Laam on litosfri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vnditega. Laamtektoonika on teooria ja petus litosfri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le
Miks mittejuhis ei saa tekkida elektrivoolu? Sest mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 3. Tmba ring mber ige vastuse jrjenumbrile. Elektroltide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks... 1) elektroldi molekulid 2) elektronid 3) elektroldi lahustumisel tekkinud ioonid ige 4) vee molekulid 4. Kirjuta kaks tingimust, mis peavad olema tidetud, et aines tekiks elektrivool. 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma 2) vabadele laengukandjatele mjuvad elektrijud 5. Kirjuta tabelis esimesse veergu elektrivoolu tomed. Teise veergu kirjuta, kas antud elektrivoolu toime oleneb voolu suunast vi mitte. Elektrivoolu toime Oleneb (ei olene) voolu suunast soojuslik toime ei olene keemiline toime ei olene magnetiline toime oleneb 6. Millisel elektrivoolu toimel phineb galvanomeetri t? Mangnetilisel toimel. 7
RASKUSJUD Raskusjud on jud, millega Maa tmbab enda poole tema lhedal asuvaid kehi. Kik kehad langevad vabalt hesuguse kiirendusega. Vaba langemise kiirendust nimetatakse ka raskus- ja gravitatsioonikiirenduseks. F = mg Kui raskusjud mjub alati kehale endale, siis oma kaaluga mjutab keha teisi esemeid. Kaalu this on P. Kui keha on paigal vi liigub htlaselt, on kaal vrdne raskusjuga. Kik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Keha kaalu ei tohi samastada raskusjuga, sest need jud mjuvad erinevatele kehadele. HRDEJUD Hrdejud mjub maapealsetes tingimustes kikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei silita mni teine jud, jb iga keha hrdeju tttu lpuks seisma. Hrdejud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mjub piki kokkupuutepinda, selleks on kaks vimalust: 1) seisuhrdumine - kui mingi jud pab keha paigalt nihutada, kuid hrdumise tttu jb keha paigale; jud peavad olema suuruselt vrdsed ja suunalt vastupidised Fh = -F
ELEKTRIVOOL on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine LAETUD OSAKESED on vabad laengukandjad Elektrivool tekib, kui - on olemas vabad lanegukandjad -vabadele laengukandjatele mjuvad elektrijud Kestva elektrivoolu saamiseks tuleb kasutada vooluallikat (taskulambipatarei, aku) ELEKTRIVOOLU SUUND - + laenguga osakeste liikumissuund ELEKTIRJUHID - ained, milles on palju vabu laengukandjaid Kristallvre moodustavad positiivsed ioonid, slmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid ELEKTRIVOOL METALLIDES - vababde elektronide suunatud liikumine Elektroldi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid
alus. Kui olete harjutuse nr. 1 lpetanud, asetage ked puusa ja hingake nina kaudu sisse, suu kaudu vlja. Vljahingamisel hoidke suu ja keel torus, nii puhastate paremini kopse. Tehke seda 3-5 korda ja jtkake harjutustega siis, kui hingamine on htlaseks muutunud. SEE HARJUTUS TUGEVDAB TEIE SISEMIST TASAKAALUAPARAATI. Kui prlemiste arv on judnud 21-ni, saavutab teie keha suurima energeetilise efekti, thtis on harjutuste tpsus. Harjutused mjuvad tugevamalt, kui kujutleda oskate. Selle tttu oleks soovitav jlgida oma enesetunnet ja lpetada, kui kuskil kehas on ebamugavustunne. Tehke harjutusi kindlasti paljajalu, siis ei libise. Olge alati heas tujus ja rmus. rge sattuge masendusse, kui harjutused algul rasked tunduvad. Varsti llatute ise, nhes ja tundes, kui kiiresti arenete. 2. harjutuse sooritamiseks heitke suhteliselt pehmele vaibale vi matile selili, jalad koos ning sirgelt maas, ked keha krval, peopesad asetatud
Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, lause keskmes on eldis ehk tegusna prdeline vorm (Aksel sb pirukat). Lauselhend- eldiseta snarhm, mille peasnaks on tegusna kndeline vorm, kige sagedamini nud-, tud-kesksna, des- ja mata-vrom (Ked pestud, istuti lauda). Lihtlause- lause, mis vljendab hte tegevust ja milles on ks eldis (Isa triigib).
Kuid ndseks on sellised tembud ju lbi ja paljud vibolla ei saagi aru, milles on probleem, kuid keegi ei mtle ju selle peale, kuidas mjutavad solvangud seda last, keda kunagi paksuks hti. Paljudes koolides on omad karistused neile, kes fsiliselt teisi kiusavad, kuid kas neist on alati kasu? Kui keegi on trjutud ja tema narrimist on juba kunagi alustatud, ega siis naljalt jrele ei jeta. On tehtud mitmeid programme, et koolivgivalda vhendada, kuid kas need ka mjuvad? Mina arvan, et see tuleneb kasvatusest. On nha, et maakoolides ja niteks Lasname ja Mustame koolides on vgivalda rohkem, jrelikult ei ole selle probleemi suurus kikides kohtades vrdne. Koolivgivald on lai miste ja sinna alla kuuluvad mitmed vgivalla liigid ja nii me ei saagi heselt elda, et koolivgivald on kuritegu, sest vahel vib see piirduda ainult mne halva snaga, aga kui juba lapsed fsiliselt viga hakkavad saama, siis tuleb midagi ette vtta ja vigastuste phjustajat ka karistada.
ELEKTRILAENG ehk edaspidi lihtsalt laeng(this q vi Q) on mingit keha iseloomustav fsikaline suurus.Laeng nitab,kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmjus.Kui see keha on teiste laetud kehade suhtes paigal,mjuvad talle elektrijud.Liikuvale laetud kehale aga vivad mjuda ka magnetjud.Laengu olemasolu kehal saab kindlaks teha vaid elektri-ja magnetjudude phjal. ELEMENTAARLAENG- on prootoni (positiivne) vi elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne fsikaline konstant ja tema this on e. e=(1,6021892 pm 0,0000046) cdot 10{-19} C. Iga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu tisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 tisarvkordne. Samuti vib
li. Hdrofiilseteks ehk vee-lembesteks nimetatakse selliseid aineid, millel esineb vastastikmju veega, esineb vime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees mrguvad ja vees lahustuvad. Alkaanid lahustuvad hsti mittepolaarsetes lahustites (teised ssivesinikud vi nende segud). lkaanide aurud ja gaasilised alkaanid on kergesti sttivad, plahvatusohtlikud ja narkootilise toimega,kahjustades nrvissteemi ja mjudes suurtes kogustes isegi surmavalt. Nahaga kokkupuutes mjuvad alkaanid rritavalt ja loomadele tekitavad karvkatte kahjustusi. 4.) Miks on alkaanid keemilistelt omadustelt suhteliselt passiivsed ained ja mida tuleb teha, et nende keemilist aktiivsust tsta? Alkaanid on keemiliselt kige passiivsemad orgaanilised ained, kuna nende molekulides asuvad ksiksidemed on tugevad ja psivad. Alkaanid on toatemperatuuril psivad isegi tugevate oksdeerijate ja kontsentreeritud hapete ja leeliste suhtes. Reaktsioonivime tstmiseks on vajalik alkaane kas
vtta pärast sööki vähese vedelikuga, kui juhendis ei ole teisiti öeldud. Kui on tarvis saada kiiret toimet, vib kapsli avada vi katki närida, pulbrit (purustatud kapslit vi tabletti) hoida keele all kuni kik on lahustunud. Samuti vib purustatud kapsli vi retardtableti alla neelata ja vett peale juua. Kapslid hakkavad mjuma 15..30 min jooksul ja toime kestab kuni 5 tundi. Pikendatud toimega ravimvormid mjuvad kuni 12 tundi. * Verapamiili kaetud tablette vib PO manustada pool tundi enne sööki, tavalisi tablette ja kapsleid peaks vtma pärast sööki vi söögiga, et vähendada seedekulgla ärritust * Diltiaseemi tabletid vtta sisse vähese vedelikuga sltumata toidukorrast, vimalusel eelistada vtta enne sööki. * Pikema nifedipiiniravi ajal vivad tekkida igemete tursed ja veritsemine * Jälgida diabeetikust P-i veresuhkrusisaldust ja vimalikke hüperglükeemia tunnuseid.
- montaai vimalus peale ehitustde lppu - montaaitde vhesus - krge tkindlus 4.10. huliinid Peale juhtme margi ja ristlike ning liini elementide valikut omavad thtsust jrgmised andmed: 1. Liini vertikaalne gabariit - minimaalne lubatud juhtme kaugus maast vi ehituskonstruktsioonidest. 2. Liini horisontaalne gabariit - minimaalne lubatud horisontaalne rmise juhtme kaugus puudest vi ehituskonstruktsioonidest. 3. Tugede vaheline kaugus 4. Juhtmetele mjuvad lisajud ( j, tuul ). mis sltuvad kliimarajoonist. Vertikaalsed ja horisontaalsed gabariidid ja juhtmete arvutuslikud koormused mratakse elektriehituseeskirjade jrgi. Masti krguse arvutamine: h = hv + f + hlisa h - masti krgus hv - nutud masti vertikaalne gabariit f - juhtme rippe suurus hlisa - krguse varu, mis arvestab pinnase ebatasasust Juhtmete ripe horisontaalse trassi puhul: l - tugedevaheline kaugus g - taandatud juhtme koormus (N/m3) - arvutuslik juhtme pinge (Pa)
annaabi.ee 
