Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiiruses Resti Manomee takistus, manomee takistus, tri näit, delta P, tri näit, õhu kiirus, delta p, mmH2O Õhu kiirus mmH2O mmH2O m/s mmH2O 0,0 0,0054 1,2 0 0,0054 1,6 0,8 0,0671 1,6 0 0,0054 2,4 3,6 0,2656 2 0 0,0054 4,8 7,6 0,5068 2,4 0,4 0,036513 8,8
Tühi rest Keevkihikoonni diafragma: y=0,0054+0,0785x-0,0018x^2+0,00002^3 Resti takistus, Manomeetri sagedus näit, mmH2O delta P, mmH2O Õhu kiirus Resti takistuse s 0,0 0,0 0 0,0054 6 5,2 0,0 0 0,0054 4 prest
- tulemused kantakse tabelisse 2, - pärast maksimaalse õhu kiiruse saavutamist vähendatakse õhu kiirust kuni minimaalseni ja korratakse mõõtmisi erinevatel õhu kiirustel. Pärast mõõtmiste lõpetamist puhastatakse kolonn teralisest materjalist, rakendades pneumotranspordi printsiipi (tolmuimejaga puhastamine). 4.3 Katseandmete registreerimine Tabel 1. Tühja resti takistuse määramine Nr Diferentsiaal Õhu kiirus, Resti takistus, prest, mmH2O manomeetri õhk, m/s näit, mmH2O 6 7 (6näit · 0,4) 11 12 0. 0 p/s 32 mm 0,0054 2 mm 1. 5,2 p/s 32 mm 0 mm 0,0054 2 mm 0 mm 2. 10 p/s 34 mm 0,8 mm 0,0671 3 mm 0,4 mm 3. 15,3 p/s 39 mm 2,8 mm 0,2115 4 mm 0,8 mm 4
Pw P1 B P1 t t Lugem W mmH2O mHg Pa mV C 1 5 9,5 759 0,146 2 5 9,5 759 0,162 1 3 5 9,5 759 0,168 4 5 9,5 759 0,168 Keskmine 5 9,5 759 0,161 1 10 9,6 759 0,253
temperatuur kalorimeetrist väljumisel t 2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t. Katse kestus =10 min, mille jooksul võetakse 6 lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheaegse registreerimisega. Tabel 1.Mõõtmisandmed 2 Pw P1 B Pt t t t2 Lugem mm W mmH2O Hg Pa mV °C °C Gaasiarvesti 0 5 110 762 102678 0,180 4,50 24 Katse algul 1 2 5 110 762 102678 0,186 4,75 24 4 5 114,5 762 102722 0,185 4,74 24 1468,560 6 5 115 762 102727 0,181 4,64 24,5 Katse lõpul 8 5 117,5 762 102752 0,180 4,62 24,5
4 5,02 110 767 103380 0,135 28,5 Katse lõpul 5 5,07 111 767 103348 0,137 28,7 6 5,07 111 767 103348 0,137 28,8 2,016m3 Kesk. 5,025 109,67 767 103343 0,1377 3,36 28,38 vahe 0,436m3 Kats lug PW P1 B P1 ∆t ∆t T2 Gaasiarvesti e em W mmH2O mmHg Pa mV ◦C ◦C näit 1 9,9 106 767 0,207 31,3 Katse algul 2 9,87 106 767 0,245 32,0 3 9,98 105 767 0,263 33,5 2,147m3 2 4 10,03 105 767 0,274 34 Katse lõpul 5 9,98 105 767 0,279 34,2
4 5 104 752,5 101353 0,168 4,1 28,3 Katse lõpul 5 5 103 752,5 101343 0,168 4,1 28,3 6 5 103 752,5 101343 0,165 4,02 28,4 5,916m3 Kesk. 5 104 752,5 101356 0,168 4,1 28,2 vahe 0,426 m3 Kats lugem PW P1 B P1 t t T2 Gaasiarvesti e W mmH2O mmHg Pa mV C C näit 1 10 103 752,5 101343 0,314 7,66 34 Katse algul 2 10 101 752,5 101324 0,317 7,73 34 3 10 101 752,5 101324 0,320 7,81 34 6,370m3 2 4 10 103 752,5 101343 0,321 7,83 34 Katse lõpul 5 10 101 752,5 101324 0,323 7,88 34,1
m3 K c pm k= (5.2.9) cvm 1,388 k= = 1, 261 1,101 Õhu keskmine isobaarne erisoojus tabeli järgi kJ c 'pm = 1, 297 3 m K 5 Tabel 1.1 Katseandmed Lugem Pw p1 B pt t t t2 Baasiarvesti W mmH2O mmHg Pa mV °C °C Näit, m³ 1. 10 102 770 103667 0,394 9,61 33 2. 10 104 770 103687 0,394 9,61 33 Katse algul 1 3. 10 104 770 103687 0,391 9,54 33 1445,52 4. 10 104 770 103687 0,396 9,66 33 Katse lõpul 5
lõpul:36,626 5 6,00 20,4 761 200 0,235 6 29,5 6 6,05 20,1 761 197 0,235 6 29,5 Keskmin 5,97 20,1 761 197 0,238 6 29,6 Vahe: 0,497 m3 e Gradueerimistabelist võeti temperatuuride vahe väärtused. Õhu rõhk kalorimeetril teisendati pascalid mmH2O-deks. Arvutused, kui PW = 15 W Tabelist 1 võetud aritmeetilistest keskväärtustest arvutatakse erisoojus (4.1), kusjuures soojus arvutatakse kJ. −3 Q=Qel =PW ∗τ∗10 (4.1) kus PW – küttevõimus W, τ – katse kestvus s. (τ = 600 s) Q=Qel =14,90 W∗600 s∗10−3=8,94 kJ
UTC, UTC ±1 - 12. · Dimensioonid ja ühikud Dimensioo SI ühik Definitsioon ni tähis (konsp.II lk17/1 8) L M Meeter M Kg Kilogramm T S Sekund I A Amper K Kelvin N Mol Mool J Cd Kandela · Enamlevinud massi-, kaalu- ja rõhuühikud. o Mass: karaat, unts, nael. o Rõhk: mmH2O, mmHg, at (tehniline atmosfäär), atm (looduslik atmosfäär), bar. · Radiaan ja steradiaan. o Tasanurga ühik radiaan on ringjoone kahe raadiuse vaheline nurk, mis toetub raadiusepikkuse kaarele. o Ruuminurga ühik steradiaan on tipuga kera keskpunkti toetuv koonus, mis haarab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse pindala. 3. Mõõteviga ja mõõtemääramatus. · Mõõtevea hindamine.
veel: Erisiseenergia u [J/kg] [J/kg] Erietalpia h [J/kg] [J/kg] Erientroopia s [J/kgK] [J/kgK] 2.1 Ekstensiivsed parameetrid sõltuvad keha massist ja nende hulka kuuluvad energeetilised parameetrid (U; H; S) V(maht) Termilised olekuparameetrid pa; v; T. 1) [m3/kg] [kg/m3] - Erimaht 2) Rõhk on jõud mis mõjub ühele pinnaühikule normaali suunas (risti) ,,P" [bar]; [kgt/cm2]; [kgf/m2]; [mmHg]; [mmH2O]; [Uf/m2] Kõik arvutused termodünaamikas toimuvad Pa (paskalites) Tehakse vahet: 1) Absoluutsel rõhul pa 2) Ülerõhul PüPmass 3) Alarõhu Pvac 4) Baromeetriline rõhk pbarB(õhirõhk) Pbar rõhku mõõdetakse baromeetritega. Absoluutne rõhk saadakse juhul, kui rõhu mõõtmiseks võtta nullivaks absoluutne vaakum, kuid praktiliset mõõtmiste korral võetakse 0-nivooks
Kadu lahkuvate gaasidega ei tohiks ületada 10% kui arvutustes kasutatakse alumist kütteväärtust. Katla välispinna temperatuur aga ei tohiks ületada 30 35 oC. Õlikatel Õlikatla häälestamiseks on vaja teha põlemisgaaside analüüs ja vastavaid mõõtmisi. Juhul, kui kolle on alarõhu all ja ei toimu suitsugaaside kondenseerumist, tuleks määrata järgmised näitajad: o kolde alarõhk (joonis 5 p1) katla normaalse töö korral 0,5 (halb alla 0,5 mmH2O) o CO2 sisaldus heitgaasides(joonis 5 p2) üldjuhul lisaks ka CO ja O 2, katla normaalse töö korral CO2 o tahmaarv, katla normaalse töö korral on tahmaarv 1,0 (halb kui tahmaarv on üle või alla 1,0) o heitgaaside (põlemisgaaside) temperatuur o alarõhk heitgaaside kanalis, katla normaalse töö korral 1-2 mmH 2O, (halb alla 1 mmH2O või üle 2mmH2O) Joonis 18-24. Katla töö kontroll (mõõtmised õlikatlal)
annaabi.ee 
