1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi järgi üldised, osalised ja määramatud, modaliteedi järgi tehtavad otsused tegelikud ja paratamatud; õpetus kategooriatest maailmas on 10 põhilist kategooriat, mille järgi saab kõike kirjeldada: substants nimisõnad; kvantiteet esemete kuju; kvaliteet esemete sisu; relatsioon saab kõike võrrelda. Looduskäsitlus ja õp elusolenditest loodus on terve kosmos. Loodust iseloomustab pidev liikumine. Kogu liikumine jaguneb 3-ks: mitteolevast-olevaks (sünd); olevast-mitteolevaks
Kuldne kesktee on mehisus. Aristotelese loogika õpetus koosneb 3-st osast: 1)järelõpetusest e. süllogistika (2 olemasoleva näite abil saab teha kolmanda,kui matemaaltilisi sümboleid kombineeerida saab tohutult palju uusi võimlusi) 2)otsustusõpetusest. On olemas kolme liiki otsuseid ning nende abiga saab kogu maailma kirjeldada a)otsused kvantiteedi järgi (eitavad ja jaatavad) b) otsusest kvaliteedi järgi (üldised ? täpsemad ja määramatud.) c)modaliteedi järgi tehtud otsusest (tegelikud ja paratamatud). Peale Aristotelese oma tunneb Õhtumaa kultuur veel teisigi loogika süsteeme. Näiteks dialektiline loogika (Hegel, Marx jne), mis lähtub nähtuste muutumise (arengu) eeldusest. Samuti on eriti viimasel aastasajal konstrueeritud süsteeme, kus lausete võimalike tõeväärtuste hulka (dilemma: tõene, väär; tetralemma: tõene, väär, nii tõene kui väär, ei tõene ega väär ) on laiendatud
Kui 9 eksisteerimise eeldus aga teha, siis tuleb see ka eraldi välja kirjutada. Nii võib aga juhtuda, et mõnel Aristotelese süllogismil on siiski mitte kaks, vaid kolm eeldust. Otsustusõpetus On olemas kolme liiki otsuseid ja nende abiga saab tervet maailma kirjeldada. 1.otsused kvantiteedi järgi 2.otsused kvaliteedi järgi 3.modaliteedi järgi tehtud otsused. Õpetus kategooriatest Maailmas olevat 10 põhilist kategooriat (tähtsuse langemise järjekorras): 1. substans (nimisõna) 2. kvantiteet (asjade ulatuvus, kuju, maht) 3. kvaliteet (asjade sisu-om.s) 4. relatsioon (võrdlus, küsimus missugune?) 5. asukoht (kohamäärus) 6. aeg (küsimus millal?) 7. tegevus (tegusõna) 8. tehtavus (mida antud asjaga tehakse) 9. asend (küsimus kuidas?) 10. omamine (millega on isik või ese varustatud)
otsuses: väidan ma, et ,,mõned inimesed on blondid", siis ei väljenda ma sellega kaugeltki mingit inimesele kui niisugusele omistatavat omadust, vaid teatavaile, nimelt üksnes 13 blondiinidele omistuvat kvaliteeti. Määramatuse otsustuses jääb selgusetuks, kas siin antud predikaat on üldine või individuaalne. 7.1.3. Tegelikkust, paratamatust või võimalikkust väljendavad otsustused Modaliteedi järgi väljendavad kõik otsustused kas tegelikkust, paratamatust või võimalikkust, olles seega praegusaja loogika keeles kas assertoorilised, apodiktilised või problemaatilised. Filosoofilise mõtlemise seisukohalt etendavad tähtsat osa mitte ainult kaks esimest, vaid tingimata ka viimane otsustusmoodus, kusjuures ,, võimalikkuse" mõiste on käsitletud reaalselt ojektiivsena. 7.2. Tõestus Mitmesuguste otsustuste omavahelist sõltuvust püüab Aristoteles fikseerida nn. otsustuste
Otsuses teostub kahe mõiste kõige elementaarsem seostamine. Niisugune seostamine on aga subjektiivne ja seega võib ta olla kas tõde või vale. Seepärast peabki uurima otsususte iseloomu. Seda tehes on Aristoteles esimesena kujundanud ulatusliku ja täpseotsustuste liigituse. Ta jagab kõik otsustused kolma pearühma: 1. kvaliteedi poolest võivad otsustused olla kas jaatavad või eitavad. 2. kvantiteedi või mahu järgi on kõik otsustused kas üldised, osalised või määramatud. 3. modaliteedi järgi väljendavad kõik otsustused kas tegelikkust, paratamatust või võimalikkust. Mitmesuguste otsustuste omavahelist sõltuvust püüab Aristoteles fikseerida nn. otsustuste pööratavuse reeglite varal. Hoopis suuremat tähendust tema otsustusõpetuses omab aga käsitlus tõestusest. Ükski otsustus, tõestus ega süllogism ei saa läbi ilma mõisteteta. Aristotelesele meeldib mõtelda ning opereerida võimalikult selgete ning piiritletud mõistetega
Isiku kohta? Erilised tunnused? Ta on tema abikaasa, siin on perekondlikud suhted, mida tuleb eriliselt arvestata. Kuigi seadus ei nõua seda erilist, kuid ta faktiliselt oli. · subjektiivsed tunnused: kas tahtlus või ettevaatamatus? Tegu on tahtlik. Seega on tahtlus. Ja see on vajalik. Siin on ,,teen ja tahan". Kuna lööb elule vajalikke organeid. Ei ole § 117ja ei ole 115. kuna ei ole ,,äkki" tekitatud. Kas koosseis nõuab teo modaliteedi? §-de järgi ei. Seega on § 113. Kas tegu on õigusvastane või ei ole? Kas mehe tegu oli normaalne ja vajalik? Ei. Järelikult ega see rünne ei pea alati olema taunitav tegevus ja pea alati ole § järgi karistatav, vaid hukkamõistev tegevus ja inimene ei pea seda taluma. Hakkame kontrollida hädakaitse § 28. Lähme selle skeemile. Kaitseseisund: inimese rünnakust tulenevalt on. kas on õigusvastane rünnak? Jah, on. Isiku kehaline puutumatuse ründes jne. kaitsetegevus
annaabi.ee 
