2011 Retsenseeritava töö osad: Sissejuhatus: ,,Õppimine on aastasadade ja tuhandetega muutunud järjest olulisemaks ning koolis veedetud aastad moodustavad tänapäeval vähemalt viisteist kuni kakskümmend protsenti inimese elust. Kuna haridus on baasiks kogu järgnevale elule, tuleks kooliaastatest võtta maksimum, või kuidas? Pidevalt avaldatakse meedias artikleid süvaõppega koolide vajalikkuse või mittevajalikkuse üle, kuid paratamatult jäävad silma autorite vähesed kogemused ning emotsioonide põhjal tehtud järeldused." Kokkuvõte: ,,Eestis valitseb olukord, kus ebapiisavate teadmiste või isiklike kogemusteta inimesed võtavad pidevalt sõna süvaõppega koolide ja neis toimuva kohta ning loovad avalikkusele petliku pildi kesklinna koolides toimuvast. Üksikute pettunud lapsevanemate nägemused on muutunud üleriigiliste arvamuslugude ja debattide aluseks
Vigastuste oht (füüsilise aktiivsuse kaotus, pearinglus, nõrkus) Töötamine/harrastused: Aktuaalne problem: "Töötu alaväärsustunne" Potentsiaalne problem: Depression, stress Seksuaalsus: Aktuaalne problem: Seksuaalne aktiivsus kahaneb Potentsiaalne problem: Mittevajalikkuse tunne Turvalisus Aktuaalne problem: Vanurite kuritarvitamine, vähenenud meelteteravus Potentsiaalne problem: Vigastuste oht-venitused, nõrkus Suremine: Aktuaalne problem: Surma hirm Potentsiaalne problem: Tervise halvenemine, ärevuse tekkimine 10 4. ÕENDUSHOOLDUSPLAAN
kultuuripärandi, inimese tervise, heaolu või vara. /3:15/ Ametlikud nimekirjad ei saa hõlmata kõiki juhtumeid, mille puhul oleks keskkonnamõju vaja hinnata. Seetõttu ei saa sellest, et mingi tegevus nimekirjades puudub, järeldada olulise keskkonnamõju puudumist ning keskkonnamõju hindamise mittevajalikkust. Sellistel juhtumitel tuleb otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta nn eelhindamise alusel (vt ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõiget 2). Eelhindamine peab andma vastuse küsimusele, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne mõju ning kui tõenäoline on selle mõju ilmnemine. Eelhindamist võib lugeda keskkonnariski esmaseks hindamiseks. Sageli ei saa välistada võimalust, et kavandatav tegevus põhjustab tõsist kaudset negatiivset mõju. Kui aga sellise mõju ilmnemise
ökonoomia ajaloolise koolkonna kujunemisele. Ajaloolise koolkonna arvates on väär tegeleda väärtus-, raha-, palga-, kasumi-, maarendi- jms teooriatega, sest selliseid nähtusi looduses ei ole. Kogu nende teoreetiline töö piirdus vaid kahe suunaga: 1) Klassikalise poliitilise ökonoomia koolkond ja sotsialistide seisukohtade kriitika 2) Üldiste metodoloogiliste küsimuste käsitlemine ja teoreetilise majandusteaduse mittevajalikkuse põhjendamine. Ajaloolise koolkonna teoreetikud eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu. Igal rahval olevat oma seisukohad, eksisteerivat oma majandusarengu teed. Lähtudes sellest seisukohast, tõlgendas ajalooline koolkond poliitilist ökonoomiat, kui rahvusteadust, mis on võimeline uurima ainult oma maa majandust. Ajaloolise koolkonna historismi aluseks on evolutsiooniidee, s.o rahuliku, aeglase sammu pooldamine. Arengus nähakse ainult kvantitatiivseid muutusi
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas, seada ohtu kultuuripärandi, inimese tervise, heaolu või vara. /3:15/ Ametlikud nimekirjad ei saa hõlmata kõiki juhtumeid, mille puhul oleks keskkonnamõju vaja hinnata. Seetõttu ei saa sellest, et mingi tegevus nimekirjades puudub, järeldada olulise keskkonnamõju puudumist ning keskkonnamõju hindamise mittevajalikkust. Sellistel juhtumitel tuleb otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta nn eelhindamise alusel (vt ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõiget 2). Eelhindamine peab andma vastuse küsimusele, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne mõju ning kui tõenäoline on selle mõju ilmnemine. Eelhindamist võib lugeda keskkonnariski esmaseks hindamiseks. Sageli ei saa välistada võimalust, et kavandatav tegevus põhjustab tõsist kaudset negatiivset mõju
Keskkonnamõju hindamises osalejad • Arendaja • Otsustaja • Ekspert (eksperdid) • Huvipooled • Avalikkus Millal tuleb läbi viia ? • Seadusega sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevused • Mõju olulisuse eelhindamine seadusega kehtestatud korras • Finantsinstitutsioonide või avalikkuse surve Eelhindamine • Kui tegevust kohustuslikust nimekirjast ei leia, tuleb otsus KMH vajalikkuse/mittevajalikkuse kohta vastu võtta täiendavas nimekirjas olevate tegevuste analüüsi tulemusena (eelhindamisel) Otsustaja lähtub: • 1) Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; • 2) Tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; • 3) Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus,
annaabi.ee 
