docstxt/13911621428525.txt
sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole enam massivsed ja kindluse taolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena taeva poole. 7. MÕISTED: TUGIPIILARID-Asusid väljaspool kiriku seinu ja toetasid roietega võlve. HARITORNIKE-Asub järsutipulise läänetorni neltise kohal. FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed. SIIRUD-Õie taolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid. ROOSAKEN-Suur ja ümmargune. TIIBALATAR- FRESKOTEHNIKA-Värvid kantakse värskelt krohvitud niiskele seinale.Võib näha juba loomulikke,reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. MINIATUURMAAL-Raamatumaal. TAHVELMAAL-Maaliti puuplaadile või lõuendile.Ei olnud enam seotud ainult ühe ruumiga. 8. Nimeta Prantsuse suuremaid gooti k. katedraale: Viielööviline Jumalaema Kirik ,Reimsi ja Amiensi katedraalid. 9
nitlejad. Sellele jrgneb parodos - avalaul, mille esitab lavale saabuv koor. Jrgnevad episoodid- nitlejate knelised dialoogid omavahel vi kooriga (enam-vhem nagu praegu vaatused), mis vaelduvad kooripartiiga. Vahel laulab nitleja hes kooriga - enamasti traditsioonilisi nutulaule. Etenduse lpetab viimane episood ja koori lahkumine. 31. Kirjelda antiikteatrit - Teatri philisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli vike mmargune vljak, lbimduga umbes 24 meetrit, kahe klgmise sissekiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt nitlejatele mberriietumiseks meldud telgitaoline ruum, kust nitlejad ilmusid oma osi titma. Hiljem asendus see psiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi vi templi esiklge. Skeene asetses nitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt
pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi polnud 2. Joonia stiil VäikeAasias, pikem kui dooria, on baas, kapital koosneb spriraalsetest vormidest 3
"Ja rahad, see ju teada, on ümmargused ja veerevad käest!" (lk 70) Turja peremehe poolt öeldu on tõsi. Raha on tõepoolest ümmargune ja veereb kiiresti käest. Kui Hannes andis isale mõned sinised kümnelised, siis need kadusid nagu tina tuhka. Eks tänapäevalgi ole raha kiire käest kaduma, polnud see ju ainult vanal ajal niimoodi. Poodides hinnad kasvavad pidevalt ja kõik maksab. Enamasti ei ole võimalik tasuta teatris või mõnel muul üritusel käia. Kõik me vajame uusi riideid ja ometi on ka muid kulutusi. Kõigil inimestel jällegi ei pruugi rahake nii kiiresti käest minema veereda.
eeslinna vahel. Pansionaati peab umbes viiekümnendates naisterahvas, kes näeb välja nagu kõik naissoost isikud, keda on elu poolt kannatama pandud. Pansionaadis kõrguvad neli korrust, neist igaüks isemoodi! Alumine korrus on pansionäridele ühiseks kasutamiseks, mis koosneb esimesest ruumist, köögist ja trepikojast. Sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Keskel seisab marmorplaadiga ümmargune laud. Seinu katab rinnakõrgune paneel, osa seintest on kaetud lakkpaberiga. Lisaks on veel kivikamin kuid seal tehakse tuld vaid suurte sündmuste puhul. Esimesel korrusel asuvad kaks kõige kallimat tuba. Nende tubade pansionimaks ulatub 1800 frangini kuus! Teisel korrusel asuvad kaks korterit, mis on odavamad kui esimese korruse omad umbes 72 franki kuus. Kolmandal korrusel asuvad neli korterit millest kaks on välja üüritud. Nende korterite maksumus on umbes 45 franki kuus.
...................... ......... ,,Maimu" Referaat ........ 2011 Karksi Priiusepäike oli looja läinud, eestlased olid peremehe ameti omal pärismaal kaotanud, uued võõrad peremehed valitsesid kodumaa pinnal. Karksi lossimägi on iseenesest juba kui kindluse kohaks loodud. Ta on kui ümmargune kupp, mis ainult ühest küljest kindla maaga on ühendatud. Oru poolt küljest on mägi nii kõrge ja äkiline, et ülestungimine peaaegu võimatu. Sellepärast oli kindlusel ainult ühest küljest vaenlase pealtungimist karta, ja seda oli võimalik sügava kraavi läbi raskeks teha. Aastas 1298 leedulaste valitseja Viiten enese Riia linna kodanikkudega ja peapiiskopi, Johann von Schweriniga ühendas ja Liivimaale ordumaid rüüstama tungis, purustas see sõjavägi
V¨alispiire 外囲 囗 on lisatud hiljem. 議類 白川字統 ⇒ 員 ⇒圓 参考 白川字統 ⇒ 運 ⇒ 青 ALUMINE OSA POLE MITTE 参考 KUU EGA LIHA VAID PIGEM ⇒ 院 1 u¨ marvorm, u¨ mmargune asi 4 terve, kogu (maa ala v piirkond) 2 u¨ mmargune, ilma nurkadeta 5 ringjoon, ring 3 raha u¨ hik jaapanis (k¨umme SENi) 6 veatu, ilma puudusteta 小 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 3 65 40 26 卜文
algm¨argiks. on mugandatud m¨argikuju on vannet rikkuv . on kaanega toi- karistusv¨a¨arne mana . dun~oud, alaosas u ¨mmargune keedun~ou , u ¨laosas kaane- / ¡ Kolm korda korratud ga n~ ou. lahkab m¨ arki £73 ¢puu , annab metsa
annaabi.ee 
