( ehk ultralühiajalisse mällu), kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine koe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska [3]. Sensoorset mälu jagatakse veel vastavalt modaalsusele ikooniliseks ja kõlamäluks. Informatsiooni kadu ikoonilises mälus toimub sekundi murdosa jooksul, kõlamälus aga paari sekundi jooksul [2]. 5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu Seal toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses [3]. See info mis lühimälu perioodil unustatakse, on igavesti kadunud [1]. Et organism töötleb
Sp. tuleb varieerida vahet eri katsetes, kuna KI hakkab vastama rütmiliselt hoiatusele, mitte aga stiimulile endale. Stiimuli intensiivsus ja kestus (on teat. optimaalsed väärtused, mis tagavad lühema RT) Summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT. Erinevate meelte reaktsiooni kiirus. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...). Palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid; ravimid (erandiks on väike kogus kofeiini); unisus e
Partiklid: muidugi ilmselt vist vaevalt tõepoolest tõenäoliselt võib-olla kahtlemata küllap ehk teatavasti küll vahest mõistagi arvatavasti viimaks Modaalverbid: võima, pidama, näima, paistma, tundma. Evidentsiaalsus (kvotatiiv jm kaudse info vormistusviisid) eri käsitlustes kas episteemilisele modaalsusele lähedane kategooria või episteemilise modaalsuse alaliik. Järgmine peatus olevat / pidi olema Valga Muidugi ta tuleb Vaevalt ta tuleb 2. Deontiline modaalsus (lubatavusmodaalsus) (tegevussubjekti suhtes välisest allikast tulenev, skaala: lubatav kohustuslik keelatud jne.) Mine tuppa! Mina mingu tuppa, teised võivad õue jääda Las ta tuleb siia Kas tohib tulla? 3. Dünaamiline modaalsus (võimelisusmodaalsus)
Kas ruumitähelepanu valib kohti või objekte? Mõlemaid. Pigem kohti aga võib ka objekte. Liigub üldiselt globaalselt lokaalsele. Töötleb kohti kui ka objekte mis seal kohas on. Kuidas toimub tähelepanu suunamine ajas? Tähelepanu saab suunata eelosundajaga mis võib olla perifeerne (ekraanile enne pilti rist) või tsentraalne (sümboliline nt ütled päike, siis kas oli kollane). Ilma eelosundajata 150ms. Mis on intermodaalne tähelepanu? Tähelepanu suunamine ühele modaalsusele korraga nt nägemine või kuulamine. Kuidas toimib kuulmistähelepanu? Millised on sarnasused ja erinevused nägemistähelepanust? Erinevused: kuulmisel jääb tähelepanuväline info protsessimata. Erinevad ajupiirkonnad. Kuuldud stiimulit saab umbes 2-3 minutit reprodutseerida Sarnasus: mõlemal cue töötab. Iseloomustab kokteilipeo efekti. (Mürases stiimulväljas (keskkonnas) toimub stiimulite valik peamiselt füüsikaliste joonte alusel ja ignoreeritud
katsetes, kuna KI hakkab vastama rütmiliselt hoiatusele, mitte aga stiimulile endale); stiimuli intensiivsus ja kestus (optimaalsed väärtused, mis tagavad lühima RT); summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT); erinevate meelte RT. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...); palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid; ravimid (erandiks on väike kogus kofeiini); unisus, temperatuur; hapnikuvaegus etc
adaptatsiooniks.Kohanemine on üldmõiste.Mida nõrgem ärritajate voog,seda suuremaks läheb tundlikkus Kontrast erinevus,selgesti esile tulev erinevus tugeva kontrasti korral;kontrasti tajudes meie aistingute abil me võimendame seda kontrasti;kontrasti subjektiivsed efektid Valivalt tundlikud kanalid;detektorid Ajus olemas detektor rakud,kardinaalsed rakud,aktiveeruvad siis kui ilmub neile sobiv ärritaja.On valivalt häälestunud sensoorsed kanalid,ja igaüks vastab kindlale modaalsusele ja selle modaalsuse sees olevatele kindlatele ärritjatele Weberi fraktsioon:Ernst Heinrich Weber I/I=const I=stiiumuli läve määr I=diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus,mille lisamisel I-le tekiv vaevumärgatav erinevus const=proportisonaalsukonstant Kui ärritajate tase I on kõrgem,siis selleks,et oleks eristatav juurdekasv,peab ka delta I kasvama Fechneri seadus: S=k log I S=aistingu määr k=Weberi fraktsiooni sisaldav konstant
annaabi.ee 
