metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tempermalmi vajalik lähtestruktuur kindlustatakse keemilise koostise ja jahtumiskiiruse õige valikuga. Keemilise koostise määramisel tuleb arvestada ka valuomadustega, kuna tempermalmist valandid on suhteliselt õhukeseseinalised ning vorm täitub sulametalliga raskelt. Keragrafiitmalmi teket soodustab eelkõige erilisandite-modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Enamikel juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid. 2.2 Kodutöö. Terase termotöötlus 1. C=0,7; st C0,8, tegemist on alaeutektoidterasega. Eelkõige on tegemist konstruktsiooniterasega, mis peale kroomi sisaldab veel ka teisi legeerivaid elemente, aga ka tööriistateras, kui C sisaldus on 0,4...0,8. 2. Mittelegeerteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe3C faasidiagrammi
Küsimus 22 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged keragrafiitmalmi kohta? Vali üks või enam: a. Kerajas grafiit saadakse lõõmutamise teel tahkest olekust b. Kerakujulise grafiitmalmi mikrostruktuuris võib olla ledeburiiti ja tsementiiti c. On tugevam ja plastsem võrreldes lible- ja pesagrafiitmalmiga (silmas peetakse grafiidi kuju mõju mehaanilistele omadustele) d. Kerajas grafiit tekib modifikaatorite lisamisel sulast olekust Küsimus 23 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged terase ja malmi liigituse ning tugevusomaduste kohta? Vali üks või enam: a. Mittelegeerterased ei sisalda ühtegi teist lisandit peale Fe ja C b. Terased liigitatakse kõige laiemalt kahte suurde gruppi: legeerterased ja mittelegeerterased c. Mittelegeerteraste tugevus jääb vahemikku Rp0,2 < 400 MPa d
7. Malmid 7.1. Kuidas liigitatakse malmid läihtudes C-olekust (seotud või vaba)? · Kogu C seotud olekus (Fe3C - T) ehk valgemalmid · Kogu C või suurem osa sellest vabas olekus (G) ehk grafiitmalmid 7.2. Kuidas liigitatakse grafiitmalmid lähtudes grafiidiosakeste kujust? Nende saamine. · liblegrafiidiga malm ehk hallmalm - väike jahtumiskiirus · keragrafiitmalm - teket soodustab modifikaatorite sisseviimine sulamalmi (Mg) · tempermalm - pesagrafiit. Saadakse tempereerimise meetodil, st kõrgtemperatuuril kuumutus ja seisustamine, siis kõrgel temperatuuril eraldub A+T struktuurist süsinik ja võtab iseloomuliku kuju Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine ja malmi suur ränisisaldus. 7.3. Kuidas liigitatakse grafiitmalmid lähtudes metalsest põhimassist? Põhimassi %?
· Analüüsi etapid: o Meetodi/metoodika valimine o Metoodika valideerimine (juba valideeritud ja rutiinkasutuses oleva meetodi korral) o Proovi võtmine o Proovi jagamine identseteks alamproovideks o Proovi ettevalmistamine (mineraliseerimine või ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine o Segajate mõju elimineerimine: Eraldamine või Modifikaatorite/maskeerjate lisamine o Kalibreerimisproovide või lahuste valmistamine o Analüüsiaparatuuri kalibreerimine o Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine, mis on seotud analüüdi konsentratsiooniga proovis o Tulemuse arvutamine ja selle usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine · Valideerimine o Protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile · Metoodi/metoodika karakteristikud:
Mass-spektrid tekivad ainete ioniseerimisel kiirete elektronidega vaakumis. Tuumafüüsikalised meetodid ainete kiiritamine elementaarosakestega Isotoopide analüüs tegeletakse isotoopide olemasolu ja koostise selgitamisega. 96. Analüüsi etapid. Meetodi/metoodika valimine; Metoodika valideerimine; Proovi võtmine; Proovi jagamine identseteks alamproovideks; Proovi ettevalmistamine ja lahuse valmistamine; Segajate mõju elemineerimine; Eraldamine või modifikaatorite lisamine; Kalibreerimisproovide või lahuste valmistamine; Analüüsiaparatuuri kalibreerimine; Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine; Tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse hindamine. 97. Valideerimine. Valideerimine on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgiks, st kas ta sobib analüüsi tegemiseks. Valideerimise olulisemad vahendid on: Referentsmaterjalid reaalseid proove imiteerivad objektid, kus sisaldused on teada
Mass-spektrid tekivad ainete ioniseerimisel kiirete elektronidega vaakumis. Tuumafüüsikalised meetodid ainete kiiritamine elementaarosakestega Isotoopide analüüs tegeletakse isotoopide olemasolu ja koostise selgitamisega. 96. Analüüsi etapid. Meetodi/metoodika valimine; Metoodika valideerimine; Proovi võtmine; Proovi jagamine identseteks alamproovideks; Proovi ettevalmistamine ja lahuse valmistamine; Segajate mõju elemineerimine; Eraldamine või modifikaatorite lisamine; Kalibreerimisproovide või lahuste valmistamine; Analüüsiaparatuuri kalibreerimine; Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine; Tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse hindamine. 97. Valideerimine. Valideerimine on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgiks, st kas ta sobib analüüsi tegemiseks. Valideerimise olulisemad vahendid on:
· Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks · Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks 98. Analüüsi etapid: · Meetodi/metoodika valimine · Metoodika valideerimine · Proovi võtmine · Proovi jagamine identseteks alamproovideks · Proovi ettevalmistamine ja lahuse valmistamine · Segajate mõju elmineerimine (eraldamine või modifikaatorite/ maskeerijate lisamine) · Kalibreerimisproovide või- lahuste valmistamine · Analüüsiaparatuuri kalibreerimine · Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine, mis on seotud analüüdi konsentratsiooniga proovis · Tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse hindamine 99. Valideerimine on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile, st. kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada. 100
2.11a), - eutektsed, struktuuriga Le (joon. 2.8), - üleeutektsed, struktuuriga Le + T (joon. 2.11b). Vaba grafiidiga malmid jagunevad omakorda järgmiselt: - liblegrafiitmalm e. hallmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus liblegrafiidi kujul; - keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidina sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige spetsiaalsete lisandite – modifikaatorite (nt Mg) sisseviimine sulamalmi. - tempermalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus pesagrafiidi kujul. Pesagrafiit tekib valgemalmis olevast tsementiidist valgemalmist valandite pikaajalise lõõmutamise tulemusena. Metalse põhimassi struktuurist lähtudes jagunevad vaba grafiidiga malmid järgmistesse liikidesse: - Perliitmalm, mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure
iseloomu järgi. Eesti muldade klassifikatsioonisüsteem on väga lihtne. Muldasid jaotatakse pH, karbonaatide olemasolu ja lõimise järgi. Eesti puhul vaatame erinevad geneetilisi horisonte. WRB- world Reference base. Aluseks diagnostilised horisondid 40. Diagnostilised tunnused 14. Diagnostiliste väärtustega mulla lähtematerjal näiteks lähtekivimi materjal. Jaotatakse kõik mullad selle süsteem järgi 32-ks. Edasine jaotus on iseloomustavate tunnuste ehk modifikaatorite abi kasutatakse ees- ja järelliiteid. Kõik tunnused, mida jälgitakse, on pindmises 200 cm-s kihis. Määramine toimub nagu taimeraamatu järgi, kus vaadtakse tunnuseid ja vaadatakse järjest, kas muld vastab kirjeldusele või ei. Kui ei, siis liigutakse edasi ja kui jah, siis võetaksegi esimene võimalus, isegi kui muld vastab mitmele kirjeldusele. 3. mai MULDADE KASUTUSSOBIVUS .. hästi oluline et hindamine toimuks kasutusalade järgi. Muldade kasutussobivust võib vaadelda
Põhiliselt leiab kasutamist alaeutektmalm ja seda enamasti tempermalmi tootmisel. b)Grafiidi (süsiniku) osakeste kuju järgi Vaba grafiidiga malmid jagunevad omakorda järgmiselt: 1) Lilblegrafiitmalm ehk hallmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus liblegrafiidi kujul 2) Keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidi kujul. Sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige erilisandite modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Keragrafiidiga malmi saadakse modifitseerimise teel. Keragrafiidi tekitamiseks kasutatakse modifikaatorina magneesiumi (samui ka tseeriumi ja teisi), mille jääkkogus malmis peaks olema ~0,05%. Enamikul juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid (ligatuure) 3) Tempermalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus pesagrafiidi ehk lõõmutussüsiniku kujul. Lõõmutussüsinik tekib valgemalmis
annaabi.ee 
