaate. Nende kasutamisel aga on kasutegur madal kuna reostaate läbib suur vool ja reostaatis muutub hulk energiat soojuseks. Pingeregureelimine toimub impulsi laiuse modulatsiooniga täpsemalt reguraatori alalispinge ei ole mitte rangelt võetud alalispinge impulsregulaatori väljundpinge ühe polaarsete impulside jada. Ja pinge regureelimine toimub impulside kestvuse muutmisega. muutes impulside kestvust ehk laiust muutub väljundpinge keskväärtus mis on määrav mootori kiiruse regureelimisel. Kuna impulsspinge sisaldab teatavasti harmoonilisi, siis tuleb harmoonilised summutada ja selleks et impulsspingest saada
Impulsside arv on etteantud kiirusel muutumatu, kuid seda võidakse muuta erinevate etteandekiiruste korral. Plokk- pulsilaiusmodulatsiooni ajadiagramm on joonisel 3.39, kus pooljuhtseadiste lülituskestus on piiratud kuuekümne elektrilise kraadiga, mis tagab minimaalse vältusega lülitustsükli. Plokk- pulsilaiusmodulatsiooniga ja plokkjuhtimisega muunduritel on madalatel kiirustel mootori momendi pulsatsioon palju väiksem kui kuuepulsilise modulatsiooniga juhitavatel muunduritel. Kuuepulsilise juhtimisega muundurite väljundpinge harmooniline on sarnane plokk- pulsilaiusmodulatsiooniga muundurite omaga, kuid seal on lülitussagedusest põhjustatud UL1N 2 1 UL2N 1 UL3N
Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul.
Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul.
annaabi.ee 
